lg 2 p 8, 9; § 424 lg 2 alusel vangistusega 2 aastat 6 kuud, millest kohaselt kandis ära 2 kuud 8 päeva, ülejäänud 2 aastat 3 kuud 22 päeva ei pöörata täitmisele
alusel katseajaga 3a (katseaeg 11.01.2019-10.01.2022),
25.02.2020 Harju Maakohtu määrusega pöörati karistus 2 aastat 3 kuud 22 päeva täitmisele. Karistuse kandmise alguseks on vahistamine 22.01.2020.a Elukoht: xxxx Kannab karistust Tallinna Vanglas Süüdistus Menetluse liik Kriminaalasja nr.
,
lg 2 ja
lg 2 p 9 järgi lühimenetlus 19230200507 RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Argo Saadi
ja
lg 2 järgi, kohaldades
lg 1, mõista üks karistus raskemat karistust ettenägeva seadusesätte (
Süüdi mõista Argo Saadi
lg 2 p 9 järgi ja karistada vangistusega 4 kuud.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõista 6 kuud 20 päeva vangistust.
lg 1 kohaselt arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.08.2019.a kuni 03.08.2019.a, s.o 2 päeva. Kandmata karistus on 6 kuud ja 18 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 11.01.2019.a Harju Maakohtu otsusega nr 1-18-10456 mõistetud ärakandmata karistuse võrra (kandmata karistus 23.08.2020 seisuga 1 aasta 8 kuud 21 päeva) ja mõista liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud 9 päeva vangistust. Liitkaristuse kandmise algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast - 24.08.2020. a. Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista Argo Saadilt riigi tuludesse: KrMS § 175 lg 1 p alusel sundraha – 876 eurot. KrMS 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses 288 eurot ja kohtumenetluses 97.20 eurot, kokku 385.20 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Argo Saadil menetluskulude kogusummas 1261.20 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse Argo Saadile eraldi dokumendina. Asitõendid ja salvestised CD-plaat videosalvestusega (asub kriminaalasja juures)- jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja toimikusse. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Argo Saadi’t süüdistatakse selles, et tema varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, nimelt oli 01.05.2019 karistatud
järgi väärteokorras varguse toimepanemise eest, samuti olles karistatud Harju Maakohtu kohtuotsusega 11.01.2019
lg 2 p 8, 9, § 424 lg 2 järgi, uuesti süstemaatiliselt 12.06.2019 kella 10.16 paiku aadressil Pikk tn 23,Kose alevik asuva, Harju Tarbijate Ühistule kuuluva Kose Konsum’i kauplusest võttis pudeli „Viin Sobieski“, 0,2L, maksumusega 4,89 eurot, möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Samuti tema uuesti süstemaatiliselt 30.06.2019 kella 16.46 paiku aadressil Pikk tn 23, Kose asuvas Harju Tarbijate Ühistule kuuluvas kaupluses Kose Konsum võttis riiulilt pudeli viina "Laua Viin", 200ml maksumusega 4,45 eurot ja jõi seal oleva viina ära kaupluse müügisaalis. Pärast seda pani tühja pudeli riiulile ja väljus kaupluse müügisaalist viina eest tahtlikult tasumata. 2 Oma tegevusega pani Argo Saadi süstemaatiliselt toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o.
