← Eesti

2-19-19375/15

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse kuupäev

  1. september 2020 Tsiviilasja number 2-19-19375 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi AL&T Trans Grupp OÜ ja XX vastu laenu- ja käenduslepingust tulenevates nõuetes Vaidlustatud otsus Harju Maakohtu
  2. aprilli 2020 otsus Kaebuse esitaja ja liik Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 0 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (apellant): Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask Kostjad (vastustajad): AL&T Trans Grupp OÜ (registrikood 14057297) ja XX (isikukood XXXXXXXXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON I.
  3. Harju Maakohtu
  4. aprilli 2020 tagaseljaotsus tühistada osas, milles maakohus märkis resolutsioonis, et kostjatelt solidaarselt välja mõistetud sissenõutavaks muutunud viivisest summas 407,90 eurot mõisteti 1769,10 välja ainult AL&T Trans Grupp OÜ-lt. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista lisaks summale 407,90 eurot ainult AL&T Trans Grupp OÜ-lt hageja kasuks välja viivis 1769,10 eurot. Täiendada sama otsust otsustusega, et kostjate menetluskulud maakohtus jäävad kummagi kostja enda kanda. Ülejäänud osas jätta sama otsus muutmata. I.
  5. Apellatsioonkaebus rahuldada. I.
  6. Hageja menetluskulud ringkonnakohtus jätta solidaarselt kostjate kanda ja kummagi kostja menetluskulud tema enda kanda. I.
  7. Jätta rahuldamata hageja
  8. augusti 2020 taotlus riigilõivu tagastamiseks. I.
  9. Määrata kindlaks hüvitatavate ringkonnakohtu menetluskulude suurus vastavalt kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule. II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS II.
  10. Hagi rahuldada osaliselt. II.
  11. Välja mõista AL&T Trans Grupp OÜ-lt ja XX-lt solidaarselt 23.07.2018 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr L2307201/0092 ja 23.07.2018 käenduslepingu nr GP23072018/0092 alusel Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks: II.2.1 põhivõlg 5112,76 eurot; II.2.2 intress 316,46 eurot; II.2.3 sissenõudmiskulu 40 eurot; II.2.4 sissenõutavaks muutunud viivis 407,90 eurot, millele viivis 1769,10 eurot ainult AL&T Trans Grupp OÜ-lt; lisaks II.2.5 alates 11.12.2019 viivis arvestatuna põhivõlalt 5112,76 eurot määras 0,021918% päevas kuni põhivõla tasumiseni, kuid AL&T Trans Grupp OÜ-lt mitte rohkem kui põhivõla summa ja XX-lt mitte rohkem kui 1412,64 eurot. II.
  12. Jätta hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulud solidaarselt kostjate AL&T Trans Grupp OÜ ja XX kanda ning kummagi kostja menetluskulud tema enda kanda. II.
  13. Välja mõista solidaarselt AL&T Trans Grupp OÜ-lt ja XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks maakohtu menetluskuluna 920 eurot. II.
  14. Välja mõista solidaarselt AL&T Trans Grupp OÜ-lt ja XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks ringkonnakohtu menetluskuluna 75 eurot. II.
  15. AL&T Trans Grupp OÜ-l ja XX-l tuleb solidaarselt välja mõistetud maakohtu menetluskuludelt tasuda Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. II.
  16. Maakohtu tagaseljaotsus on muutmata jäänud osas jätkuvalt tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale (v.a resolutsiooni p I.4) võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
  17. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas
  18. detsembril 2019 Harju Maakohtule hagi AL&T Trans Grupp OÜ (kostja I) ja XX (kostja II) vastu. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlg 5112,76 eurot, intress 316,46 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 2177 eurot ja sissenõudekulu 40 eurot, samuti alates 2

