← Eesti

2-18-9424/40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-9424 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2020, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Kohtuasi XX hagi YY vastu ühisvara jagamiseks ja YY vastuhagi XX vastu ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. augusti 2019 otsus Kaebuse esitaja ja liik XX apellatsioonkaebus Kaebuse hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Natalja Kutepova Menetluse liik
  3. september 2020, avalik kohtuistung RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Harju Maakohtu
  5. augusti 2019 otsus.
  6. Teha tsiviilasjas vaheotsus, millega tuvastada, et Tallinnas RRR asuv korteriomand (registriosa nr RRRRRR) ja Rae vallas Lagedi alevikus XXX asuv kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) on XX ja YY ühisvara.
  7. Saata tsiviilasi nr 2-18-9424 Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.
  8. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
  9. XX (hageja) esitas 18.06.2018 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Hageja palus kohustada kostjat andma tahteavaldus, millega jäetakse korteriomand aadressiga RRR, Tallinn hageja ainuomandisse. Samuti palus hageja kohustada kostjat andma tahteavaldus, millega kinnistu aadressiga Harjumaa, Rae Vald, Lagedi alevik, XXX jääb kostja ainuomandisse. Hageja palus kohustada kostjat tasuma hagejale kinnistu omandiõiguse kaotamise eest hüvitist 11 330 eurot. Alternatiivselt palus hageja müüa korteriomandi ja kinnistu avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadud raha poolte vahel võrdsetes osades.
  10. Hagi ja selle täienduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 13.03.1992, abielu lahutati 25.09.
  11. Poolte vahel ei ole sõlmitud abieluvaralepingut ega valitud varasuhte liiki, seega tuleb kohaldada ühisvara sätteid. Korteriomand erastati 17.04.1996 ehk abielu ajal. Kostja kanti 13.07.2000 kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna. Korteri turuväärtus on 200 421,30 eurot. Rae vallas XXX kinnistul asuvad ehitised on kostja pärandvarana saanud 27.06.2005 ning maa erastati poolte abielu ajal. Kostja on kantud kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna. Kinnistu turuväärtus on 223 082,20 eurot. Kostja vastuväited ja vastuhagi
  12. Kostja vaidles hagile vastu ja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Koos hagi vastusega esitas kostja vastuhagi. Vastuhagis ja selle täpsustuses palus kostja ühisvara jagamisel kalduda kõrvale osade võrdsusest ning jätta kinnistu ja korteriomand kostja ainuomandisse.
  13. Korteriomand oli kostja ja tema vanaema õiguslikus valduses alates 17.01.1973, kostja vanaema oli üürnik ning kostja üürnikuga koos elanud täisealine perekonnaliige. Korteriomandi erastas
  14. aastal kostja ning hageja ei osalenud korteriomandi erastamises. Korteriomandi väärtus on 153 000 eurot.