Samuti tema, olles 11.01.2019 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja otsusega karistatud
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest (jõustumise kuupäev 29.01.2019), juhtis uuesti 02.08.2019.a. kella 22.10 ajal Harjumaal, Raasiku vallas, Aruküla alevikus, Staadioni 6 juures mootorsõidukit xxxx, registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava mootorsõiduki juhtimise õigust, millega hoidis tahtlikult kõrvale kohtuotsusega täitmisele pööratud süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest. Seega Argo Saadi pani toime kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidumise ehk
Samuti tema olles 11.01.2019 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja otsusega karistatud
§-i 424 lg 2 alusel, juhtis tahtlikult uuesti 02.08.2019.a. kella 22.10 ajal Harjumaal, Raasiku vallas, Aruküla alevikus, Staadioni 6 juures mootorsõidukit xxxx, registreerimismärgiga xxxx, olles alkoholijoobeseisundis, (alkoholijoove 1,59 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,15 mg/l (lõplik tulemus 1,45 mg/l)), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega Argo Saadi pani korduvalt toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Kohtu seisukoht Süüdistatav Argo Saadi taotles asja arutamist lühimenetluses, tunnistades end täielikult süüdi kahes varguses, korduvas mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ja teadlikult täitmisele pööratud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest kõrvalehoidumises. Kohtus ta enda ülekuulamist ei taotlenud, seega arvestab kohus tema kohtueelses menetluses ülekuulamistel antud ütlustega. 12.06.2019 varguse episood Argo Saadi poolt 12.06.2019 kella 10.16 paiku aadressil Pikk tn 23, Kose alevikus asuva Harju Tarbijate Ühistule kuuluva Kose Konsum kauplusest pudeli viina „Sobieski“, 0,2L vargus on tõendatud Harju Tarbijate Ühistu avaldusega, tunnistaja E P ütlustega ja asitõendi vaatlusprotokolliga. Harju Tarbijate Ühistu Kose Konsumi kaupluse avaldusest nähtuvalt palutakse võtta vastutusele Argo Saadi, kes 12.06.2019 kella 10:16 ajal möödus kaupluse kassadest ja väljus müügisaalist kaupluse kaubaga, milleks oli viin „Sobieski“, 0,2L maksumusega 4.89 eurot, jättes kauba eest tasumata. Tunnistaja E P ütlustest nähtuvalt selgus inventuuri tehes 13.06.2019.a ühe pudeli Sobieski Viin 200ml kadumine. Videosalvestisi vaadates nägi, kuidas 12.06.2019.a Argo Saadi võtab riiulist 0,2l viina ja jätab kauba eest tasumata. Tunnistaja kirjeldab isiku riietust ja toimetamist kaupluses, sh riiulilt võetud alkoholi pudeli pükste taskusse panemist ja kauplusest lahkumist 3 kauba eest tasumata. Argo Saadit tunneb, kuna isik on eelnevalt käinud poes vargil ja on kohalik. Tunnistaja ütlusi Argo Saadi tegutsemisest kaupluses kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega, milles on vaadeldud kaupluse Kose Konsum videosalvestust. Salvestus tõendab, et 12.06.2019 kella 10.12 paiku siseneb kaupluse müügisaali meesterahvas, kelleks kohtueelse menetluse käigus tuvastatuna osutus Argo Saadi. Kell 10.13 tuleb ta kange alkoholi riiuli juurde, võtab pudeli viina, paneb selle ostukorvi. Kell 10.14 läheb tööstuskauba riiuli juurde, võtab ostukorvist pudeli ja peidab pudeli pükste taskusse. Seejärel läheb kassade juurde ja väljub kaupluse müügisaalist kauba eest tasumata. Süüdistatav Argo Saadi tunnistas end kahtlustatavana ülekuulamise protokolli kohaselt varguses süüdi ja selgitas, et 12.06.2019 läks Kose alevikus asuvasse Kose Konsum kauplusesse, et vaadata kaupa. Alkoholiosakonnas tekkis mõte varastada pudel viina. Ta võttis pudeli viina Sobieski 0,2l, pani selle ostukorvi ja teise riiuli juures pani pudeli pükste taskusse. Kassas maksis õlu eest, väljus kauplusest pudeli viina eest tasumata. Argo Saadi objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest- kaupluses tekkis mõte varastada, pani pudeli pükste taskusse ja lahkus kauplusest viina eest tasumata, nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil. Seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. 30.06.2019 varguse episood Argo Saadi poolt 30.06.2019 kella 16.46 paiku aadressil Pikk tn 23, Kose alevikus asuva Harju Tarbijate Ühistule kuuluva Kose Konsum kauplusest pudeli „Laua Viin“, 0,2L vargus on tõendatud Harju Tarbijate Ühistu avaldusega, tunnistaja E P ütlustega, asitõendi vaatlusprotokolliga. Harju Tarbijate Ühistu avaldusest nähtuvalt palutakse võtta vastutusele Argo Saadi, kes 30.06.2019 kella 16.46 möödus kaupluse kassadest ja väljus müügisaalist kaupluse kaubaga „"Laua Viin", 200ml maksumusega 4,45 eurot, jättes kauba eest tasumata. Tunnistaja E P ütlustest nähtuvalt leidis vahetuse vanem T A 01.07.2019 müügisaalist hambapastade tagant tühjaks joodud 200 ml „Laua Viin“ pudeli, millel küljes turvaelement. Videosalvestist vaadates on näha, kuidas 30.06.2019 Argo Saadi võtab