Tsiviilasi nr 2-18-2988 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht 12. november 2019. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-2988 T

) § 1047 lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. 5. Kohus märgib esmalt, et nimetatud nõude esitamist ei mõjuta asjaolu, kas hageja oleks saanud oma õigusi kaitsta riigihanke raames alusdokumente vaidlustades.

§ 101

lg-st 2 tulenevalt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada üldjuhul eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada. 6. Kostjad on leidnud, et hageja nõue ei ole selge, kuna haginõudes (resolutsioonis) ei ole välja toodud konkreetseid faktiväiteid, mille ümberlükkamist hageja taotleb. Praegusel juhul palub hageja kohustada kostjaid andmeid ümber lükkama teate edastamisega, mille kohaselt „16.11.2016 väljakuulutatud riigihanke nr 180373 „Võisiku küla ühisvee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd“ alusdokumendis, OÜ Alkranel poolt koostatud tehnoloogilises eelprojektis Võisiku küla reoveepuhasti rekonstrueerimine. Tehnoloogiline eelprojekt (Töö nr 13-03-13-RVP), on avaldatud ebaõiged andmed AS-i Fixtec toodetava ja müüdava BioFix 90K kompaktpuhasti ehitusmaksumuse, ekspluatatsioonikulude, omaduste ning puhastusjõudluse kohta (Tehnoloogilise eelprojekti lahenduste võrdluse „alternatiiv B“). Tehnoloogilise eelprojekti andmed BioFix 90K kompaktpuhasti baasil kirjeldatud alternatiivi B kogumaksumuse kohta on kajastatud tegelikust kallimana ning esitatud 3 väited ekspluatatsioonikulude suuruse, seadmete asendamisvajaduse, biotiikidesse suurema heljumi väljakande ning lämmastikuärastuse probleemide kohta, mis ei taga BioFix 90K puhasti poolt VV 29.11.12 määrusega nr 99 kehtestatud heitvee nõuete täitmist üldlämmastiku osas, on valed.“ 15.10.2018 kohtuistungil andis kohus hagejale tähtaja mh haginõude täpsustamiseks (IV kd tl 131). Hageja jäi oma nõude juurde esitatud sõnastuses. Kuigi konkreetseid faktiväiteid, mille ümberlükkamist hageja taotleb, ei ole hagiavalduse resolutsioonis ära toodud, leiab kohus siiski, hageja nõue on piisavalt konkreetne. Hageja on tema arvates ebaõiged faktiväited ära toonud hagiavalduse sisus. 7.

§ 1047

lg 4 kohase nõude eelduseks on üksnes asjaolu, et isiku või tema tegevuse kohta on avaldatud ebaõigeid andmeid. Kuna

§ 1047

lg 4 ei eelda andmete avaldamise õigusvastasust, siis võib juriidiline isik nõuda selle sätte alusel tema kohta avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamist ka juhul, kui avaldatud andmed ei olnud talle majanduslikult kahjulikud (Võlaõigusseadus III. Komm vlj, Tallinn 2009, lk 667). Asjaolu, kas tegemist on majanduslikult kahjulike andmetega, mõjutab aga tõendamiskoormuse jaotust. Kui hageja nõuab andmete ümberlükkamist, mis teda majanduslikult ei kahjusta, lasub avaldatud faktiväidete ebaõigsuse tõendamise koormus hagejal. Kui hageja nõuab aga selliste andmete ümberlükkamist, mis teda majanduslikult kahjustavad, on faktiväite õigsuse tõendamise koormus

§ 1047lg-st 2 tulenevalt kostjal (samas, lk 666, 668).

Kohus leiab, et praegusel juhul on hageja arvates eelprojektis sisalduvate väidete puhul tegemist majanduslikult kahjuliku iseloomuga väidetega, ning kui need on käsitletavad faktiväidete, mitte hinnangutena, siis lasub nende õigsuse tõendamise koormus kostjal. 8. Riigikohus on selgitanud, et avaldamine

§ 1047tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine.

Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Riigikohus leidis, et meedias (ajakirjanduses) andmete avaldamise korral on avaldajateks nii meediaväljaanne kui meediaväljaandele andmeid edastanud isik (vt Riigikohtu 21. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 25). Riigikohus on andmete avaldamiseks

§ 1047tähenduses pidanud ka andmete avaldamist magistritöös (vt Riigikohtu 19.

