KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 30.10.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-2037 Haldusasi XX esialgse õiguskaitse taotlus vältimatu psühhia

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 19.10.2020 halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles nõudis, et kohus kohustaks Tallinna Vanglat osutama XX-le vältimatut psühhiaatrilist abi.
2. Tallinna Halduskohus jättis 23.10.2020 määrusega XX esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) ravi ja uuringute määramine vanglas on arsti erialane otsus, mis toimub tervishoiuteenuse osutamise käigus (vangistusseadus § 52 lg-d 1 ja 2). Tervishoiutöötaja otsustab tervishoiuteenust osutades ravi määramise või sellest keeldumise üle, sh otsustab ta ravivajadust silmas pidades selle üle, millal konkreetne ravi toimub (vt Riigikohtu 19.11.2018 määrus nr 3-18-1757, p-d 12 ja 13). Ravi osutamisest tõusetunud vaidlused on seetõttu tekkinud eraõigussuhtest ning vastavad nõuded tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 alusel maakohtus; 3-20-2037 2) taotlusest ei nähtu, et vangla ametnikud ei oleks taotlejale võimaldanud meditsiinitöötaja vastuvõttu. Haldusasja nr 3-20-2021 materjalidest nähtub, et taotleja on korduvalt viibinud psühhiaatri vastuvõtul, sh viimati 28.09.
3. Vangla on eelnimetatud asjas selgitanud, et taotleja on pöördunud ka Harju Maakohtu poole seoses psühhiaatrilise raviga. Asjas nr 2-2014386 nõudis taotleja, et vangla raviks teda. Harju Maakohus jättis 09.10.2020 määrusega hagi tagamise rahuldamata, kuna hagejal on võimalik taotleda kohtult tervishoiuteenuse osutamist, mitte konkreetse ravi või ravimi määramist. Maakohus leidis, et taotleja on alates 06.07.2020 käinud vanglas psühhiaatri vastuvõtul viiel korral ning igakordselt on hinnatud patsiendi seisundit ja määratud vastavalt kaebustele ka ravi. Vangla teatas asjas nr 3-20-2021, et taotleja on viibinud ka kliinilise psühholoogi vastuvõttudel (viimati 02.10.2020). Ühtlasi viibis taotleja 07.10.2020 perearsti vastuvõtul, kus talle määrati ravi ja soovitati uut psühhiaatri konsultatsiooni, mis oli planeeritud 23.10.2020; 3) taotlejale ravi määramine sõltub meditsiinilistest otsustest, mitte vangla kui haldusorgani tegevusest. Taotlusest ei nähtu, et vangla keelduks avaldusi vastu võtmast või ei võimaldaks suulisi pöördumisi. Halduskohus ei saa otsustada selle üle, kas taotlejale tuleb tema tervislikust seisundist lähtuvalt määrata psühhiaatriline sundravi. Tervishoiuteenuse osutamisega seoses tekkinud vaidlused ei kuulu halduskohtu pädevusse ning seega ei ole ka kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4. XX taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse esitaja viitab määruskaebuses psühhiaatrilise abi seaduse, põhiseaduse ja vangistusseaduse normidele. Taotleja märgib, et kõik tahavad teda kihutada uue raske kuriteo toimepanemisele, aga selle eest on ette nähtud kriminaalvastutus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (

§-d 104, lg 1, 207 lg 1, 252 lg 7 ja 204 lg 1). 5.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Muu hulgas on tegemist olukorraga, kus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ähvardab kaebajat tagajärg, mille kõrvaldamine asjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal. 6. Halduskohus oli seisukohal, et halduskohus pole pädev lahendama vaidlust selle üle, kas isikule tuleb osutada tema nõude alusel vältimatut psühhiaatrilist abi või mitte. Kui isiku hinnangul on tal vajadus vältimatu psühhiaatrilise abi järele, selle vajaduse tuvastab ja ravi määrab arst. Kui arst on isikule eksliku diagnoosi pannud või jätnud ravi määramata, on tegemist vaidlusega, mis on võrsunud tervishoiuteenuse osutamisest. Tervishoiuteenuse osutamisest võrsunud vaidlused tuleb lahendada maakohtus (vt Riigikohtu erikogu 17.06.2020 määrus asjas nr 2-20-896, p-d 9–13). 2

§ 4lg 1).

Kuna vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei lasunud halduskohtul kohustust selgitada välja seda, kas enne kohtusse pöördumist on järgitud kohustuslikku kohtueelset menetluskorda. Seetõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3