← Eesti

4-20-3733/11

4-20-3733 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14 .oktoober 2020, Tallinn Kriminaalasja number 4-20-3733 Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu

  1. septembri
  2. a määrus, millega rahuldati osaliselt XX kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirgi taotlus väärteoasjas kantud menetluskulude hüvitamiseks XX-le 334,80 eurot riigi eelarve vahenditest Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirgi (Sirk), määruskaebus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Harju Maakohtu
  4. septembri
  5. a määrus osas, millega rahuldati menetluskulude hüvitamine summas 334,80 eurot.
  6. Hüvitada XX-le VTMS § 23 alusel osaliselt tema poolt PPA Põhja prefektuuri
  7. augusti
  8. a otsusega väärteoasjas nr 2317,20,007443 kantud menetluskulu (valitud kaitsjale makstud tasu) summas 535,68 eurot riigieelarvest, seoses XX väärteoasjas osaliselt menetluse lõpetamisega väärteotunnuste puudumise tõttu.
  9. Menetlusaluse isiku XX kaitsja Indrek Sirgi määruskaebus rahuldada.
  10. Hüvitada XX-le VTMS § 38 lg 1, KrMS § 187 lg 1 alusel määruskaebemenetluses tekkinud õigusabikulud summas 255 eurot riigieelarve vahenditest. Edasikaebamise kord VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. PPA Põhja prefektuuri 28.08.2020.a otsusega lõpetati XX suhtes väärteoasjas nr 2317,20,007443 menetlus süüdistuses KarS § 275 lg 1 alusel VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel süüteokoosseisu puudumise tõttu.
  12. XX advokaat Indrek Sirk esitas 03.09.2020.a Harju Maakohtule taotluse PPA Põhja prefektuuri väärteoasjas nr 2317,20,007443 kantud menetluskulu (kaitsjatasu) hüvitamiseks XX1

(4)4-20-3733 le 669,60 euro ulatuses. Taotluse kohaselt on XX vajanud õigusabi seoses KarS § 275 lg 1 esitatud süüdistuses osas. Õigusabi osutamisel keskenduti üksnes süüdistusele, mille osas 28.08.2020.a otsusega väärteoasjas 2317,20,007443 lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Taotluse kohaselt on XX tasunud temale väärteoasjas osutatud õigusabi eest 669,60 eurot. Taotlusele on lisatud koopia Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli poolt 03.09.2020.a XX-le esitatud arvest.
  1. 15.09.
  2. a määrusega määrati hüvitada XX-le õigusabiteenuse makstud tasu summas 334,80 eurot riigi eelarve vahenditest. Maakohus leidis, et kaitsja Indrek Sirgi taotlus menetluskulude välja mõistmiseks riigi eelarve vahenditest 669,60 eurot XX kasuks kuulub osaliselt rahuldamisele. XX kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk poolt esitatud taotluses ei ole eraldi märgitud, mis osas taotletakse kaitsjatasu LS § 242 lg 1 järgi ja mis osas KarS § 275 lg 1 järgi. Esitatud kuluarvestusest ei nähtu üheselt, kui palju kaitsja tegelikkuses kulutas aega KarS § 275 lg 1 ja palju aega kulus LS § 242 lg 1 õigusrikkumise analüüsimisele. Kohtu asub seisukohale, et kaitsja poolt esitatud kuluarvestus sisaldab ka selliseid kulusid, mida saab seondada LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusrikkumisega. Seega ei ole oluline, et kaitsja politseile esitatud vastulauses pühendas KarS § 275 lg 1 analüüsimiseks kokku 5 rida, kuna antud asjaolu ei nähtu kohtule esitatud kuluarvestusest. Arvestades väärteo materjale, asus maakohus seisukohale, et XX poolt kantud kaitsjatasu 50 % ulatuses – summas 334,80 eurot saab lugeda mõistlikuks ning tuleb talle hüvitada. Süüdlasele määrati väärteo karistuseks rahatrahv ühe paragrahvi järgi ja väärteomenetlus lõpetati teise temale ette heidetud paragrahvi järgi, mistõttu on kohtu hinnangul põhjendatud ja proportsionaalne hüvitada isikule kaitsjatasu vaid 50 % ulatuses ja mitte 100 % ulatuses nagu taotles kaitsja.
  3. Harju Maakohtu määrusele esitas kaebuse XX kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk, kes palub tühistada Harju Maakohtu 15.09.
