← Eesti

1-20-6462/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Kohtuasja number 1-20-6462 Kohtukoosseis Ivi Kesküla Kriminaalasi XX (X) taotlus riigi õigusabi saamiseks seoses kaebuse esitamisega ringkonnakohtule Riigiprokuratuuri
  2. augusti
  3. a kaebuse rahuldamata jätmise määruse vaidlustamiseks Õigusabi taotleja XX (ik XXXXXXXXX) RESOLUTSIOON XX taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri
  4. augusti
  5. a määrusele kaebuse esitamiseks jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. 04.06.2020 registreeriti Riigiprokuratuuris XX kuriteokaebus koos lisadega. Kõnealuses kuriteokaebuses palus XX alustada KarS § 306 ja KarS § 316 alusel kriminaalmenetlust juhtiva riigiprokuröri YY suhtes. XX hinnangul keeldus YY 30.04.
  7. a XX kaebuse rahuldamata jätmisel alusetult tühistamast QQ menetlusotsust – jätta alustamata kriminaalmenetlus nr
  8. Seega esinevad XX hinnangul ka juhtiva riigiprokuröri tegevuses KarS § 316 ja § 306 järgsete kuritegude tunnused. 15.06.2020 jättis Riigi peaprokurör kõnealuse kuriteokaebuse alusel menetluse alustamata. Nii juhtis Riigi peaprokurör kõnealuse menetluste alustamata jätmise teates XX tähelepanu asjaolule, et prokuratuur on korduvalt pidanud süüdistuskohustusmenetluste raames alusetuks XX kui kaebaja väiteid tema suhtes menetletud kriminaalmenetluses väidetavalt prokuröri ja kohtuniku poolt toime pandud kuritegude kohta. Samuti on prokuratuur korduvalt võtnud seisukoha prokuröri väidetavalt teadvalt vale süüdistuse esitamise osas. Asjaolu, et XX ei nõustu prokuratuuri seisukohtadega ning YY
  9. aprilli
  10. a kaebuse rahuldamata jätmise määruses esitatud seisukohaga, ei anna veel iseenesest alust järelduseks, nagu ei sisalduks YY koostatud dokumentides mitte ühtegi asjakohast põhjendust või tõendit, mis tõendaks, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine oli seaduslik. 1 Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates märgitu kohaselt on XX kuriteokaebuses üldsõnaliselt konstateerinud, et YY tegevuses esinevad KarS §-s 306 sätestatud kuriteo tunnused, kuid seejuures pole täpsustatud, milles täpsemalt see varjamistegevus seisneb. Seega ei võimalda XX kuriteokaebuses toodud asjaolud asuda seisukohale, et YY tegevuses esineks esimese astme kuriteo varjamist nimetatud kuriteokoosseisu mõttes. Ühtlasi põhjendas Riigi peaprokurör kriminaalmenetluse alustamata jätmist sellega, et kuigi XX on kuriteokaebuses nentinud, et YY tegevuses esinevad KarS §- s 316 sätestatud kuriteo tunnused, jääb selgusetuks, kuidas täpsemalt on YY XX arvates kriminaalasjas tähtsust omavaid tegelike asjaolusid või objekte moonutanud või tõendeid kõrvaldanud. Seega puuduvad kuriteokaebuses konkreetsed asjaolud, mille pinnalt oleks võimalik sedastada KarS §-is 316 ettenähtud kuriteo tunnuste esinemist.
  11. 31.07.
  12. a edastati XX kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmisele. Kaebuses heidab XX peaprokurörile ette seda, et käsitletud on pelgalt YY tegevusega seonduvat, analüüsitud pole aga seda, miks XX kuriteokaebustes esitatud faktid ja asjaolud ei tõenda CC poolt erinevate kuritegude toimepanemist. XX leiab ka, et YY ja QQ pidanuks põhjendama, miks Riigikohtu poolt nimetatud dokumendi kajastamata jätmine CC koostatud süüdistusaktis ei ole käsitletav kuriteona. Seetõttu peatub XX oma kaebuses pikemalt ka CC tegevusele omapoolse hinnangu andmisel ning Riigikohtu kohtunike poolt väidetavalt toimepandud kuritegude analüüsil.
  13. Riigiprokuratuuri
  14. augusti
  15. a määrusega jäeti esitatud kaebus rahuldamata. Esmalt selgitas juhtiv riigiprokurör, et XX kaebust lahendatakse sarnaselt varasemate kaebustega kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale KrMS § 207 sätestatud korras. Eelnev tähendab, et iga konkreetse kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale esitatud kaebuse lahendamisel analüüsitakse kaebust osas, mis käsitleb kas menetleja või teise prokuröri menetlusotsust, mis on seotud konkreetse väidetava kuriteosündmusega. Seetõttu andis juhtiv riigiprokurör hinnangu etteheidetele, mis käsitlevad Riigi peaprokuröri 15.06.
