KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-20-7013
(20231601455)Kohtunik Ivi Kesküla Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
- septembri
- a kaebuse rahuldamata jätmise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX (ik XXXXXXXXXXX), kaebus RESOLUTSIOON Jätta XX kaebus Riigiprokuratuuri
- septembri
- a määruse peale sisuliselt läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Põhja Prefektuuri menetletavas kriminaalasjas nr 20231601455 esitati YY-le XX ütlustele tuginedes kahtlustus KarS § 120 lg 1 järgi selles, et tema,
- a. septembris-novembris, täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, Tallinnas XXX XX korteris ütles XX-le „Ma lasen sulle peksa anda. Müü see korter Q-le ära.“
- 06.08.2020 (põhistused 26.08.2020) lõpetas uurimisasutus Põhja Ringkonnaprokuratuuri loal kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumisel. KarS § 120 (ähvardamine) järgi on tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine karistatav siis, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Võttes arvesse, et KarS §-ga 120 kaitstakse inimese vaimset tervist, on ähvardamine karistatav põhjusel, et sellega tekitatakse kannatanus hirmutunnet. Seega kujutab ähvardamine endast psüühilise vägivalla kasutamist. Järelikult saab süüdlase karistamine ähvardamise eest kõne alla tulla vaid siis, kui ähvardatu peab süüdlase käitumise tõttu oma elu, tervist või vara ohustatuks. Vastupidisel juhul puudub alus heita ähvardajale ette KarS § 120 objektiivse koosseisu realiseerimist. (RKKKo 3-1-1-59-11 p 9.1.) XX sõnul tundis tema YY poolt öeldud lause („Ma lasen sulle peksa anda. Müü see korter Q-le ära.“) tõttu ainult ebamugavust ja solvangut, seetõttu ei ole täidetud KarS § 120 objektiivne koosseis, mis tähendab, et YY tegevuses puudub kuriteokoosseis. 1
(3)- Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses märkis XX, et ei ole rahul kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega, kordas üle oma ütlustes mainitud sündmused (mis kaebuses esitatult ajaliselt ei kattu ütlustes märgituga) ja leidis, et YY on vägivaldne alkohoolik. Sisulisi vastuväiteid kriminaalmenetluse lõpetamise määruses sedastatule ega ühtki taotlust kaebus ei sisaldanud. Riigiprokuratuuri määrus
- Riigiprokuratuuri
- septembri
- a määrusega jäeti XX kaebus rahuldamata. Riigiprokurör leidis, et kriminaalmenetluse lõpetamine on põhjendatud eelneva menetleja määruses toodud motiividel. Riigiprokurör nõustus kaevatavas määruses toodud argumentidega kriminaalmenetluse lõpetamiseks ning lisas täiendavalt järgmist.
- Riigiprokuröri kohaselt märgitakse kaebuses lakooniliselt vaid mitte nõustumist kriminaalmenetluse lõpetamisega. Ühtki sisulist argumenti ega vastuväidet kaevatava menetlusotsuse põhistustele kaebus ei sisalda. Kaebaja kirjeldab küll oma problemaatilisi suhteid majaelanikega, eelkõige YY ja QQ-ga, kuid ei selgita, miks ta kriminaalmenetluse lõpetamisega ei nõustu ehk siis mida on uurimisasutus kriminaalmenetlust lõpetades valesti teinud või tegemata jätnud. Riigiprokurör märkis eeltooduga seonduvalt, et kaebuse esitamine Riigiprokuratuurile eeldab sisuliste vastuväidete esitamist. Kui seda ei suudeta või soovita teha, oleks mõistlik kaaluda kaebuse esitamata jätmist.
- Riigiprokurör nõustus eelneva menetleja seisukohaga, et ühes kaebaja poolt avaldatud episoodis oli juba olemas jõustunud menetlusotsus ning ülejäänud kolmes ei esine ühelegi KarS eriosas sätestatud kuriteole viitavaid tunnuseid, seda eelkõige kaebaja enda ütlustest lähtuvalt. Kaebajal tundub ka puuduvat igasugune ülevaade, millistest sündmustest ta juba varem politseid teavitanud on. Riigiprokurör lisas, kuna kaebus Riigiprokuratuurile on sedavõrd sisutu, pole ka Riigiprokuratuuri määrust võimalik põhjalikumalt motiveerida. Vastuväited Riigiprokuratuuri määrusele
- XX esitas ringkonnakohtule kaebuse, milles palub tühistada Riigiprokuratuuri
- septembri
- a määrus ning vaadata uuesti üle kriminaalasi nr
- XX kirjeldab ka tema, QQ ja YY vahel toimunud sündmusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus, tutvunud esitatud kaebusega ja Riigiprokuratuuri
- septembri
- a määrusega asub seisukohale, et puudub seaduslik alus kaebuse sisuliseks läbi vaatamiseks. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgmiselt.
- KrMS § 208 lg 1 kohaselt juhul, kui Riigiprokuratuuri määrusega on jäetud KrMS § 207 lg- tes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 2052 nimetatud alusel rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Kaebuse esitamine advokaadi vahendusel tähendab selle koostamist ja allkirjastamist advokaadi poolt. Kaebust Tallinna Ringkonnakohtule ei ole esitanud advokaat, vaid selle on esitanud XX isiklikult. Seega ei ole ringkonnakohtule esitatud kaebus esitatud advokaadi vahendusel, st õigustatud isiku poolt ning see tuleb jätta kooskõlas KrMS § 326 lg 2 p-ga 3 läbi vaatamata. Toodud seisukohta kinnitab ka Riigikohtu senine praktika (RKKKm 3-1-1-81-05, 3-1-1-84-05 ja 3-1-1-10-05). Lisaks on Riigiprokuratuuri määruses isikule selgitatud viitega KrMS vastavale sättele edasikaebekorda ning tingimusi. Eeltoodu tähendab seda, et ringkonnakohtul puudub alus XX isiklikult esitatud kaebuse läbivaatamiseks. 2
(3)- Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 3 ja § 326 lg 2 p-st 3 jätab ringkonnakohus XX kaebuse Riigiprokuratuuri
- septembri
- a määruse peale sisuliselt läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)