  4. a määrus väärteoasjas nr 4-20-3733 ning hüvitada XX poolt kaitsjale makstav tasu suuremas ulatuses kui 50%. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti hinnanud kaitsja töö mahtu. Sisuliselt on maakohus siiski lähtunud üksnes formaalsest käsitlusest, et töö proportsioon peaks nähtuma kuluarvestusest. Selline seisukoht ei ole õige, kuna kuluarvestus on vaid taotluse esitaja subjektiivne hinnang ning maakohus peabki andma ise sisulise hinnangu. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et KarS § 275 süüdistuse ümberlükkamiseks kulus üksnes 50% kulutatud ajast. See on selgelt näha kuluarvestuse formaalsest analüüsist. On ju ilmne, et sündmuskoha vaatlust ja taotlust õigusabikulude hüvitamiseks ei tehtud LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteoasja raames. Ka toimiku analüüsi ning kliendi konsulteerimise ajal ei saanud ju kuluda märkimisväärset aega LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise osas, kuna see on lihtne formaalne süüdistus, millel ka toimikus ei peatuta rohkem kui fakti nentimisel - dokumenti ei esitatud. Analüüsides kaitsja vastulauset on ilmne, et analüüsides süüdistuse põhjendatust ning koostades vastulauset on keskendutud üksnes ja ainult ühele süüdistusepisoodile. Määruskaebuse esitaja palub hinnata veelkord ja seekord sisuliselt õigusabikulude proportsionaalset jaotust arvestades muuhulgas ka seda, et õigusteenuse osutamisel ei keskendutagi nendele küsimustele, milles õiguslikku vaidlust ei ole. Kaebuse esitaja nõustub, et sellises olukorras ei ole võimalik tähemärgi või minuti täpsusega eristada, kui palju kulus õigusteenuse aega ühe või teise süüdistusepisoodi lahendamiseks. XX ei oleks mitte kunagi pöördunud advokaadi poole, kui talle ei oleks esitatud süüdistust KarS § 275 järgi. Selle loogika järgi on kõik tema kulud tekkinud just selle süüdistusega. Samavõrd selge on see, et nõustades inimest talle esitatud väärteoasjas pidi advokaat mingi osa ajast kulutama ka selle süüdistuse asjaoludega tutvumisele, mida ei vaidlustatud. Vähemalt niipalju, et kuulata ära kliendi selgitus sellest süüdistusepisoodist ning lugeda menetlusdokumentidest neid ridu, mis olid seotud selle süüdistusepisoodiga. Kui menetleja oleks koostanud kaks väärteoprotokolli (tegemist on ju KarS § 63 mõttes kahe erineva väärteoga), siis oleks saanud kaitsja selgelt eristada kahte väärtegu ning poleks vaja hinnata, kui palju kulus ühe või teise episoodi peale. 2
(4)4-20-3733 Kui antud olukorras oleks maakohus otsustanud, et näiteks 0,25 tundi advokaadi ajast kulus sellele episoodile, mida ei vaidlustatud, siis oleks see ka menetlusalusele isikule tundunud õiglane.
  2. oktoobril esitas kirjalikud seisukohad kohtuväline menetleja, paludes jätta Indrek Sirgi kaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Harju maakohtu 15.09.
  3. a määrus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kaitsja Indrek Sirgi poolt esitatud taotluses ei ole eraldi välja toodud, millises osas taotletakse kaitsetasu hüvitamist LS § 242 lg 1 ja millises osas KarS § 274 lg 1 alusel. Maakohus on lähtunud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahenditest 3-1-1-61-08, 3-1-1-92-13 ja 3-1-1-61-08 ning asus seisukohale, et arvestades väärteoasja asjaolusid on põhjendatud hüvitada kaitsjatasu 50% ulatuses s.o summas 334,80 eurot, kuivõrd kaitsja esitatud kuluarvestusest ei nähtu üheselt, kui palju kaitsja kulutas aega KarS § 275 lg 1 ja kui palju kulus LS § 242 lg 1 õigusrikkumise analüüsimisele. Kohtuväline menetleja toetab maakohtu seisukohti ja leiab, et vandeadvokaat Indrek Sirgi poolt määruskaebuses toodud taotlused õigusabikulude hüvitamiseks ei ole põhjendatud. Seetõttu palub kohtuväline menetleja jätta määruskaebus rahuldamata ning Harju Maakohtu 15.09.
  4. a kohtumäärus muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, maakohtu määruskaebuse ja seisukohtadega, asub alljärgnevale seisukohale. määruse ning esitatud
  6. Esmalt märgib ringkonnakohus, et ei nõustu täielikult kaitsja seisukohaga, et kuluarvestus on vaid taotluse esitaja subjektiivne hinnang ning maakohus peabki andma ise sisulise hinnangu. Riigikohus on tõepoolest korduvalt kriminaalasjades asunud seisukohale, et süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Viidatud seisukohale on Riigikohus aga asunud valdavalt olukordades, kus kaitsja on taotlenud süüdistatava täielikult õigeksmõistmist, kuid kohus on mõistnud süüdistatava osaliselt õigeks või lõpetanud menetluse osaliselt. Olukorras, kus kaitsja taotleb süüdistatava õigeksmõistmist kõikides süüdistuses nimetatud kuritegudes ja/või episoodides ei saagi kaitsjale ette heita, et ta ei ole toonud eraldi välja iga süüdistuse osas konkreetselt selle vaidlustamiseks tekkinud kulusid, kuivõrd kaitsja vaidlustab süüdistust tervikuna. Asja menetlenud kohus saab sellisel juhul hinnata, milline osa ja kui suures mahus kaitsetoimingutest vastava otsuse tegemise tingis.
