Obsah (6)

§ 637§ 230§ 639§ 168§ 150§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 15.10.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-18-8377 Kohtuasi QQ hagi YY v

§ 637

lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga. Arvestades tsiviilasja toimikus olevaid tõendeid ja menetlusdokumente, maakohtu otsuse põhjendusi ning apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võiks mõjutada lahendit, sh ei ole maakohus hinnanud tõendeid selgelt ebaõigesti.

1. Kuigi kostja palub tühistada maakohtu otsuse tervikuna ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata, käsitlevad tema kaebuse väited maakohtu otsust üksnes hagi rahuldamise osas ja vastuseks ringkonnakohtule teatas apellant, et vaidlustab maakohtu otsust üksnes hagi rahuldamise osas. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt heidab kostja maakohtule ette menetlusnormide rikkumist. Kostja on seisukohal, et maakohus jagas ebaõigesti tõendamiskoormuse, kui leidis, et kostjal tuleb tõendada, et fototehnika osteti hageja huvides, ning maakohus tugines otsuses ebaõigesti tõendile, mida kohtuistungil ei arutatud.
2. Kolleegiumi hinnangul ei jaganud maakohus ebaõigesti tõendamiskoormust ega hinnanud tõendeid vääralt. Maakohus selgitas pooltele tõendamiskoormust korduvalt ja põhjalikult. Maakohus hindas kõiki tõendeid ja vastas piisavalt põhjalikult kostjate väidetele. Maakohus ei rikkunud ühisvarasse kuuluva vara koosseisu, s.o fototehnika ja laenukohustuse, kindlaks tegemisel menetlusõiguse norme, nagu kostja ekslikult leiab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab üldreeglina kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega, kui kostja väitis, et fototehnika, mis oli ostetud abielu ajal, ei kuulu ühisvara hulka, kuna see osteti hageja huvides ja kostja ei olnud selle ostmisest teadlik, tuli kostjal ka seda tõendada. Kostja seda ei teinud. Kostja teadlikkus fototehnika ostmisest ei oma praeguse vaidluse lahendamisel määravat tähtsust (vt Riigikohtu 09.04.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-173 2-18-8377 14766, p 19). Samamoodi tuli kostjal tõendada väidet, et võetud laenu ei kasutatud poolte ühise majapidamise korraldamise huvides, kui ta soovis tugineda sellele, et laenukohustus ei olnud ühisvara. Hageja esitas tõendina enda konto väljavõtte ja selgitas, et laenuks saadud raha kasutati abikaasade igapäevaste kulude katmiseks (v.a. fotokaamera ja objektiivi omandamine, mis moodustas ca kolmandiku laenu summast). Kohtu hinnangul tõendas hageja eeltooduga veenvalt, et kõnealust laenu kasutati perekonna huvides ja seega on tegemist ühisvaraga. Ebaõige on kostja arusaam, et maakohus ei saanud otsuses tugineda hageja esitatud konto väljavõttele põhjusel, et selle tõendi üle ei arutatud kohtuistungil. Maakohus läks 01.10.2018 kohtuistungil poolte nõusolekul üle kirjalikule menetlusele. Puudub vaidlus, et kostja on hageja konto väljavõttega tutvunud ja saanud selle osas seisukohti esitada. See, et kostja maakohtu järeldustega tõendite hindamisel ei nõustu, ei ole iseenesest aluseks otsuse tühistamiseks. 16. Ringkonnakohus hindas kaebuse väiteid ja vastas neile. Kaebust ei saaks sisuliselt rahuldada. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad kostjal kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, sest perspektiivitu kaebuse puhul ei toimetata seda teisele poolele kätte. 17. Kostja õigusi ei piiratud võrreldes sellega, kui kaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud selle rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust, vastas kostja väidetele ja koostas sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Kostjale on tagatud ka kaebeõigus käesolevale määrusele. 18.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ega edastatud seda hagejale vastamiseks, mistõttu ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. 19. Seoses apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisega on apellandil (kostjal) õigus

§ 150

lg 1 p 2 taotleda kohtult apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. 20.

§ 638lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) 4