riiulilt viina, suundub müügisaali ja joob pudeli tühjaks. Kassadest möödub kell 16.46 tasumata viina pudeli eest. Maksab viie õlle eest. Isik on eelnevalt kauplusest varastanud. Tunnistaja ütlusi Argo Saadi tegutsemisest kaupluses kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega, milles on vaadeldud kaupluse Kose Konsum videosalvestust. Videosalvestuselt on näha, et 30.06.2019 kell 16.37 tuleb kange alkoholi riiuli juurde meesterahvas, kelleks kohtueelse menetluse käigus tuvastatuna osutus Argo Saadi. Argo Saadi käes on ostukorv. Ta võtab riiulilt pudeli viina, paneb selle ostukorvi. Kosmeetikariiuli juures kell 16.41 joob selle pudeli tühjaks ja paneb tühja pudeli hambapastade riiuli juures riiulile. Kell 16.45 läheb ta kassade juurde, paneb kassalindile 5 õllepurki, tasub nende eest ja kell 16.46 väljub kaupluse müügisaalist pudeli viina eest tasumata. Süüdistatav Argo Saadi tunnistas end kahtlustatavana ülekuulamise protokolli kohaselt süüdi ja selgitas, et käis poes 30.06.2019, võttis alkoholiosakonnas pudeli viina, pani ostukorvi. Seejärel teise riiuli juures jõi viina ära. Tühja pudeli pani riiulile, väljus kaupluse müügisaalist viina pudeli eest tasumata. 09.07.2019.a käis Konsumis ja hüvitas kuriteoga tekitatud kahju. 4 Argo Saadi objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest- võttis riiulilt pudel viina, jõi selle ära, lahkus kauba eest tasumata, nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil. Seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on Harju Tarbijate Ühistu kinnitanud süüdistatava väidet kauplusele tekitatud kahju hüvitamise kohta ( lk.52 ja 58). Riigikohus on lahendi 3-1-1-87-08 punktis 10 selgitanud, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida
Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Antud kriminaalasja raames on tõendamist leidnud, et Argo Saadi on toime pannud kaks vargust 12.06.2019 ja 30.06.2019. Lisaks nähtub karistusregistri teatisest ja toimiku materjalidest, et Argo Saadi on varem karistatud 01.05.2019 Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna 01.05.2019 kiirmenetluse otsusega
Samuti on Argo Saadit varem karistatud Harju Maakohtu 11.01.2019.a otsusega sealhulgas
Seega on Argo Saadi lühikese aja jooksul toime pannud rohkem kui kolm vargust. Lisaks on teda ka varasemalt karistatud süstemaatiliselt varguse toimepanemises. Seega saab põhjendatult öelda, et varastamine on Argo Saadile kujunenud elustiiliks ja harjumuseks. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Argo Saadi poolt kuritegude toimepanemine on kvalifitseeritud õigesti
02.08.2019.a mootorsõiduki juhtimine Argo Saadi poolt 02.08.2019.a. kella 22.10 ajal Harjumaal Raasiku vallas Aruküla alevikus Staadioni 6 juures mootorsõiduki xxxx, registreerimismärgiga xxxx juhtimine on leidnud tõendamist tunnistajate J K ja M N ütlustega. Tunnistaja J K ütlustest nähtuvalt jõudis mootorsõiduk registreerimisnumbriga xxxx umbes kell 22.10 staadioni juurde ning sõiduki juhi kohalt väljus meesterahvas, kes oli nähtavalt alkoholijoobes. Tunnistaja takistas antud meesterahvast uuesti rooli istumast, võtmed võeti süütelukust välja. Samuti jälgis, et meesterahvas ei jooks politsei tulekuni. Viis minutit enne politsei saabumist läks meesterahvas auto tagaistmele pikali, sealt sai patrull ta kätte. Tunnistaja M N ütlustest nähtub, et 22.10 jõudis staadioni ette xxxx valget värvi kastiauto registreerimisnumbriga xxxx, autost väljus umber 40-aastane meesterahvas, kes oli roolis. Autot juhtinud mehe võtmeid hoiti politsei saabumiseni, et mees uuesti rooli ei asuks. Politsei saabumiseni ei näinud meest alkoholi tarbimas. Enne politsei saabumist istus mees auto tagaistmele. Vaatamata sellele, et Argo Saadi end kohtueelses menetluses süüdi ei tunnistanud, eitades sõiduki juhtimist, on ta kohtuistungil tunnistanud oma süüd. Samuti nähtub kahtlustatavana ülekuulamise protokollist Argo Saadi töökohana xxxx. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab, et Argo Saadi peeti kinni 02.08.2019 kell 22.10 Harjumaal Raasiku vallas Aruküla alevikus Staadioni 6 juures. 5 Asjaolu, et Argo Saadi oli 02.08.2019.a kella 22.10 ajal sõidukit juhtides alkoholijoobe seisundis kinnitab tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, mille kohaselt kasutati Argo Saadi joobeseisundi kindlakstegemiseks 02.08.2019.a kell 23.34-23.42 tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110Typ MKIII EST nr ARAF-0018, mille lõplik lugem oli 1,5 mg/l, laiendmääramatusega 1,14 mg/l, mistõttu oli Argo Saadi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,45 mg/l kohta. Süüdistatava joobeseisundit kinnitab ka indikaatorvahendi kasutamise protokollis märgitud kontrollile allutatud isiku joobele viitavad tunnused, milleks on silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, kerged häired koordinatsioonis, rahutu käitumine.