märtsi

1. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-17140, p 14). Kohus nõustub hagejaga, et andmete avaldajaks on praegusel juhul nii kostja I kui ka kostja II. Kostja II avaldas eelprojekti selle esialgsele tellijale, kelleks oli AS Hoolekandeteenused, ning kostja I avaldas eelprojekti hankemenetluse läbiviimisel riigihangete registris.
2. Kostjad on leidnud, et hageja ei ole praegusel juhul kannatanuks, st hageja ei saa tema poolt nimetatud andmete ümberlükkamist nõuda. Et hageja saaks nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist, peab ebaõigeid andmeid olema avaldatud hageja või tema tegevuse kohta. Kohus leiab, et hageja saab nõuda muuhulgas tema toodetava ja müüdava seadme (BioFix 90K kompaktpuhasti) kohta esitatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist.
3. Vaidluse üheks keskseks küsimuseks oli asjaolu, kas hageja nimetatud väidete puhul, mille ümberlükkamist hageja taotleb, on tegemist hinnangute või faktiväidetega.
4. Riigikohus on
5. aprilli
6. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15 p-des 10 ja 13 korranud varasemaid Riigikohtu seisukohti ning selgitanud, et

§-s 1047 kasutatavad terminid ,,andmed" ja ,,faktilist laadi andmed" on samatähenduslikud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10;
3. aprilli
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-15-07, p 26). Sellest tulenevalt nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist

§ 1047tähenduses ka faktiväite avaldamiseks.

Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust (vt selle kohta nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1161-05, p 10; 13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 26; 10. oktoobri 2007. a otsus 4 tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18).

§ 1047

lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12;
3. aprilli
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27;
5. veebruari
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p-d 13 ja 17). Seega ei pea faktiväidet, mille ümberlükkamist isik taotleb, olema kostja avaldanud sõnaselgelt. On oluline, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad artikli sisust. Riigikohus on ka selgitanud, et väärtushinnangu ja ka õigusliku hinnangu korral, isegi juhul, kui see tugineb ebaõigetele eeldustele (faktiväidetele), ei saa kohaldada

§ 1047lõiget 4, s.o taotleda hinnangu ümberlükkamist (Riigikohtu 10.

oktoobri

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 19).
2. Hageja arvates eelprojektis sisalduvate faktiväidete osas leiab kohus, et tegemist on valdavalt hinnangutega, mitte faktiväidetega, mille ümberlükkamist saaks

§ 1047lg 4 alusel nõuda.

Kohus leiab, et alati ei saa eeldada, et eriteadmistega isiku hinnangud põhineksid kontrollitavatel andmetel, vaid ta võib anda hinnanguid oma eriteadmistele ja kogemustele tuginedes. Isegi kui selline hinnang ei ole põhjendatud, ei saa nõuda selle ümberlükkamist. Järgnevalt käsitleb kohus eraldi hageja nimetatud faktiväiteid. 12.1 Eelprojekti leheküljel 21 olevas tabelis 10 on BioFix 90K kompaktpuhasti baasil kujutatud alternatiivi B üldmaksumuseks märgitud 722 370 eurot (faktiväide A). Kohus leiab, et tabelis märgitud BioFix 90K kompaktpuhasti baasil kujutatud alternatiivi B üldmaksumuse puhul ei ole tegemist faktiväitega, vaid hinnanguga. Et tegemist on hinnanguga, nähtub juba tabeli pealkirjast („Alternatiivide maksumuste ja ekspluatatsioonikulude võrdlev hinnang pikema ajaperioodi lõikes (ilma käibemaksuta)).“ Ka teistes alternatiivide maksumust kujutavates tabelis on toodud hinnangulised maksumused. Eelprojekti leheküljel 22 on märgitud, et alternatiivide analüüsis hinnatud rajamis- ja ekspluatatsioonikulude arvestuse täpsuseks võib pidada +/- 5-10%. Seadme maksumuse osas on eelprojektis lähtutud hageja antud hinnast. Eelprojektist nähtub, et kogumaksumuse kujunemisel on arvestatud omakorda hinnanguid selle kohta, et 30 aasta jooksul võib esineda biokilekandjate ning mahutitesisese toruarmatuuri väljavahetamise vajadus või vajadus biotiike täiendavalt puhastada (vt otsuse p 12.2). Ka kostja II on selgitanud, et on andnud maksumuse osas hinnangu ja prognoosinud