  16. a menetlusotsust jätta alustamata kriminaalmenetlus juhtiva riigiprokuröri YY suhtes. Teiseks andis kaebuse lahendaja omapoolse sisulise hinnangu XX etteheidetele, mis puudutavad väidetava kuriteokoosseisu tuvastamist YY teos. Juhtiv riigiprokurör nõustus Riigi peaprokuröri 15.06.
  17. a menetlusotsusega ning sellega, et XX esitatud kaebuste pinnalt ei ole YY tegevuses tuvastatav KarS § 306 ega KarS § 316 tunnustega kuriteo toimepanemine. Juhtiv riigiprokurör selgitas, et määruses ei korrata Riigi peaprokuröri 15.06.
  18. a kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates kajastatud argumente. Juhtiva riigiprokuröri hinnangul on KrMS § 207 alusel esitatud kaebusega võimalik nõustuda vaid olukorras, kus lisaks varasemale menetluse mittealustamise otsust puudutavas on kaebuses esile toodud piisavalt argumente, mis veenavad kaebuse lahendajat selles, et väidetud kuriteole viitav teave on tõepoolest tuvastatav. XX kaebust lahendav juhtiv riigiprokurör tõdes, et sarnaselt riigi peaprokurörile esitatud kuriteokaebusega YY peale ei ole ka kaebuses menetluse alustamata jätmisele kirjeldatud asjaolusid, mis viitaks võimalikule juhtiva riigiprokuröri kuriteole. Riigi peaprokuröri hinnangul ei olnud YY peale esitatud kuriteokaebusest võimalik tuvastada, milles seisnevad juhtiva riigiprokurör tegevuses KarS §-s 306 sätestatud kuriteo tunnused, sh. milles seisneb võimalik I astme kuritegu, mida YY varjab ning milline on see varjamistegevus. Kõnealused asjaolud jäävad arusaamatuks ka 22.06.
  19. a esitatud kaebuses. XX ei ole varasemaga võrreldes esitanud võimaliku YY teo osas lisaargumente, vaid kritiseerib peaprokuröri hoopis selle eest, et viimane on menetluse mittealustamisel keskendunud ainult YY tegevusega seonduvale, kuid ei ole esitanud põhjendusi selles, miks pole menetlusi alustatud CC, kohtunike, ega QQ suhtes. Olukorras, kus XX kordab oma kaebuses vaid varasemalt teadaolevaid argumente ning avaldab endiselt mittenõustumist prokuratuuri varasemate seisukohtadega teiste isikute osas, on juhtiva riigiprokuröri hinnangul 2 võimalik vaid tõdeda, et XX kaebuses avaldatu pinnalt ei ole endiselt võimalik tuvastada YY kuriteole viitavaid asjaolusid. Ühtlasi on XX vaidlustanud varasema menetluse alustamata jätmise KarS § 316 sätestatud kuriteo osas ning avaldanud, et ei nõustu peaprokuröri seisukohaga selles, et XX varasemale avaldusele tuginedes jääb selgusetuks, kuidas täpsemalt on YY XX arvates kriminaalasjas tähtsust omavaid tegelike asjaolusid või objekte moonutanud või tõendeid kõrvaldanud. Juhtiva riigiprokuröri hinnangul polnud ka lahendatavas kaebuses eelkirjeldatud asjaoludele viidatud – kaebuses puudusid vähimadki viited sellele, millise kriminaalmenetlusega seotud, milliseid tegelikke asjaolusid või objekte on moonutatud või milliseid tõendeid YY menetlusest tahtlikult kõrvaldanud on. Kuivõrd XX ei ole Riigi peaprokuröri kriminaalmenetluse alustamata jätmist vaidlustades esitanud ühtegi täiendavat omapoolset argumenti selle kohta, milles väidetavalt YY-le etteheidetud teod seisnesid, ei ole esitatud kaebuse asjaoludest lähtuvalt alust kriminaalmenetlust alustada.
  20. 13.09.
