Obsah (12)

§ 328§ 429§ 432§ 423§ 162§ 173§ 165§ 168§ 138§ 144§ 175§ 177

2-18-8364 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-1

§ 328

lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudtavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Hageja ei ole kohtu hinnangul kohtumenetluses tõeseid avaldusi teinud. Hageja on esitanud kohtule OÜ Reyna Trade (pankrotis)

1. majandusaasta aruande (I kd tl 104114). Hageja kinnitab, et majandusaasta aruannet kinnitades pikendasid juhatuse liikmed laenu tagastamise tähtaega (tl 95-96). Hageja on jätnud käesolevas menetluses aga kohtule esitamata
2. majandusaasta aruande digitaalallkirjade kinnituslehe. Digitaalallkirjade kinnituslehelt 6 nähtub, et juhatuse liikmed O M ja V L allkirjastasid majandusaasta aruande mõned tunnid enne R Tt ning nende poolt allkirjastatud versioonil puudus igasugune märge laenu tagastamise tähtaegade pikendamise kohta. R T on pikendamise resolutsiooni lisanud üksnes enda allkirjale (I kd tl 142), mitte majandusaasta aruandele. Juhatuse liikmete O Mi ja V L allkirjadel ning majandusaasta aruandel tervikuna vastav märge puudub, mistõttu ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et juhatuse liikmed O M ja V L oleksid teinud tähtaja pikendamise tahteavalduse.
3. Kostjad on esile toonud, et vastavalt OÜ Reyna Trade (pankrotis) põhikirja punktile 5.
4. on juhatuse liikmetel ainult ühine esindusõigus (II kd tl 163). Eeltoodust tulenevalt ei saa R Te 06.10.
5. a kinnitus (I kd tl 103) või tema poolt 26.04.
6. a 300 euro tasumine kohtu hinnangul muuta 07.09.
7. a laenulepingu tingimusi või pikendada laenu tagastamise tähtaega. Kohus nõustub kostjatega selles, et vaidlusalust laenulepingut ei olnudki võimalik suuliste kokkulepetega muuta, isegi kui sellised kokkulepped eksisteeriksid. Laenulepingu p 4.
8. kohaselt võib lepingut muuta või täiendada üksnes kirjalikult, poolte poolt alla kirjutatud lepingu lisas (I kd tl 19). Kuivõrd kohtule vaidlusaluse lepingu lisasid esitatud ei ole, tuleb asuda seisukohale, et selliseid lisasid tegelikkuses ka ei ole. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendamatu ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
9. 28.05.
10. a loobus hageja hagiavaldusest Reyna Trade OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andres Tootsmani vastu (II kd tl 30-31).

§ 429

lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse Andres Tootsmani suhtes. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

1. Kostja II esitas 4.6.
2. a Harju Maakohtule hagi enda nõude tunnustamiseks Reyna Trade OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses (tsiviilasi 2-18-8607). Harju Maakohus tegi 6.7.
3. a määruse, millega keeldus hagi menetlusse võtmisest. Tallinna Ringkonnakohus tegi 11.10.
4. a määruse, millega jättis kostja II määruskaebuse rahuldamata. Määrus jõustus 12.12.
5. a (II kd tl 15-24). Kuivõrd Naive Finants OÜ ei ole enam Reyna Trade OÜ (pankrotis) võlausaldaja, ei saa ta Pankrs § 106 lg 1 tulenevalt olla käesoleva menetluse kostjaks, mistõttu tuleb hagiavaldus

§ 423lg p 2 alusel jätta Naive Finants OÜ osas läbi vaatamata.

Menetluskulud 17.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 165

lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või –kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kohus jätab kostjate I ja III menetluskulud täies ulatuses võrdsetes osades hageja kanda.

§ 168lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

Kohus jätab kostja II menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. 18.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka 7 lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Kostjate I ja III menetluskulude nimekirja järgi moodustavad menetluskulud 4 328 eurot (käibemaksuta) (II kd tl 68-76). Kostja II menetluskulude nimekirja (II kd tl 15, 16) järgi moodustavad menetluskulud 1 702,80 eurot (sh käibemaks 283,80 eurot) ning õigusabi on osutatud 12,9 tundi. Hageja menetluskulude nimekirja järgi moodustavad hageja õigusabikulud 2 088 eurot (sh käibemaks 348 eurot) ning õigusabi on osutatud 14,5 tundi (II kd tl 80-81). Vastuväiteid menetluskulude kindlaksmääramise avaldustele maakohtule ei esitatud.
2. Kohus leiab, et kostjate I, II ja III menetluskulude kindlaksmääramise avaldused kuuluvad rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastavad kostjate esindajate tasutaotlused käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Käesoleval juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjades märgitud ajakulu on tegelikkuses kantud. Kostjate esindajate toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks.
3. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostjatele I ja III on esindaja osutanud õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 140 eurot. Kostja II esindaja on osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 110 eurot. Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest vahemikus 110-140 eurot (lisandub käibemaks) ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. 22.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad on vastava taotluse esitanud, mistõttu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjatele I ja III hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4 328 eurot käibemaksuta) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale II hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 702,80 eurot, sh käibemaks) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 8