1. a võimalikku hinda. Nii T. T. arvamus (III kd tl 65-66), T. T. (VI kd tl 11), K. K. u (VI kd tl 189) ja A. T. u (VI kd tl 16) vande all antud ütlused kinnitavad, et eelprojekti staadiumis ei olegi maksumust võimalik väga täpselt kindlaks määrata, ning käärid eelprojekti ja tegeliku maksumuse vahel võivadki olla väga suured, 20-30% või isegi üle 50%. 12.2 Eelprojekti p-s 2.3.2.5 on märgitud „Lisaks on biokiletehnoloogial põhineva kompaktpuhasti korral 30 aastase kasutusaja jooksul arvestatud biokilekandjate ning mahutitesisese toruarmatuuri väljavahetamise vajadusega. Biokiletehnoloogial põhinevate kompaktpuhastite korral on arvestatud ka täiendava biotiikide puhastamise vajadusega 30 aastase kasutusaja jooksul võrreldes teiste alternatiividega tulenevalt protsessi omapärast ning suuremast heljumi väljakandest järelpuhastuseks kasutatavatesse biotiikidesse.“ Hageja on välja toonud, et eeltoodud lausetes sisaldub kaks ebaõiget faktiväidet: BioFix 90K kompaktpuhasti kasutamisel 30 aastase ekspluatatsiooni käigus tuleb välja vahetada biokilekandjad ning mahutitesisene toruarmatuur (osaväide B1) ning võrreldes teiste tehnoloogiatega puhastada täiendavalt biotiike tulenevalt biokile tehnoloogial põhineva puhastusprotsessi omapärast, mida iseloomustab muuhulgas suurem heljumi väljakanne biotiikidesse (osaväide B2). Hageja nimetatud osaväide B1 ei kujuta kohtu arvates endast faktiväidet, et BioFix 90K kompaktpuhasti kasutamisel 30 aastase ekspluatatsiooni käigus tuleb välja vahetada 5 biokilekandjad ning mahutitesisene toruarmatuur. Kohtu arvates on tegemist hinnanguga, et 30 aasta jooksul võib tekkida biokilekandjate ning mahutitesisese toruarmatuuri väljavahetamise vajadus. Samuti on tegemist hinnanguga, mis ei puuduta ainult BioFix 90K puhastit, vaid biokiletehnoloogial põhinevaid kompaktpuhasteid üldiselt. Kostja II on selgitanud, et eelprojektis on lähtutud „Keskkonnaministri 22.12.
2. a määruse nr 59 „Toetuse andmise tingimused meetmes „Veemajandustaristu arendamine“ avatud taotlemise korral“ lisast 2 („Juhendmaterjal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastamistaotlusega seotud projekti majandus- ja finantsanalüüsi koostamiseks“ (III kd tl 133-141), mille kohaselt veemajanduses kasutatavale varale rakendatakse liigiti järgmised arvestuslikud majanduslikult kasulikud eluea pikkused: võrgustikud, torustikud – 40 aastat; tootmishooned – 40 aastat; reservuaarid ja mahutid – 40 aastat; masinad ja seadmed – 15 aastat. Küsimuse puhul, kas biokilekandjad ja mahutisisene toruarmatuur liigituvad masinate ja seadmete alla, ja kas nende puhul on sellest tulenevalt õigesti aluseks võetud 15 aastane kasulik eluiga, ei ole tegemist faktiküsimusega, vaid hinnanguga. Eelprojektis on 15 aastast majanduslikult kasulikku eluaega arvestades hinnatud, et toruarmatuuri ja biokilekandjate puhul tuleb need 30 aastase perioodi jooksul üks kord välja vahetada. Hageja nimetatud osaväite B2 osas leiab kohus, et see võib sisaldada endas faktiväidet, et võrreldes teiste alternatiividega on biokiletehnoloogial põhinevatel kompaktpuhastitel suurem heljumi väljakanne järelpuhastamiseks kasutatavatesse biotiikidesse ning hinnangut, et sellest tulenevalt võib 30 aasta jooksul esineda vajadus biotiike täiendavalt puhastada. Kohus märgib, et ka eeltoodud faktiväide on öeldud üldiselt biokiletehnoloogial põhinevate kompaktpuhastite kohta. Lisaks leiab kohus, et T. T. arvamuse (III kd tl 64-71) ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) poolt läbiviidud uuringute „Aastatel 2004-2014 EL ja KIK abirahaga rajatud ja rekonstrueeritud reoveepuhastite tõhususe hindamine“ (III kd tl 142-IV kd tl 89) põhjal võib väita ning lugeda tõendatuks, et võrreldes aktiivmudapuhastitega põhjustavad BioFix väikepuhastid suuremat reoainete väljakannet. T. T. arvamuses kajastatud analüüsitulemuste tabelist (III kd tl 69) selgub, et heitvee parameetrid (sh heljumi väljakanne) on aktiivmudapuhastitel märgatavalt madalamad kui BioFix tüüpi puhastitel. 12.3 Eelprojekti p-s 2.3.2.6 on märgitud „Kuna biokiletehnoloogial põhinevatel kompaktpuhastitel puudub tõhustatud lämmastikuärastuse võimalus, siis ei pruugi antud lahendus projekteeritust kõrgema reovee lämmastiku kontsentratsiooni korral tagada VV 29.11.12 määrusega nr 99 kehtestatud heitvee nõuete täitmist üldlämmastiku osas (vt. tabel 2 ja tabel 4).