  21. a registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus XX taotlus riigi õigusabi saamiseks, et esitada kaebus Riigiprokuratuuri
  22. augusti
  23. a kaebuse rahuldamata jätmise määrusele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  24. XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule riigi õigusabi taotluse Riigiprokuratuuri
  25. augusti
  26. a määruse vaidlustamiseks alustamata jäetud kriminaalasjas nr
  27. KrMS § 41 lg 3 kohaselt peab menetleja määrama kannatanule kas tema taotlusel või omal initsiatiivil esindaja riigi kulul, kui ta leiab, et vastasel korral võivad kannatanu olulised huvid maksejõuetuse tõttu jääda kaitseta. Tulenevalt KrMS § 41 lg-st 3 antakse kriminaalmenetluses kannatanule õigusabi riigi õigusabi seaduses (RÕS) ettenähtud korras. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks RÕS-s märgitud maksejõuetus. Selle kindlaksmääramisel tuleb arvestada õigusabi taotleva isiku majanduslikku olukorda tervikuna, kusjuures RÕS §-dest 12-14 tulenevalt lasub maksejõuetuse tõendamise kohustus isikul enesel. XX esitatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatisest nähtuvalt on XX-l üks ülalpeetav, kelle ülalpidamiseks tasub taotleja kohtuliku kompromissi ja kokkuleppe alusel igakuiselt kokku 270 eurot kuus. Igakuiseks pensioni suuruseks on XX-l teatise kohaselt 613,89 eurot. Teisalt nähtub, et XX-l kulub koos elatise maksmisega eluasemele, toidule, sidekuludele, transpordile ja tervishoiule kokku ca 590 eurot kuus. Samuti nähtub, et Tartu Maakohtu
  28. mai
  29. a määruses nr 2-18-364 on kohus jõudnud järelduseni, et XX suhtes tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Samuti algatati XX suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Tunnustatud oli võlausaldajate nõudeid summas 84 416,12 eurot. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades ning eeldades, et XX tasub kokkuleppe kohaselt korrektselt elatist ning võttes arvesse muidu kulutusi on XX maksejõuetu RÕS § 6 lg 1 mõttes.
  30. Teiseks selgitab ringkonnakohus, et isegi juhul, kui õigusabi taotleja on maksejõuetu, ei garanteeri see õigusabi taotlejale õigusabi andmist, kuna KrMS § 41 lg-st 3 tulenevalt peab kohus hindama, kas maksejõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Seega eeldab riigi õigusabi andmise küsimuse otsustamine ka menetleja süüvimist kaebuse sisusse (RKKKm 3-1-1-134-04, 3-1-1-66-05, 3-1-1-151-05). 3 Analüüsides süüdistuskohustusmenetluses esitatud kaebusi, samuti Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrust, leiab ringkonnakohus, et XX võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5) ning selle aluse esinemine on õigusabi andmisest keeldumise aluseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kriminaalmenetluse alustamata jätmisel põhjendatult viidatud asjaolule, mille kohaselt on XX etteheited YY suhtes KarS § 306 ja KarS § 316 osas pealiskaudsed ning millised ei võimalda kriminaalmenetlust alustada. Kuriteokaebusest nähtuvalt viitab XX juhtiva riigiprokuröri YY poolt 30.04.
  31. a koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise määrusele nr. 20700000017, milline kaebuse esitaja hinnangul tõendab nimetatud kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohus, samaselt eelnevate menetlejatega, alust kriminaalmenetluse alustamiseks YY osas ei näe. Ringkonnakohus märgib, et XX poolt riigi peaprokuröri kriminaalmenetluse alustamata jätmise määrusele esitatud kaebuses kordab kaebuse esitaja samu argumente, millistele on riigi peaprokurör 15.06.
  32. a määruses ammendavalt vastanud. Siinjuures on riigi peaprokurör viidanud ka kuriteoavalduses ja kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisele esitatud kaebuses esinevatele argumentide puudustele, mistõttu ei ole võimalik võtta sisulist seisukohta YY-le kuriteoavalduses etteheidetavate süütegude osas. XX, esitades kaebuse juhtivale riigiprokurörile, nimetatud puudusi kõrvaldanud ei ole. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab niisamuti, et kriminaalmenetlus nii KarS § 306 kui ka KarS § 316 alusel on jäetud põhjendatult alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel.
  33. Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka asjaolule, mille kohaselt on käesolevalt kuriteoavaldus esitatud vaid YY osas, mistõttu XX poolt kaebustes esitatatud viited võimalikele kuritegude toimepanemistele CC, QQ ja Riigikohtu kohtunike osas jäävadki käesolevalt tähelepanuta. Veelgi enam, nimetatud asjaolude osas on Riigiprokuratuur võtnud seisukoha leides, et kriminaalmenetluse alustamiseks puudub alus (Riigiprokuratuuri
  34. detsembri
  35. a määrus).
  36. Eeltoodust tulenevalt ei näe ringkonnakohus võimalust, et Riigiprokuratuuri määruse peale esitataval kaebusel saaks olla edulootust. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul on XX võimalus oma õiguste kaitseks kriminaalmenetluses ilmselt vähene, siis puudub ka alus riigi õigusabi andmiseks.
  37. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 208 lg-st 1, KrMS § 41 lg-st 3 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus XX taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.