(4)
  1. detsembrist 2019 sissenõutavaks muutuv viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja panna kostjate kanda ja esitas juba hagiavalduses menetluskulude nimekirja. Nõude aluseks on kostja I ja mogo OÜ (edaspidi: liisinguandja) vahel
  2. juulil 2018 sõlmitud leping (laenu- ja tagatisomandamise leping nr L23072018/0092, edaspidi: liisinguleping), mille järgi liisinguandja rahastas kostjale I sõiduki omandamist. Samal päeval sõlmisid liisinguandja ja kostja II käenduslepingu, millega kostja II käendas liisingulepingust tulenevate kostja I kohustuste täitmist. Kostja I rikkus liisingulepingut ja liisinguandja ütles selle
  3. detsembri 2018 avaldusega erakorraliselt üles. Kostja I võlgneb liisingulepingu alusel nõudesumma ja kostja II vastutab sama kohustuse eest solidaarselt. Sissenõutavaks muutunud viivise arvutas hageja lähtudes viivise määrast 0,5% päevas. Liisinguandja loovutas oma nõuded hagejale.
  4. Kostjad hagile ei vastanud. MAAKOHTU OTSUS
  5. Maakohus tegi
  6. aprillil 2020 tagaseljaotsuse (vaidlustatud otsus), millega rahuldas hagi osaliselt. Viiviste kokkulepped kostjatega on tüüptingimused ning VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 järgi tühised, sest kokku lepitud määr (0,5% päevas) on ebamõistlikult kahjustav. Kostjalt I saab viivist nõuda 0,2% päevas, aga hageja nõudesumma on väiksem. Kostjalt II kui tarbijalt ei saa viivist välja mõista rohkem kui VÕS § 113 lg 1 teise lause järgne määr, vastav summa kuni hagi esitamiseni on 407,90 eurot. Edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõue on piiratud põhinõude ja kostja käenduse ülemmääraga. Hageja menetluskulud jättis maakohus kostjate kanda ja määras kindlaks hagejale hüvitatava summa. POOLTE SEISUKOHAD
  7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada. Menetluskulud palub hageja panna kostjate kanda. Maakohus eksis resolutsiooni sõnastamisel. Tekstiosa „sissenõutavaks muutunud viivis 407,90 eurot, millest 1769,10 ainult AL&T Trans Grupp OÜ-lt“ tuleb asendada tekstiga „sissenõutavaks muutunud viivis 2177 eurot, millest 407,90 eurot ainult XX-lt“. Praegusel kujul ei vasta vaidlustatud otsuse resolutsioon maakohtu põhjendustele ega ole ka täidetav. Hageja esitas
  8. augustil 2020 seisukoha, milles sisaldub kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamise taotlus.
  9. Kostjad kaebusele ei vastanud ja apellatsioonimenetluse kestel seisukohti ega taotlusi ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ja muuta resolutsiooni sõnastust. Apellatsioonkaebus rahuldatakse ja kostjad kannavad menetluskulud ringkonnakohtus.
  11. Vaidlustatud otsuse peale esitas kaebuse ainult hageja ja soovis resolutsiooni teksti muutmist. Ülejäänud osas peale vaidlustatud tekstiosa on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud.
  12. Maakohus põhjendas vaidlustatud otsuse lk 4 viiendas lõigus, et viivis 2177 eurot tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista. Lisaks leidis maakohus ülejärgmises lõigus, et kostja II 3
(4)vastutab tarbijast käendajana sama viivise eest ainult 407,90 euro ulatuses. Selle summa piires käsitles kohus kostjaid solidaarvõlgnikena. Eelneva põhjal otsustas maakohus sisuliselt, et apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas tuleb hagi rahuldada nii, et mõlemalt kostjalt mõistetakse solidaarselt välja 407,90 eurot ja lisaks kostjalt I veel 1769,10 eurot (= 2177 – 407,90). Kuna keegi pooltest maakohtu otsuse sisulist osa ei vaidlustanud, siis saab ringkonnakohus sellest lähtuda. Sel juhul ongi kohane resolutsioon vaidlusaluses osas sõnastada eeltoodud viisil. Kuigi hageja taotles algselt asja uuesti lahendamiseks saatmist maakohtule, siis ei takista see ringkonnakohtul vaidluse sisulist lahendamist ja resolutsiooni vastavalt muutmist. Lisaks esitas hageja
  1. augusti 2020 menetlusdokumendis ka ise vastava taotluse. Maakohus eksis resolutsiooni sõnastamisel veel selles, et ei märkinud summa 1769,10 juurde vääringut. Otsusest on selge, et summa kajastati eurodes. Ka selle vea saab ringkonnakohus ühtlasi parandada, sest resolutsiooni on vaja vastavas osas niigi korrigeerida.
  2. Maakohus rikkus TsMS § 173 lg 1 ja lg 2, kui jättis otsustamata kostjate menetluskulude jaotuse. Selle rikkumise saab ringkonnakohus kõrvaldada täiendades vaidlustatud otsust ja jättes kostjate menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 2 alusel nende endi kanda.
  3. Lisaks võis maakohus kostjatele hagiavalduse ja tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisel rikkuda vastavate eelduste kontrollimise kohustust. Tsiviilasja toimikust ega kohtute infosüsteemist ei nähtu, milliseid toiminguid maakohus tegi ja kuidas püüdis kostjatele dokumente kätte toimetada. Ringkonnakohtul ei olnud olulisi takistusi dokumentide kostjatele edastamisega, see osutus võimalikuks nii e-kirja teel, TsMS § 314¹ sätete järgi kui ka avaliku e-toimiku vahendusel. Maakohtul tuleb enne avalikku kättetoimetamist põhjalikult kontrollida, kas menetlusdokumenti ei saa kätte toimetada optimaalsemal ja menetlusosalise õigusi paremini järgival viisil. Käesoleval juhul on kostjad ringkonnakohtu saadetud dokumendid kätte saanud ega ole esitanud avaldusi seoses maakohtu viidatud rikkumistega.
  4. Ringkonnakohtu menetluskulud jaotuvad TsMS § 162 lg 1 ning § 165 lg-te 2 ja 3 alusel samuti nii, et kostjad kannavad solidaarselt hageja kulud ja kumbki iseenda kulud. Apellatsioonimenetluse kulude nimekirja hageja ei esitanud. Toimikust nähtub riigilõivu tasumine summas 75 eurot, mis tuleb kostjatelt välja mõista. Apellatsioonimenetluse kuludelt viivise väljamõistmist hageja ei taotle. Riigilõivu tagastamiseks alus puudub, mistõttu hageja vastav taotlus jääb rahuldamata.
  5. Maakohus märkis vaidlustatud otsuses õigesti, et see on TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta viivitamata täidetav. Muutmata jäänud osas saab sama otsust TsMS § 474 lg 1 teise lause järgi jätkuvalt täita.
  6. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Otsuse selguse ja täidetavuse huvides esitab ringkonnakohus kostjatelt välja mõistetud summad alapunktidena ja nimetab summat 5112,76 eurot läbivalt põhivõlaks, mitte aga osaliselt põhinõudeks. Otsuse sisu sellest ei muutu. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.