“ Hageja on välja toonud, et eeltoodud lauses sisaldub kaks ebaõiget faktiväidet: BioFix 90K kompaktpuhastil puudub tõhustatud lämmastikuärastuse võimalus (osaväide C1), mille tõttu ei taga BioFix 90K kompaktpuhasti projekteeritust kõrgema reovee lämmastiku kontsentratsiooni korral reovee puhastamist õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavaks (osaväide C2). Kohus nõustub, et eeltoodud lauses sisaldub faktiväide, et biokiletehnoloogial põhinevatel kompaktpuhastitel puudub tõhustatud lämmastikuärastuse võimalus (osaväide C1). Kohus leiab, et nimetatud faktiväide on hageja pakutud BioFix 90K puhasti kohta tõene. Kohus saab aru, et hageja pakutud biokilepuhastil BioFix 90K tõhustatud lämmastikuärastuse süsteem puudus, kuna selleks puudus vajadus, aga selle oleks saanud lisada. Hageja on oma 01.04.2019 seisukohtade p-s 2.3 selgitanud, et kui talle oleks avaldatud hinnapäringut tehes, et Võisikul on lämmastikuärastus ülikõrge, oleks hageja teinud pakkumise teistsugusele lahendusele. Arvestades hinnapäringut, ei olnud vaja ega olnud ka ettenähtav vajadus esitada pakkumine BioFix 90K puhastile, millele on lisatud tõhustatud lämmastikuärastussüsteem. Ka hageja esitatud E. T. i seisukohast nähtub, et vajadusel saab BioFix seadmetesse integreerida denitrifikatsioonisüsteemi, aga üldjuhul seda vaja ei ole (hagiavalduse lisa 15, I kd tl 173). 6 Hageja nimetatud osaväite C2 osas leiab kohus, et see ei sisalda faktiväidet, mille kohaselt tõhustatud lämmastikuärastuse võimaluse puudumise tõttu ei taga BioFix 90K kompaktpuhasti projekteeritust kõrgema reovee lämmastiku kontsentratsiooni korral reovee puhastamist õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavaks. Kohtu arvates sisaldab lause hinnangut selle kohta, et esineda võib projekteeritust kõrgem reovee lämmastiku kontsentratsioon, ning et sellisel juhul ei pruugi biokiletehnoloogial põhinevad kompaktpuhastid tagada tõhustatud lämmastikuärastuse puudumise tõttu VV määrusega kehtestatud heitvee nõuete täitmist üldlämmastiku osas. Lisaks leiab kohus, et lauses ei ole märgitud ning see ei tulene eelprojektist tervikuna, kui palju projekteeritust kõrgema lämmastiku kontsentratsiooniga arvestada tuleb. Seetõttu ei ole võimalik kohtul kontrollida, kas biokiletehnoloogial põhinevad kompaktpuhastid sellise reovee lämmastiku kontsentratsiooni korral suudaks tagada reovee puhastamise õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavaks. Kindlasti ei ole eelprojektis väidetud seda, et BioFix 90K kompaktpuhastil võiks olla probleeme reovee projekteeritud lämmastiku kontsentratsiooni korral VV määrusega kehtestatud heitvee nõuete täitmisega.
3. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi tervikuna rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Arvestades hagi rahuldamata jäämist, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
5. Kostja I ei ole menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. Kostjat I esindas menetluses tema seaduslik esindaja. Sellised menetluskulud, mida kohus saaks asja materjalide pinnalt kindlaks määrata, kostjal I puuduvad. Seetõttu jätab kohus kostja I menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
6. Kostja II palub hagejalt menetluskuludena välja mõista õigusabikulud 5362,50 eurot (ajakulu 48,75 eurot, tunnihind 110 eurot, ilma käibemaksuta) ja eriteadmistega isiku arvamuse saamise kulu 3000 eurot. Kostja II menetluskuludest on hageja vaielnud vastu eriteadmistega isiku arvamuse saamise kulule 3000 eurot vastavalt Aqua consult baltic OÜ arvetele. Hageja leiab, et arveid ei ole võimalik objektiivselt T. T. arvamusega seostada. Kohus hagejaga ei nõustu, kuna T. T. elulookirjeldusest (IV kd tl 98-103) nähtub, et T. T. on Aqua consult baltic OÜ juhatuse liige. Juhindudes TsMS §-st 138, § 143 p-st 2, § 144 p-st 1, § 174 lg-st 1, § 175 lg-st 1 määrab kohus kostja II menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab hagejalt kostja II kasuks välja 8362,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik 7