← Eesti

2-19-19240/64

Obsah (9)§ 632§ 415§ 394§ 416§ 187§ 407§ 444§ 163§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 01. oktoober 2020. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-19-19240 Tsivi

/ § 420 lg 1). 1 Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (

§ 416lg 2).

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hagiavaldus ja menetlus

  1. 07.12.
  2. a esitas hageja L I Harju Maakohtu Tallinna kohtumajja hagi M K'u vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hageja on hagiavaldust täiendanud 23.01.
  3. a, esitades hagi tervikteksti. Hagiavalduse kohaselt tutvusid pooled
  4. a sügisel sotsiaalvõrgustikus facebook. Kostja kasutas ning kasutab ka hetkel sotsiaalvõrgustikus kasutajanime M-M K, hageja kasutas enda pärisnime. Toimus väheaktiivne vestlus. Kuna hagejale kostja vestluse pealetükkiv ja ründav stiil ning üldine käitumine internetis ei meeldinud, siis lõpetas ta varsti kostjaga suhtluse ning blokeeris poolte omavahelise suhtluskanali. Mõni aeg hiljem 29.11.
  5. a. kell 21.11 oli kostja postitanud oma facebook'i avalikule leheküljele hagejat laimava, s.t tõele mittevastava ning hagejat südamepõhjani solvava ja moraalselt kahjustava postituse. Sellest postitusest sai hageja teada oma tuttavatelt, kuna tema enda suhtlus kostjaga oli blokeeritud, kes saatsid ka hagejale hagile lisatud „screenshoti“ sellest postitusest. Selle postituse juurde oli lisatud hageja pilt suures plaanis ning sisu oli järgmine: „Teade! See isik fotol on petis ja kelm kes laenab raha ja pärast hakkab ähvardama ja ülbitsema. Nimi on L I“. Nimetatud postituses ei vastanud mitte ükski detail peale hageja nime tõele, oli seega täies ulatuses väljamõeldis ja laim ning sisaldas hageja suhtes solvavaid ning inkrimineerivaid omadussõnu, nagu „petis“ ja „kelm“. Lisaks oli postituses ära toodud nii hageja isikunimi kui pilt suures plaanis. Praeguseks on hageja teada kas kostja või moderaatori poolt postitus küll alla võetud, ent märgitud postitus on oma kahjuliku tagajärje esile kutsunud ja põhjustanud hagejale korvamatut kahju. Hageja esitab kostja vastu mittevaralise kahju 2 hüvitamise nõude, mille suuruse palub hageja määrata kohtul enda hinnangul ja äranägemisel. Hageja ise leiab, et tema mittevaralise kahju suuruseks võib olla umbes 3500 eurot.
  6. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 14.04.
  7. a määrusega ja toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kostjale kätte avalikult, läbi teate esitamise Ametlikes teadaannetes. Dokumendid loeti kostjale kättetoimetatuks 26.07.
  8. Kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 21 päeva, mistõttu kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 17.08.
  9. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks

§ 407lg 1 alusel.

3. Kohtu seisukoht

§ 444lg 3 alusel võib kohus teha tagaseljaotsuse ilma põhjendava osata.

Hageja on palunud kohtul mõista kostjalt välja mittevaraline kahju, mille suuruse palub hageja määrata kohtu enda hinnangul ja äranägemisel. Kohus peab vajalikuks põhjendada mittevaralise kahju hüvitise suurust. Riigikohus on asjas nr 3-2-152-06 (p.14) väljendanud seisukohta, et

§ 407

lg 1 kohaldamisel peab kohus lähtuma sellest, et hageja väited ei vaja tõendamist, kuna seadus loeb need kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, mis oli esitatud ebakohase väärtushinnanguna. Kohus on seisukohal, et postitus rikkus hageja õigusi ning tekitas hagejale õigusvastaselt kahju. Asjas nr 3-2-1-1-01 asus Riigikohus seisukohale, et mittevaralise kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel kohus juhindub õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. Isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Kahju hüvitamise eesmärk on kompenseerida isikule tema õiguste rikkumisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed ja kogemused. Kannatanu ei tohi isikuõiguste rikkumisest tulenevalt rikastuda. Kuna hageja kohta avaldati üks lause ning see postitus oli näha piiratud ajal ja piiratud ringile inimestele, on põhjendatud varalise kahju suurus 300 eurot, mis on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Kohus ei ole hüvitise väljamõistmisel seotud mittevaralise nõude hagihinnaga. Eeltoodud asjaoludele tuginedes leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning õiguslikult põhjendatud ulatuses on võimalik hagi rahuldada. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis tingiksid vaidluse läbivaatamise sisuliselt. Seetõttu lahendab kohus hagi tagaseljaotsusega.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, millest tulenevalt jäävad käesoleva kohtumenetluse kulud võrdsetes osades poolte kanda. Hageja tasus riigilõivu summas 300 eurot ning kohtule on esitatud õigusabikulude aruanne summas 400 eurot. Seega jääb kummagi menetlusosalise kanda 350 eurot, millest 200 eurot on õigusabi kulud ja 150 eurot riigilõiv.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.