KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 24. september 2020, Tallinn Tsiviilasja

§ 179lg 7).

Kuna

§ 179

lg 7 esimeses lauses on sätestatud eriregulatsioon riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude aegumise kohta, ei kohaldu siinses asjas TsÜS § 159 lg

1. Kostja vastuväited
2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Aegumise kohaldamisel tuleb silmas pidada ka aegumise peatumise aluseid, mis tulenevad TsÜS § 160 lg-st
3. Nimetatud sätte kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama sätte lg 2 p 31 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud ka võlgniku saneerimisavalduse või võlgade ümberkujundamise avalduse esitamine. Kostjale teadaolevalt on hageja esitanud nimetatud avaldusi vähemalt kahel korral ning need avaldused on rahuldatud. - Pärnu Maakohtu
4. märtsi
5. a määruse nr 2-17-2828 resolutsiooni kohaselt on peatatud kõik hageja suhtes algatatud täitemenetlused, sh täitemenetlus nr 181/2016/582 (kostja on vastuses selgitanud, et viidatud määruses on ekslikult märgitud täitemenetluse numbriks 181/2016/552). Täitemenetlused olid peatunud kuni
6. jaanuarini 2018, mil Riigikohtu määrusega jäeti hageja määruskaebus menetlusse võtmata. - Pärnu Maakohtu
7. märtsi
8. a määruse nr 2-18-1427 resolutsiooni kohaselt on peatatud kõik hageja suhtes algatatud täitemenetlused, sh täitemenetlus nr 181/2016/582 (kostja on vastuses selgitanud, et viidatud määruses on ekslikult märgitud 181/2016/552). Täitemenetlused olid peatunud kuni
9. septembrini 2018, kui Riigikohtu määrusega jäeti hageja määruskaebus menetlusse võtmata. Kokku on aegumine kostja vastuse esitamise ajal kestnud vaid 13 kuud. MAAKOHTU OTSUS
10. Pärnu Maakohus jättis
11. märtsi
12. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohus tuvastas, et hagejalt on kostja kasuks tsiviilasjas nr 2-15-4671 välja mõistetud riigilõiv 50 eurot. Selle nõude alusel algatas kohtutäitur Õnne Pajur
13. septembril 2016 täitemenetluse nr 181/2016/
14. Maakohtu määrus, millega hagejalt vaidlusalune summa välja mõisteti, jõustus
15. augustil
16. Ilma katkemiseta oleks nõue aegunud
17. augustil
18. Kuna aegumine oli 14 kuu 2

§ 162lg 1 kohaselt hageja kanda.

APELLATSIOONKAEBUS 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning apellatsioonkaebuse rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja hinnangul on kostja nõue TsÜS §-st 143 ja

§ 179lg-st 7 tulenevalt aegunud.

Seega tuleb nõude suhtes kohaldada aegumist ning tunnistada selle nõude sundtäitmine lubamatuks. Seadusandja mõtteks ei saanud olla aegumistähtaja peatamine kohtutäituri korraldatava täitemenetlusega seoses, kuna selline olukord on ebasoodne nii hagejale, võlgnikule kui ka riigile ning majanduslikult soodne üksnes kohtutäiturile. TsÜS § 142 lg-st 1 tulenevalt aegub nõue seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Täitemenetlus nr 181/2016/582 oli 14 kuud peatunud. Nõue aegub
2. oktoobril
3. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
5. Maakohus on tuvastanud järgmised olulised asjaolud, mille üle puudub vaidlus ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel. Hagejalt on kostja kasuks tsiviilasjas nr 2-15-4671 välja mõistetud riigilõiv 50 eurot. Selle nõude alusel algatas kohtutäitur Õnne Pajur
6. septembril 2016 täitemenetluse nr 181/2016/
7. Pärnu Maakohtu
8. märtsi
9. a määruse nr 2-17-2828 resolutsiooni kohaselt on peatatud kõik hageja suhtes algatatud täitemenetlused kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni. (
10. jaanuar 2018). Pärnu Maakohtu
11. märtsi
12. a määruse nr 2-18-1427 resolutsiooni kohaselt on peatatud kõik hageja suhtes algatatud täitemenetlused kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni (
13. september 2018).
14. Hageja on oma nõude alusena esile toonud, et tema suhtes sundtäidetav nõue on aegunud.

§ 5

lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ega ole

§ 436

lg 7 ja § 652 lg 8 järgi seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (vt nt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-8794, p 10;
3. veebruari
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 21;
5. oktoobri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 15). Lahendis nr 3-2-1-16-14 (punktides 13 ja 14) selgitas Riigikohus, et hagi aluse all mõistetakse neid hageja esitatud asjaolusid tegeliku elujuhtumi, elulise sündmuse kohta, mille tuvastamisega hageja seob oma nõude (vt Riigikohtu
7. jaanuari
8. a määrus kohtuasjas nr 3-2-1-148-10, punkt 11); hagi eseme all mõistetakse hageja protsessuaalset taotlust, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis (vt Riigikohtu
9. oktoobri
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, punkt 14). Nõude aegumine on õiguse kohaldamise küsimus ja kui nõue aegub hagimenetluse kestel, peab kohus seda arvesse võtma poolte esitatust sõltumata, eeldusel, et kohustatud isik on aegumisele tuginenud (TsÜS § 143). 3

§ 179

lg 7 järgi kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi täitmise nõue aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut. Maakohus tuvastas, et nõue oleks aegunud 24. augustil 2018, kuid et aegumine oli 14 kuu jooksul peatunud, aegub nõue 24. oktoobril 2019. Kolleegium nõustub küll maakohtu järeldusega, et aegumine oli TsÜS § 160 lg 2 p 31 peatunud 14 kuu jooksul, kuid et aegumise lõpptähtaeg on menetluse kestel saabunud, tuleb

§ 436lg 7 järgi seda arvesse võtta ja kohaldada täidetava nõude osas aegumist.

Seega on tänaseks nõue igal juhul aegunud ning nõude sundtäitmine on lubamatu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi. Menetluskulud 10. Maakohus jättis hagi rahuldamata ning

§ 162

järgi menetluskulud kostja kanda, kuid menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud. Kolleegium jätab kulud kõikides kohtuastmetes poolte endi kanda. TMS § 221 lg 4 järgi hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud sissenõudja kanda, kuid kolleegiumi hinnangul ei välista see hagimenetluses kantud kohtukulude jaotamist

sätete alusel.

§ 162

lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 162

lg 4 lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda (Riigikohtu

1. jaanuari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Kolleegiumi hinnangul on nõude aegumine täitemenetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemise ajal (apellatsiooniastmes) erandlik asjaolu

§ 162lg 4 mõttes, mis õigustab kulude poolte enda kanda jätmist.

Kohtusse pöördumine oli hagi esitamise ajal alusetu ja kostja ei vaidlustanud, et nõude täitmine aegus 24. oktoobril 2019, s.o pärast maakohtu otsuse tegemist. Seega ei põhjustanud hagejal menetluskulude tekkimist kostja käitumine. Lisaks sellele arvestab kohus, et maakohtus ega ringkonnakohtus kostjal menetluskulusid ei olnud ning hagejal ei olnud ringkonnakohtus lisaks riigilõivule muid menetluskulusid. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv 4