  15. Vaidlusalusel kinnistul asuvad ehitised olid vallasasjadena kostja vanaema omandis alates 11.07.
  16. Kostja vanaema 17.12.1997 avalduse alusel alustati maa ostueesõigusega erastamist, kuid kostja vanaema suri 31.01.2005, mil maa erastamise protsess oli juba lõpustaadiumis. Vastavalt pärimisõiguse tunnistusele läksid kostja vanaema testamendi alusel kinnistul asuvad ehitised pärandvarana üle kostjale. Harju Maavanem otsustas 10.03.2005 korraldusega erastada kostja vanaemale maa 13 700 krooni eest. Kostja vanaema oli Harju Maavanema korralduse tegemise ajaks surnud. 16.02.2006 tehtud uue korraldusega erastati maa kostjale 13 700 krooni eest. Erastamiseks vajaliku raha tasus kostja 02.03.2006, kuid seda vanaema poolt kostjale eelnevalt antud raha arvelt. 22.03.2006 sõlmiti ostu-müügileping, millega müüdi Rae vallas XXX asuv maa kostjale. Maa erastamine viidi täies ulatuses läbi 2 kostja vanaema raha eest. Kinnistu väärtus on liialdatud, kõrval asuva pindalalt suurema hoonestatud kinnistu müügihind on 126 000 eurot. Hageja vastuväited vastuhagile
  17. Kostja vaidles vastuhagile vastu. Kostja vanaemal ei olnud mingeid rahalisi sääste ega ka sissetulekuid, mille arvelt koguda raha maa ostueesõigusega erastamiseks. Rae vallas XXX asuva maa erastamiseks andis hageja vanaema ja vanaisa 01.03.2006 hagejale 14 000 krooni, millest 13 700 krooni tasuti erastamiseks ja 100 krooni asjaajamiseks. Maa omandamiseks antud raha on hageja lahusvara, mis kuulub arvestamisele hageja lahusvara panusena ühisvarasse. Korteriomandi omandamiseks andis EVP-sid nii hageja perekond kui ka kostja vanaema. Kostja ei ole viidanud alusele, mis lubaks korteri kasutusõiguse olemasolu lugeda abikaasa lahusvaraks. Korteriomand oli nii vallas- kui ka kinnisasjana omandatud abielu ajal. Rae vallas asuva kinnistu koosseisu kuuluvad ehitised on kostja lahusvara, kuid nende mõju kinnistu väärtusele on marginaalne. Kinnistu omandati abielu ajal ning on seega ühisvaraks. Maakohtu otsus ja põhjendused
  18. Harju Maakohtu 22.08.2019 otsusega (vaheotsus lõppotsusena) tuvastas maakohus, et korteriomand ja kinnistu on kostja lahusvara. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohus määras, et menetluskulud määratakse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
  19. Maakohus oli seisukohal, et kuna vara omandati enne 01.01.2010 kehtinud PKS-i, siis tuleb kehtiva PKS § 210 lg 2 järgi lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest, s.o enne 01.01.2010 kehtinud PKS-ist. Maakohus tugines PKS

(1995)§-dele 14 lg 1 ja 15 lg 1 ning asjas esitatud tõenditele ja leidis, et korteriomand, mis erastati küll poolte abielu ajal, ei olnud poolte abielu ajal soetatud ühisvara. Vallasasjast eluruumi omanik sai eluruumide erastamise seaduse (EES) § 211 kohaselt sisuliselt omapoolsete toiminguteta minimaalsete kuludega korteriomandi omanikuks ning selle eelduseks oli üksnes see, et ta oli enne eluruumi erastamist nimetatud korteri üürnik või üürniku täisealine perekonnaliige.
  1. Maakohus asus seisukohale, et poolte ühisvaraks ei olnud ka kinnistu, sest kohtule esitatud tõendite kohaselt päris kinnistul olevad hooned kõigepealt kostja vanaema, misjärel jagati majavaldus kaheks iseseisvaks majavalduseks ning hooneregistrisse kanti vallasasja omanikuna kostja vanaema. Rae Vallavalitsus tegi 25.11.2003 kostja vanaemale korralduse nr 1299 maa ostueesõiguse erastamise kohta, määrates maa maksumuse hinnaks 27 200 krooni, mis muudeti 28.12.2004 korraldusega 27 400 krooniks. Kostja vanaema suri 31.01.
  2. Kuivõrd kostja vanaema oli 21.04.1993 teinud notariaalse testamendi, siis päras kostja ehitised, kuna selleks ajaks ei olnud veel lõppenud maa erastamisprotsess. 16.03.2005 tehti korraldus maa ostueesõigusega erastamise kohta kostja vanaemale 13 700 krooni eest. 06.09.2005 korraldusega asendati 16.03.2005 korralduses kostja vanaema andmed kostja andmetega. Kostja tasus maa erastamise kulude katteks 100 krooni ja müügihinna 13 700 EVP-d, mida tõendab Harju Maavalitsuse maaosakonna tõend. 22.03.2006 sõlmisid Eesti Vabariik ja kostja ostu-müügilepingu, millega viimane ostis vaidlusaluse maaüksuse.
