) § 38 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. KrtS § 12 lg 2 sätestab, et korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
järgi peavad juriidilise isiku liikmed, samuti juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus.
lg 2 kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Pooled vaidlevad selle üle, kas Keila linn X tn 1b korteriühistu 22.08.2018 üldkoosoleku otsused punktides 1, 2, 3 ja 4 on vastuolus seadusega.
lg 1 järgi on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine.
lg 2 järgi on tehing vastuolus heade kommetega, kui pool teab või pidi teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muus sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. 3 Avaldaja leiab, et X X valmimine korteriühistu juhatusse on vastuolus hea usu põhimõttega, sest X X ei ole varasemalt täitnud oma juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Asjaolu, et X X valimine võib olla hea usu põhimõttega vastuolus avaldaja arvates, ei luba arvata, et seetõttu peaks olema vastuvõetud otsus ka seadusega vastuolus ja tühine. Hea usu põhimõtte järgimine on seaduses sätitud käitumisnorm ja sellise käitumisnormi rikkumine ei too kaasa otsuse tühisust. Avaldaja ei ole kohtu ette toonud ka asjaolusid, mis lubaksid arvata, et korteriühistu otsus võiks olla heade kommetega vastuolus. Kohus leiab, et vaatamata asjaolule, et kui avaldaja ei nõustu X X korteriühistu juhatusse valimisega, siis on teistel korteriühistu liimetel siiski õigus arvata teistmood. Kuna teised korteriühistu liikmed pole vajalikuks pidanud otsustada teistmoodi, kui avaldaja, siis ei jää kohtul üle muud, kui tõdeda, et teiste korteriühistu liikmete jaoks ei ole X X isikuks, kes ei võiks täita ka edaspidi korteriühistu liikme kohustusi. Kohus ei saa ette kirjutada, mida korteriühistu liikmed võiksid või peaksid arvestama korteriomanike üldkoosolekul juhatuse liikme valimisel otsustama. Kohus käesolevas asjas saab vaid hinnata, kas iseenesest juba vastuvõetud otsus, et Raganr X on valitud korteriühistu juhatusse on heade kommete vastane. Kohtu arvates aga ei saa ühe konkreetse isiku juhatusse valimist enamuse otsuse alusel pidada kuidagi heade kommetega vastuolus olevaks. Asjaolu, et avaldaja ei nõustu sellise otsusega, ei luba kohtul tuvastada, et selline otsus, mis on vastu võetud otsustusvõimelise üldkoosoleku poolt häälteenamusega (selle üle pooled ei vaidle), oleks heade kommete vastane. Avaldaja leiab, et uue põhikirja vastuvõtmine on vastuolu hea usu põhimõttega, sest uue põhikirja p 7.8.5. kohaselt loetakse üldkoosoleku otsus üldkoosoleku poolt vastuvõetuks üldkoosolekut kokku kutsumata, kui vastava otsuse poolt hääletavad kirjalikult rohkem kui pooled ühistu liikmed. Kuna hea usu põhimõtte järgimine on käitumisnormiks, siis ei too sellise normi rikkumine ükskõik missugusel avaldaja väitel kaasa otsuse tühisust. KrtS § 21 lg 1 lubab korteriomanikel vastu võtta otsuseid korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata ning lg 3 järgi on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole korteriomanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Avaldaja seisukoht nagu KrtS § 21 p-s 3 sätestatud võimalus otsuseid vastu võtta ilma koosolekut kokku kutsumata korteriomanike häälteenamuse alusel on kehtestatud eesmärgiga tagada otsuste vastuvõtmine suurema arvuga korteriomanditega elamu puhul, kus mistahes põhjusel isikud ei soovi aktiivselt osaleda KÜ tegevuses, sh aruteludel ja koosolekutel, ei välista samasugust otsuste vastuvõtmise võimalust ka väiksema arvuga korteriomandite puhul. Seega asjaolu, et avaldaja ei nõustu teiste, s.o. enamuse korteriühistu liikmete arvamusega sellise otsuse vastuvõtmisel, ei luba ka arvata, et nimetatud korteriühistu liikmete otsus võiks olla heade kommetega vastuolus ja tühine. Asjaolu, et