lg 2 järgi saab isikut kriminaalkorras vastutusele võtta, kui ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, millisteks on alkoholijoove või narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove korduvalt. Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Nähtuvalt Harju Maakohtu 11.01.2019.a otsusest on Argo Saadit karistatud sealhulgas
lg 2 järgi vangistusega 2 aastat.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust, millest koheselt tuli ära kanda 2 kuud 8 päeva vangistust. Ülejäänud vangistuse osa 2 aastat 3 kuud 22 päeva ei pööratud täitmisele tingimisi katseajaga 3 aastat. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Argo Saadi poolt
Argo Saadile inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on Argo Saadi käitumises tuvastatud kavatsetus, sest juhtides sõidukit, teadis Argo Saadi, et juhib sõidukit alkoholijoobeseisundis, mis on keelatud. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu küll süüdistatava poolt tarvitatud alkoholi kogus ja alkoholi tarvitamise lõpetamise aeg, kuid tõendusliku alkomeetriga tuvastatud joobe suurus näitab, et alkoholi tarvitati suures koguses. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli sõiduki juhi kohalt kell 22.10 väljunud meesterahvas, kes osutus Argo Saadiks, alkoholijoobes. Poolteist tundi hiljem tuvastati tõendusliku alkomeetriga väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks mitte vähem kui 1,45 mg/l kohta. Seega sõiduki rooli istudes pidi joove olema veelgi suurem. Samuti on tuvastatud Argo Saadil häiritud reaktsioonkiirus, häired koordinatsioonis. Seega oli süüdistatav kohtu hinnangul teadlik oma seisundist- alkoholijoobest- ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et Argo Saadi pani kuriteo toime kavatsetult. Argo Saadile
järgi inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivse koosseisu teise tunnusena ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes hoiab teadlikult kõrvale kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud
Harju Maakohtu 11.01.2019.a otsusega võeti Argo Saadilt
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus ära seitsmeks kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 29.01.2019. Kohtuotsuses on märgitud, et Argo Saadi on 6 kohustatud 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest loovutama juhiloa maanteeametile ning seega oli Argo Saadi teadlik, et tal puudub õigus juhtida sõidukit. Maanteeameti vastusest nähtub, et Harju Maakohtu 11.01.2019.a. kohtuotsuse alusel on kantud 30.01.2019.a. liiklusregistrisse Argo Saadilt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine seitsmeks kuuks. Argo Saadi poolt 02.08.2019.a sõiduauto juhtimise fakti kinnitavad tunnistajate J K ja M N ütlused ja isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et Argo Saadi juhtis 02.08.2019.a kella 22.10 ajal Harjumaal Raasiku vallas Aruküla alevikus Staadioni 6 juures mootorsõidukit xxxx, registreerimismärgiga xxxx, ajal mil tal oli jõustunud kohtuotsusega juhtimisõigus ära võetud lisakaristusena ning nimetatud otsus oli täitmisele pööratud. Kohus leiab, et Argo Saadi tegevuses on tõendatud ka subjektiivne külg.
