Obsah (5)

§ 252§ 112§ 110§ 249§ 118

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1979 Määruse kuupäev 14. oktoober 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Juri Kolesnikovi esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla 5.

§ 252lg 7 ja § 204 lg 1).

Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla tunnistas
2. oktoobri
3. a käskkirjaga nr 6-2/582 Juri Kolesnikovi (taotleja) süüdi Tartu Vangla direktori
4. veebruari
5. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 1.7.1 rikkumises ning määras talle karistuseks 12 ööpäevaks kartserisse paigutamise. Käskkirja kohaselt ähvardas taotleja
6. septembril 2020 kaaskinnipeetavat.
7. Vanglas registreeriti
8. oktoobril 2020 taotleja eelnimetatud käskkirja peale esitatud vaie.
9. Taotleja esitas Tartu Halduskohtule
10. oktoobril 2020 esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla
11. oktoobri
12. a käskkirjaga nr 6-2/582 määratud kartserikaristuse täitmisele pööramata jätmiseks. Taotleja põhjendab, et käskkiri on õigusvastane ja põhjendamatu. Kui hiljem kohus otsustab, et kartserikaristus on põhjendamatu, ei muuda see enam midagi.
13. Tartu Vangla esitas kohtule
14. oktoobril 2020 vastuse kohtunõudele, milles teatab, et taotleja vaidlusaluse käskkirja peale esitatud vaie on hetkel vangla menetluses. Taotlejale Tartu Vangla
15. oktoobri
16. a käskkirjaga nr 6-2/582 määratud kartserikaristust ei ole täitmisele 3-20-1979 veel pööratud ning viimase kahe kuu jooksul ei ole taotleja kartserikaristust teiste distsiplinaarkäskkirjade alusel kandnud. Ühtlasi esitas vangla kohtule taotleja esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvad dokumendid. KOHTU SEISUKOHT
17. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kuigi taotleja ei ole kohtule sõnaselgelt riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust esitanud, saab kohus siiski taotleja majanduslikku seisundit arvestades aru, et taotleja soovib esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ka menetlusabi. Kohus võtab menetlusabi taotluse lahendamiseks haldusasja materjalide juurde halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 62 lg 2 alusel väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku

1. juuni kuni
2. oktoober 2020 kohta. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et taotlejal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks (

§ 112lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Arvestades ka menetlusökonoomiat, vabastab kohus taotleja

§ 110lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

6.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249

lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

1. Taotleja 12 ööpäevaks kartserisse paigutamine võib talle põhjustada ebamugavusi ning piirab tema vabadusi, kuid igasugune riive, mis annab aluse haldusorganile vaide või halduskohtule kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. detsembri
3. a määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 14). Kohtu hinnangul esineb taotlejal küll esialgse õiguskaitse vajadus, sest selle kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed, kuid esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks ei ole siiski alust. Taotlejale määratud kartserikaristusest tulenevat riivet ei saa käesoleval juhul pidada olulisemaks avalikust huvist.
4. Kuigi taotleja viitab vanglale esitatud vaides terviseprobleemidele, ei ole taotleja vastavaid põhjendusi kohtule esitanud ning kohtule ei ilmne, et kartserikaristuse kohaldamine oleks taotleja suhtes vastunäidustatud. Vanglas jälgitakse kinnipeetavate terviseseisundit vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 52 lg-le 2 pidevalt ning teatud tervisehäirete olemasolu ei välista kartserikaristuse kohaldamist. Samuti ei saa taotleja kartseris viibimise aega pidada ebaproportsionaalselt pikaks ning sellest tulenevalt taotleja tervist kahjustavaks. Taotleja ei ole viimase kahe kuu jooksul kartseris viibinud ning seega ei ületa Tartu Vangla
5. oktoobri
6. a käskkirja nr 6-2/582 alusel karistuse ärakandmisel taotleja kartseris viibimise aeg VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatud kartserikaristuse maksimummäära ehk 45 päeva (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
7. juuni
8. a otsus asjas nr 3-15-2943 ning seal viidatud kohtupraktika).
9. Oluline avalik huvi on, et kinnipidamisasutustes reageeritaks õigusrikkumistele vastavate karistustega ning et neid karistusi täidetaks. Eeltoodu annab kinnipeetavatele kindla signaali, milline käitumine ei ole vanglas lubatav ning et rikkumiste toimepanemisega kaasnevad 2 3-20-1979 kinnipeetavatele negatiivsed tagajärjed. Rikkumistele kohaselt reageerimata jätmine ohustab vangla julgeolekut, kuivõrd seab ohtu vanglas kehtiva korra järgimise. Seevastu karistuste kohaldamine mõjutab kinnipeetavaid rikkumisi mitte toime panema. Arvestama peab, et VangS § 65 lg 6 kohaselt ei täideta distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest. Kaheksa kuuga ei pruugi vaidemenetlus ning sellele võimalik järgnev kohtumenetlus olla lõppenud ning vangla võib esialgse õiguskaitse kohaldamisel minetada
10. oktoobri
11. a käskkirjaga nr 6-2/582 määratud kartserikaristuse täitmisele pööramise õiguse. Seega oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine olulisel määral avaliku huviga vastuolus.
12. Kohtule esitatud distsiplinaarkäskkirjas välja toodud asjaolusid ning vaides esitatud vastuväiteid arvestades ei saa ka taotluse esitaja vaide eduväljavaated pidada sedavõrd suureks, et see õigustaks esialgse õiguskaitse meetme kohaldamist.
13. Eeltoodust tulenevalt ei ole esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla
14. oktoobri
15. a käskkirja nr 6-2/582 täitmise peatamine põhjendatud ning kohus jätab taotluse rahuldamata. Riigilõiv, mille tasumisest kohus taotleja vabastas, jääb

§ 118lg 3 alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 02.11.2020.a määrusega. Tartu Ringkonnakohtu 02.11.2020.a määrus RESOLUTSIOON

1. Võtta määruskaebus Tartu Halduskohtu 14.10.
2. a määruse resolutsiooni p 3 peale menetlusse.
3. Jätta taotlus haldusasjade nr 3-20-1850 ja nr 3-20-1979 liitmiseks rahuldamata.
4. Jätta taotlus täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.
5. Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 14.10.
6. a määruse resolutsiooni p
8. Rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ja peatada Tartu Vangla 05.10.
9. a käskkirja nr 6 2/582 kehtivus ja täitmine. 3