avaldaja ei nõustu enamuse korteriühistu liikmete ja see on enamuse korteriomanike otsusega piirata aed hekiga, selle asemel, et aed oleks piiratud puitlippaiaga, ei luba kuidagi arvata, et aia küsimuses peaksid korteriomanikud arvestama eelkõige avaldaja huvidega. Kohus leiab, et vaatamata asjaolule, et kui avaldaja ei nõustu teiste korteriomanike otsustusega, siis on teistel korteriomanikel ja korteriühistu liimetel siiski õigus arvata teistmood. Kui avaldaja ei nõustu sellise teiste poolt vastu võetud otsusega piirata aed hekiga, ei luba see kohtul tuvastada, et selline otsus, mis on vastu võetud korteromanike enamuse poolt, oleks heade kommete vastane. Avaldaja arvamus, et korteriühistu otsus maha võtta pesupuud ja need hoiustada, kuni leitakse sobivam koht ei kuulu korteriühistu pädevusse, ei luba järeldada nagu sellist otsust ei oleks vastu võtnud kõik korteromanikud samal korteriühistu koosolekul, sest vaidlust ei ole, et korteriühistu koosolekul osalesid kõik korteriomanikud ning otsused võeti vastu nii korteriühistu liikmete kui korteriomanike enamuse otsuse alusel. Seega ei ole kohtu põhjust arvata, et otsust, milline on vormistatud korteriühistu üldkoosoleku otsusena, ei oleks nagu otsustada tohtinudki. Kuna kõik asjast puudutatud isikud on saanud oma arvamuse pesupuude maha võtmise kohta avaldada, siis ei ole tähtsust, missuguses vormis see otsustus on korteriomanike poolt formuleeritud. Avaldaja 4 vastuolu eelnimetatud otsusega, ei luba järeldada, et sellist otsus iseenesest, mis on vastu võetud ülejäänud korteromanike poolt, nagu poleks tehtudki või oleks teiste poolt vastuvõetud otsused seadusega vastuolus. Kohus möönab, et kui avaldaja ei ole nõustunud teiste korteromanike poolt tehtud otsusega, siis sellest ei järeldu avaldaja kokkulepet tehtud otsustega ja seda siis hoolimata sellest, et tegemist võib olla korteriomanike kokkuleppega KrtS § 38 lg 1 alusel. Kokkuvõtvalt võibki arvata mõistliku kõrvalseisjana, et iga korteriühistu liige ja iga korteriomanik teeb oma otsustuse kas hääletada mingi küsimuse poolt või vastu ja seda siis informatsiooni pinnalt, mida see konkreetne isik parasjagu vajalikuks peab ja seetõttu isiku vaba tahte kujunemist ei saa pidada heade kommetega vastuolus olevaks isegi siis, kui selline otsustus ei tundu teise isiku arvates olevat mõistlik ja hea usu põhimõttega kooskõlas.
lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist.
lg 4 teise lause kohaselt võib organi liige, kes otsuse tegemisel osales, otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele, KrtS § 29 lg 3 järgi on korteriühistu organi kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Kuigi pooled vaidlevad kas avaldajal on üleüldse õigus vaidlustada 02.08.2018 esitatud avalduses 22.08.2018 korteriühistu üldkoosoleku otsuseid, sest tema vastuväiteid otsustele ei ole protokollitud, siis on kohtu arvates mõistlik arvata poolte käitumist hinnates, et avaldaja on vastuväited esitanud. Puudutatud isik ise möönab, et avaldaja vaidlustab kõiki korteriühistu liikmete ja korteriomanike poolt vastuvõetud otsuseid, mistõttu ka puudutatud isikule pidi kohtu arvates olema 22.08.2018 korteriomanike korteriühistu üldkoosolekul selge, et avaldaja vaidlustab kõiki vastuvõetud otsuseid sisuliselt, mitte neile vaid vastu hääletades. Vaidlust ei ole, et Keila linn X tn 1b korteriühistu korteriomanike 22.08.2018 üldkoosoleku otsused 1,2, 3 ja 4, ei ole ei korteriühistu põhikirjaga ega korteriomanike kokkuleppega vastuolus. Väidetava hea usu põhimõtte kui käitumisnormi järgimine ei anna aga alust korteriomanike otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Avaldaja toodud asjaoludel ei ole seega tõendatud ka avaldaja alternatiivne nõue, et Keila linn X tn 1b korteriühistu korteriomanike 22.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.