Argo Saadi teadis, et temalt on juhtimisõigus lisakaristusena ära võetud. Seda kinnitas ta kohtuistungil, tunnistades süüd. Seega juhtis süüdistatav 02.08.2019.a mootorsõidukit, olles teadlik lisakaristuse kehtivusest, mis tähendab, et ta pani teo toime kavatsetult. Eelnevat arvesse võttes hoidus Argo Saadi teadlikult kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse täitmisest ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud
Karistus Karistusseadustiku eriosa näeb
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistustena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest näeb seaduseandja ette kuni nelja-aastase vangistuse ja
Kohtu hinnangul on
lg 2 ja
puhul tegemist kuritegude ideaalkogumiga, sest juhtides joobeseisundis mootorsõidukit ajal, mil tal oli kohtuotsusega juhtimisõigus ära võetud, hoidis Argo Saadi ühtlasi ka kõrvale karistuse kandmisest. Ideaalkogumi puhul mõistetakse üks karistus raskemat karistust ettenägeva süüteo eest. Kuna raskema karistuse näeb ette
lg 2 järgi, tuleb Argo Saadile mõista
lg 1 alusel karistus
Kuivõrd
lg 2 sanktsioon ei näe ette rahalist karistust, tuleb karistuseks mõista vangistus. Argo Saadi puhul ei ole tegemist isikuga, kes oleks kuriteo toime pannud esmakordselt või juhuslike asjaolude kokkulangemise tõttu. Vastupidi, karistusregistri andmetel on teda karistatud varem nii korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis kui süstemaaliste varguste eest. Arutatavad kuriteod pani süüdistatav toime katseajal. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimine joobes on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid ning tegemist on enamohtliku kuriteoga sellises seisundis mootorsõiduki juhtimisega seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Argo Saadi näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust, laadi, süüdistatava isikut ning asjaolu, et Argo Saadi on hüvitanud vargustega tekitatud kahjud. Argo Saadi puhul karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahju vabatahtlik hüvitamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Argo Saadit on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ühel korral samalaadsete kuritegude toimepanemiste eest. Seega teadis Argo Saadi, et kuriteo toimepanemine võib endaga kaasa tuua ebameeldivaid, s.o vabadust piiravaid tagajärgi. Argo 7 Saadit karistati Harju Maakohtu 11.01.2019.a otsusega
lg 2 järgi ja
Kohtuotsus jõustus 29.01.2019.a. Kõigest kolme kuu möödumisel pani Argo Saadi toime esimese varguse ja kuue kuu möödumisel samalaadse liiklusalase kuriteo ning samal ajal teadlikult hoidus kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse täitmisest. Kuivõrd Argo Saadi ei täitnud eelmise kohtuotsusega määratud kohustusi, pöörati 25.02.2020.a Harju Maakohtu määrusega täitmisele Argo Saadile 11.01.2019.a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandamata karistus 2 aastat 3 kuud 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti isiku vahistamine 22.01.2020.a. Karistuse mõistmisel
lg 2 järgi peab kohus võimalikuks karistada Argo Saadit alla sanktsiooni keskmist, s.o vangistusega 9 kuud,
lg 2 p 9 järgi sanktsiooni miinimumilähedases määras, s.o 4-kuulise vangistusega. Seda eelkõige põhjusel, et kahju oli väike ja Argo Saadi on kannatanule kahju hüvitanud, mida tuleb arvestada lisaks puhtsüdamlikule kahetsusele karistust kergendava asjaoluna. Liitkaristuse mõistmisel arvestab kohus, et tegemist on eriliigiliste kuritegudega: varavastane ja liiklussüütegu, mistõttu on õigustatud
lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskemat ja liitkaristuseks mõista 10 kuud vangistust. Lühimenetluse tõttu kuulub karistus vähendamisele ühe kolmandiku võrra, karistuseks jääb vangistus 6 kuud 20 päeva.
Argo Saadi on kinni peetud 02.08.2019.a kuni 03.08.2019.a, s.o 2 päeva, seega on kandmata karistus 6 kuud ja 18 päeva vangistust. Kuna süüdistatav pani kuriteod toime Harju Maakohtu 11.01.2019.a otsusega mõistetud karistuse kandmise ajal (katseajal), tuleb kohaldada
lg 2 sätteid ning suurendada mõistetud karistust eelmise karistuse ärakandmata osa võrra,. Harju Maakohtu 11.01.2019.a otsusega on Argo Saadi ärakandmata karistus 2 aastat 3 kuud ja 22 päeva vangistust pööratud täitmisele 25.02.2020.a Harju Maakohtu määruse alusel. Karistuse kandmise alguseks loeti 22.01.2020.a.
lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Riigikohus lahendis nr 3-1-1-104-15 punktis 10 on selgitanud, et varasema karistuse ärakandmata osa saadakse, kui eelmise otsusega mõistetud kogu karistusest arvatakse maha see karistuse osa, mis on süüdlasel teise kohtuotsuse tegemise ajaks ära kantud. Sellisel juhul tuleb ärakantava liitkaristuse algusajaks märkida uue kohtuotsuse tegemise päev. Seega Argo Saadile eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa seisuga 23.08.2020.a on 1 aasta 8 kuud 21 päeva vangistust.
Liitkaristuse kandmise algust tuleb arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 24.08.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.