← Eesti

2-20-107138/11

Obsah (10)§ 394§ 187§ 367§ 407§ 444§ 174§ 162§ 144§ 177§ 178

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse tegemise aeg ja koht 27. august 2020. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-107138 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hag

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

2 Tsiviilasi nr 2-20-107138 Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

  1. Hageja esitas 19.02.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tsiviilasja number 2-20-107138), mille kohus jättis määrusega rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Tsiviilasi anti üle menetluse jätkamiseks hagimenetlusse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas.
  2. Hageja esitas 01.06.2020 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 148,24 eurot, intressi 5,42 eurot, sissenõudmiskulude 30 eurot, sissenõutavaks muutnud viivise 139,09 eurot ja lisanduva viivise nõudes.
  3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Placet Group OÜ 19.09.2016 laenulepingu nr TL951223, mille alusel sai kostja laenu summas 2000,00 eurot. Laen koos intressiga tuli tasuda maksegraafiku alusel. Kostjal on tasutud maksegraafiku esimesed 18 osamakset maksetähtpäevaga 19.09.2016 - 11.02.2018 täielikult. Kostjal on tasumata viimane 13.03.2018 osamakse, millest tulenevalt on hagiavalduse esitamise seisuga kostja võlgnevus põhiosas summa 148,24 eurot (13.03.2018 osamakse põhiosa jääk). Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 43,93%. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal võlgnevus 13.03.2018 osamakse intress summas 5,42 eurot. Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS § 1132 lõikes 2 sätestatust 30 eurot. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid vastavalt lepingujärgsele intressimäärale alates lepingu lõppemisele järgnevast kalendripäevast 14.04.2018 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 1.06.2020 valemi abil: põhivõlgnevus (148,24) x viivitatud päevade arv

(780)x lepingujärgne intressimäär (43,93%) tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 139,09 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kostjalt

§ 367

kohaselt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o 02.06.2020 kuni põhinõude täitmiseni.

  1. Placet Group OÜ loovutas 13.04.2018 kostja vastase nõude Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja on esitanud hagiavalduse lisana kostjale edastatud teatise nõude loovutamise kohta.
  2. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Vastavalt hagiavaldusele koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 75 eurot ja kuludest lepingulisele esindajale summas 240 eurot. Hageja taotles viivise väljamõistmist kostjalt VÕS § 113 lg 3 Tsiviilasi nr 2-20-107138 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
  3. 25.06.2020 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja määras toimetada hagimaterjalid ja kohtumäärus kostjale kätte. Sama määrusega kohustas kohus kostjat vastama hagile kirjalikult 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse lk-l 4 hoiatas kohus kostjat, et kui ta hagile tähtaegselt ei vasta, siis võib kohus teha asjas tagaseljaotsuse.
  4. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja 25.06.2020 kohtumäärus hagiavalduse menetlusse võtmise kohta kätte isiklikult allkirja vastu 09.08.
  5. Kohus kohustas määruses kostjat vastama 14 päeva jooksul teate kättesaamisest, s.o hiljemalt 24.08.
  6. Kostja ei ole kohtule tähtajaks hagivastust esitanud. 8.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 407

lg-le 2 eeldatakse

§ 407

lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Antud juhul on hageja taotlenud hagiavalduses kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist. 9. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Kohtu selgitused ja menetluskulud 10.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

11. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on taotlenud menetluskulude kostja kanda jätmist. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda

§ 162lg 1 alusel.

  1. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
  2. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 240 eurot. Kohus selgitab hagejale, et

ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid,

§ 144

p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu E.L. vastu kohtumenetluses on kokku 240 eurot kahe tunni eest tunnitasuga 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-3916 p 13, 3-2-1-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele 4 Tsiviilasi nr 2-20-107138 järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku summas 160 eurot (2 h x 80 €). 14. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule

§ 177

lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 15.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.