  3. Eelnevast tulenevalt sai maakohtu hinnangul kostja nimetatud kinnistu omanikuks omandireformi käigus, pärides oma vanaemalt hooned, mille juurde maa ostueesõiguse erastamine oli juba lõpule jõudmas, millest tulenevalt erastati maa pärast vanaema surma kostjale. Seejuures ei oma tähendust asjaolu, kes andis raha maa erastamiseks. Ühe abikaasa lahusvarale tehtud kulutusteks ei saa pidada kulutusi, mis on tehtud küll abielu ajal, kuid enne seda, kui see abikaasa kinnistusraamatusse kanti ehk kui ta kinnisasja lahusvarana omandas. 3 Käesoleval juhul ei kohaldu ka PKS § 34 lg 2, sest hageja ei ole kasutanud oma lahusvara ühisvara huvides, sest kinnistu ei olnud kunagi poolte ühisvara. Apellatsioonkaebus
  4. Hageja esitas 23.09.2019 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada tervikuna ja teha uus otsus vaheotsus, milles tuvastada, et korteriomand ja kinnistu kuuluvad hageja ja kostja ühisomandisse. Hageja palub saata tsiviilasi edasiseks menetlemiseks Harju Maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
  5. EES § 4 kohaselt võis eluruumi erastamise õigustatud subjektiks olla nii eluruumi üürnik kui ka temaga koos elavad täisealised perekonnaliikmed, kuid tingimuseks oli notariaalse kokkuleppe olemasolu üürniku ja tema perekonnaliikmete, aga ka endiste täisealiste perekonnaliikmete vahel. EES ei sätestanud, et tulevase erastatava vara omandiõiguse kuuluvus on kitsalt isikupõhine nagu seda väidab maakohus. PKS
(1995)ei sätestanud, et abielu ajal vallasasjana eluruumide erastamise seaduse alusel omandatav eluruum on abikaasa lahusvara. Erastamine toimus abikaasade ühisomandisse, mida kinnitab ka Riigikohtu 07.04.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-09 (p 13).
  1. Hageja ei vaidle selle üle, et Rae vallas XXX kinnistul asuvad hooned sai kostja pärandina oma lahusvarasse. Kinnistu moodustamisel muutus vallasasjast ehitis kinnistu oluliseks osaks ning seega abikaasade ühisomandiks, sest kinnistu omandamine toimus poolte abielu ajal. Kostjat käsitleti erastamisprotsessis iseseisva õigussubjektina, st ehitise uue omanikuna, kes omas iseseisvat õigust maa ostueesõigusega erastamiseks ning see õigus ei ole seotud varasema maa ostueesõigusega erastamise protsessiga. Seejuures on kostjal õigus PKS § 34 lg 2 alusel nõuda vanaemalt päritud hoonete eest hüvitist ühisvarast. Vastustaja seisukoht
  2. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Maakohus otsustas teha vaheotsuse küsimuses, kas vaidlusalune korteriomand ja kinnistu kuuluvad poolte ühisvarasse. Maakohus tegi lõppotsuse ja tuvastas, et korteriomand ja kinnistu kuuluvad kostja lahusvarasse. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ning teha vaheotsus, millega tuvastada, et korteriomand ja kinnistu kuuluvad poolte ühisvarasse. Tsiviilasi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 2, § 449 lg 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
  4. Vaidlus puudub, et poolte abielu sõlmiti 13.03.1992 ja lahutati 25.09.
  5. Kehtiva PKS § 210 lg 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb poolte ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest, s.o enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadusest. 01.01.1995 jõustunud PKS § 14 lg 1 sätestas, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Sama seaduse § 15 lg 1 järgi on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või 4 pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.