  7. Praegusel juhul palus kaitsja aga vastulauses konkreetselt lõpetada XX suhtes KarS § 275 järgi kvalifitseeritava väärteoasja menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteotunnuste puudumisega ning lõpetada XX suhtes liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteoasja menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Seega on selge, et vastulause ja seega ka tekkinud menetluskulud ei puudutanud üksnes KarS § 275 järgi kvalifitseeritava väärteoasja menetluse lõpetamist. Sellises olukorras on vaieldamatult kaitsjal endal mõistlik ära näidata, millises ulatuses tehti toiminguid kummagi taotlusega seonduvalt, nii nagu kaitsja seda määruskaebuses teinud on. Kohus saab siis kaitsja taotlusest lähtuvalt hinnata, kas konkreetses osas tehtud toimingud on mõistlikud ja põhjendatud.
  8. Kuivõrd kaitsjatasu arvetest ei nähtunud, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud KarS § 275 järgi kvalifitseeritava väärteoasja menetluse lõpetamise taotlusega, asus maakohus väärteo materjalide pinnalt seisukohale, et kuna süüdlasele määrati väärteo karistuseks rahatrahv ühe paragrahvi järgi ja väärteomenetlus lõpetati teise temale ette heidetud paragrahvi järgi, on põhjendatud ja proportsionaalne hüvitada isikule kaitsjatasu 50 % ulatuses. 3
(4)4-20-3733
  1. Samas on kaitsja aga põhjendatult määruskaebuses märkinud, et kaitsja vastulausest on ilmne, et analüüsides süüdistuse põhjendatust ning koostades vastulauset on selle sisus keskendutud ühele süüdistusepisoodile, mille osas on kohtuväline menetleja 28.08.
  2. a otsusega väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ka lõpetanud. Arvestades seega vastulauses esitatud argumente, kaitsetoiminguteks kulutatud aega ning kohtuvälise menetleja otsust, leiab ringkonnakohus, et KarS § 275 järgi kvalifitseeritava väärteoasja menetluse lõpetamise osa moodustab valdava osa kaitsetoimingutest ehk 80%. Seega tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega rahuldati menetluskulude hüvitamine summas 334,80 eurot ning hüvitada XX-le seoses väärteoasjas menetluse lõpetamisega väärteotunnuste puudumise tõttu VTMS § 23 alusel osaliselt tema poolt PPA Põhja prefektuuri 28.08.
  3. a otsusega väärteoasjas nr 2317,20,007443 kantud menetluskulu (valitud kaitsjale makstud tasu) summas 535,68 eurot riigieelarvest.
  4. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 194 lg-st 3, § 148 p-st 3, § 150 lg-st 2 rahuldab ringkonnakohus kaitsja määruskaebuse, tühistab Harju Maakohtu 15.09.
  5. a määruse osaliselt ning teeb tühistatud osas uue määruse.
  6. Kaitsja Indrek Sirk palus hüvitada XX-le määruskaebuse esitamisega tekkinud õigusabikulu summas 315 eurot. Arve kohaselt kulus kaitsjal kohtuvälise menetleja vastusega tutvumiseks ja maakohtule vastuse koostamiseks 0,4 tundi, maakohtu määrusega tutvumiseks, analüüsiks ja selgitusteks kliendile 0,5 tundi ning määruskaebuse koostamiseks 1,2 tundi. Seega nähtub arve spetsifikatsioonist, et kaitsja taotleb muuhulgas ka maakohtus toimunud menetluse kulude hüvitamist. Sellega seonduvalt märgib ringkonnakohus, et valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise taotluse peab esitama enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa ja et selle nõuetelevastavuse lahendab kohus, kes teeb otsuse. Praeguses kriminaalasjas kaitsja maakohtult kaitsjatasu hüvitamist ei taotlenud ja seetõttu maakohus selles küsimuses otsustust ei teinud. Ringkonnakohtul puudub menetluslik alus lahendada alama astme kohtu asemel kaitsja poolt hilinenult esitatud taotlust (vt ka RKKKm nr 3-1-1-17-11, p 8.1). Seega jätab kohtukolleegium maakohtu menetluses tekkinud kulude hüvitamise taotluse läbi vaatamata. Määruskaebemenetlusega seonduvate toimingute tegemiseks on kaitsjal kulunud kokku 1,7 tundi, tunnitasuga 150 eurot, seega kuulub õigusteenuse eest VTMS § 38 lg 1, KrMS § 187 lg 1 alusel riigieelarve vahenditest XX-le hüvitamisele 255 eurot (sh käibemaks 128,30 eurot). (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.