  6. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et Tallinnas RRR asuv korteriomand on kostja lahusvara. Kostja ostis (erastas) korteri vallasasjana 17.04.1996 ning kanti korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse 06.03.
  7. Kostja on tuginenud Riigikohtu 11.04.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-164-05 (p 8) esitatud seisukohale, et kui korter vallasasjana kuulub abikaasa lahusvara hulka, siis jääb korter abikaasa lahusvaraks ka pärast kinnistamist. Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Antud juhul ei kuulunud korter vallasasjana üksnes kostjale. Kuna korter vallasasjana osteti abielu ajal, siis omandati korter ühisvarasse. Ka kinnistamine toimus abielu ajal. Seega on tegemist poolte ühisvaraga. Abikaasade ühisvara tekkimise küsimuse seisukohalt ei ole oluline, kelle valduses korter enne erastamist oli või kelle rahalisi vahendeid korteri ostmisel kasutati.
  8. Samuti ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga selles, et Rae Vallas Lagedi alevikus XXX asuv kinnistu on kostja lahusvara. Harju Maavalitsuse Harjumaa Hooneregistritalituse 11.08.1998 tõendi kohaselt kuulusid Rae vallas XXX asuv elamu ja kaev vallasasjadena QQ-le (kostja vanaema). 17.12.1997 esitas kostja vanaema avalduse Rae vallas XXX asuva maa ostueesõigusega erastamiseks. Kostja vanaema suri 31.01.
  9. 27.06.2005 testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse kohaselt pärandas kostja vanaema Rae vallas XXX asuvad ehitised kostjale. Harju Maavanema 10.03.2005 korraldusega otsustati Rae vallas XXX asuv maa erastada kostja vanaemale. Nimetatud korraldus tunnistati kehtetuks Harju Maavanema 28.07.2005 korraldusega. Harju Maavanema 10.02.2006 korraldusega otsustati Rae vallas XXX asuv maa erastada kostjale. Kostja ostis vaidlusaluse maa 22.03.2006 sõlmitud müügilepinguga. Kostja kanti kinnistusraamatusse Rae vallas XXX asuva kinnistu omanikuna 15.06.
  11. Hageja ei vaidlusta, et Rae vallas XXX asuvad ehitused olid enne maa kinnistamist kostja lahusvaraks. Riigikohus on asunud seisukohale, et abielusuhte ajal maa ostueesõigusega erastamise korral tekib erastatud maale PKS § 14 lg 1 alusel abikaasade ühisomand ka siis, kui hooned, mille juurde maa erastati, kuulusid ühele abikaasale lahusvarana. Riigikohus selgitas, et lahusvaraks olnud ehitise juurde maa erastamisel ja kinnistamisel muutub elamu maatüki oluliseks osaks ja lakkab vallasasjana, s.o iseseisva õiguskäibe objektina olemast (vt Riigikohtu 03.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-07, p 11). Kuna ehitiste juurde eraldatud maa osteti ja kinnistati käesoleval juhul abielu ajal, siis on ka Rae vallas XXX asuva kinnistu puhul tegemist ühisvaraga. Sealjuures ei ole ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel oluline, kas maa erastati kostja lahusvara arvel või mitte (vt Riigikohtu 22.05.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-16114, p 24).
  12. Küsimus, kas ja millises ulatuses tuleb ühisvara jagamisel kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest, kuulub lahendamisele ühisvara jagamisel.
  13. Eeltoodule tuginedes tuleb maakohtu otsus tühistada ning teha asjas vaheotsus, millega tuvastada, et korteriomand ja kinnistu on poolte ühisvara. Tsiviilasi tuleb saata samale maakohtule ühisvara jagamise menetluse jätkamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  14. Tulenevalt TsMS § 173 lg 5 ei märgi kohus menetluskulude jaotust vaheotsuses, kui kohus jätkab asja lahendamist. Menetluskulude jaotus nähakse sel juhul ette lõppotsuses. Eeltoodust tulenevalt jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada. 5 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.