← Eesti

2-19-108/34

Obsah (11)§ 367§ 436§ 657§ 654§ 651§ 173§ 171§ 175§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIME L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar Otsuse teatavaks tegemise aeg 30. september 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19

) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 4494,40 eurot koos seadusjärgse viivisega. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid

  1. aprillil 2018 töövõtulepingu VÕS § 635 lg 1 tähenduses. Vaidlust ei ole, et lepingus kokkulepitud töö on teostatud, mida kinnitab
  2. septembril 2018 kostjale edastatud teostatud tööde akt nr
  3. Etteheiteid teostatud töö kohta esitatud ei ole. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus hagejale tasuda arvete nr 1803921, 1803922 ja 1803923 alusel teostatud tööde eest 16 244,28 eurot. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Tulenevalt kostja tasaarvestuse avaldusest kontrollis maakohus, kas hageja nõue on 13 364,28 euro ulatuses tasaarvestusega lõppenud (VÕS § 197 lg 1, § 198, § 200 lg 4). Lepingu p-st 2.2 tuleneb, et töö teostatakse aadressil Väljaotsa 1, Saue linn, Harju maakond ning p 4.3 järgi on tööde lõpetamise tähtaeg sätestatud paigaldusgraafikus. Lepingu lisa 2 järgi pidi kostjale viimase masina üleandmine toimuma
  4. juulil
  5. Maakohus hindas pooltevahelist elektronkirjavahetust ja tunnistajate BB, DD ja YY ütlusi ning tuvastas, et kostja poolt tarnitud masinad jõudsid Eestisse alles
  6. augustil 2018 ning pärast seda asus hageja töid teostama IdaVirumaal. Maakohus nõustus hagejaga, et pooled ei leppinud kokku, et hageja pidi paigaldama buldooseritele tulekustutusüsteemid hiljemalt
  7. augustiks 2018 ning selleks ajaks andma need ka kostjale üle. Kostja on üksnes hagejat teavitanud
  8. juulil 2018, et peab buldooserid tellijale andma üle hiljemalt
  9. augustiks
  10. Maakohus leidis, et hageja ei vastuta selle eest, et tellija poolt on kostjale esitatud leppetrahvi nõue, kuivõrd buldooserite kohale toimetamise eest vastutas kostja. Hageja buldooserite tarne hilinemise eest ei vastutanud. Maakohus tuvastas pooltevahelise elektronkirjavahetuse pinnalt, et pooled leppisid kokku töö teostamise eest lisatasu maksmises. Kostja teavitas hagejat
  11. augustil 2018, et edasi tuleb töid teostada Narva karjääris või Estonia kaevanduses. Kostja aktsepteeris hageja
  12. augusti
  13. a e-kirjas esitatud pakkumise, et lisatasu on 200 eurot päevas. Hageja arve nr 1803923 summas 2880 eurot on põhjendatud. Eelnevast tulenevalt ei ole kostjapoolne tasaarvestusavaldus kehtiv, mistõttu arvete nr 1803921, 1803922 ja 1803923 summas 16 244,28 eurot maksmata jätmine ei ole õigustatud. Hageja põhinõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Viivisenõue põhinõudelt 30 375,72 eurot perioodi
  14. oktoober –
  15. detsember 2018 eest (1852,92 eurot) määras 0,1 % päevas on põhjendatud (lepingu p 14.2). Vaidlust ei ole, et kostja on arvete nr 1803921, 1803922 ja 1803923 tasumise tähtaega rikkunud. Samuti on põhjendatud hageja viivisenõuded, mis on arvestatud põhinõuetelt 13 364,28 eurot (1242,88 eurot) ja 2880 eurot (267,84 eurot) perioodi
  16. oktoober 2018 –
  17. jaanuar 2019 eest (lepingu p 14.2). Põhinõudelt 16 244,28 eurot tuleb välja mõista edasiulatuv viivis määras 0,1 % päevas (

§ 367

). Kuivõrd kostja hageja kohtueelsete õigusabikulude nõuet vaidlustanud ei ole, on hageja nõue 1056 eurot põhjendatud ja kuulub kostja poolt hüvitamisele VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel koos seadusjärgse edasiulatuva viivisega (

§ 367). Apellatsioonkaebus 4.

Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus kohtuotsuse põhjendamata ja kostja esitatud tõendid hindamata (

§ 436lg 1 ja § 442 lg 8). Pooled vaidlevad selle üle, kas 3

(6)kostjal oli õigus hageja nõue tasaarvestada oma nõudega hageja vastu. Leppetrahvinõuet ja sellel alusel kostjale kahju tekkimist hageja vaidlustanud ei ole. Vaieldakse selle üle, kas hageja vastutab tähtaja rikkumise eest ning sellega kaasnenud kostjale leppetrahvi näol tekkinud kahju eest. Maakohus leidis valesti, et pooled ei ole leppinud kokku uues buldooserite üleandmise tähtpäevas. Kostja esitas selle kohta tõendid – väljavõtte poolte esindajate DD ja BB elektronkirjavahetusest. Pooled leppisid buldooserite Eestisse jõudmise kuupäeva lõplikul selgumisel kokku uues paigaldusgraafikus. Igale mõistlikule isikule on elektronkirjavahetusest ja tunnistaja DD ütlustest tulenevalt selge, et ehkki buldooserite paigaldusgraafik venis, lepiti kokku uutes tööde alustamise kuupäevades ja seejuures peeti silmas seda, et tööd peavad igal juhul olema lõpetatud
  1. augustil
  2. Kui maakohus leidis, et kostja tõendid uue tähtaja kohta ei ole veenvad, tulnuks seda selliselt ka märkida. Maakohtu otsus on vastuoluline. Olles asunud seisukohale, et kostja ei ole esitanud tõendeid tähtaja pikendamise kohta, on maakohus samas lugenud asjakohaseks tõendiks täpselt sama elektronkirjavahetuse lisatasu kokkuleppes. Selline kokkulepe elektronkirjavahetuse teel saavutati, kuid hageja nõude välistab VÕS § 101 lg 3, sest tööde teostamine Narvas oli hageja enda hilinemise tagajärg. Puudub arusaadav põhjus, miks tuleb ühel juhul lugeda elektronkirjavahetus piisavaks tõendiks kokkuleppe sõlmimise kohta ja teisel juhul mitte. Sisuliselt leidis maakohus, et olenemata poolte elektronkirjavahetusest ja kostja rõhutustest
  3. augusti 2018 tähtaja kohta, muutus töövõtulepingu justkui tähtajatuks. Arvestades
  4. augusti 2018 tähtaja mõju kostjale ja seda, et leping oli algusest peale sõlmitud tähtaegsena, puudub sellisel tõlgendusel igasugune poolte tegelikku tahet ja arusaama ehk VÕS § 29 lg 1 järgi määratav kriteeriumi arvestav sisu. Vastustaja seisukoht
  5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

  1. Maakohus tuvastas, et pooled ei leppinud kokku uues masinate üleandmise kuupäevas, mistõttu ei ole hageja töövõtulepingut rikkunud ja kostjal ei ole nõuet, mida hageja nõudega tasaarvestada. Hageja nõue ei ole tasaarvestusega lõppenud (VÕS § 186 p 2). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eelnimetatud asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on nendele asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel õigesti kohaldanud materiaalõigust. 7.
  2. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohus rikkunud

§ 436lg-t 1 ja § 442 lg-t 8.

Kolleegiumi arvates on need etteheited põhjendamatud. Maakohus on otsuses kostja esile toodud asjaolusid analüüsinud ja põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja esitatud faktiliste väidetega ning analüüsinud kõiki esitatud tõendeid. Kokkuvõtvalt on maakohus leidnud, et poolte elektronkirjavahetuse väljavõtted ja tunnistajate ütlused ei tõenda, et pooled on kokku leppinud uues masinate üleandmise kuupäevas, s.o 20. august 2018 (vt maakohtu otsuse p 22). Seega ei olnud asjas esitatud ega kogutud tõendeid, mis kostja väiteid tõendasid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendusega ja seda ei korda (

§ 654lg 6).

7.

  1. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Asjas esitatud ja kogutud tõendid ei tõenda kostja väidetavat asjaolu. 7.
  2. Lepingut võib muuta lepingupoolte kokkuleppel (VÕS § 13 lg 1). Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt saab e-kirjades sisalduvaid BB vastuseid „tänan info eest“ ja „arvestame momendil nende kuupäevadega“ lugeda nõustumuse andmiseks, et töö tuleb 4

(6)kostjale üle anda hiljemalt
  1. augustiks 2018 (vt BB
  2. juuli 2018 kell 14.51 e-kiri ja
  3. juuli 2018 kell 14.47 e-kiri, tl 76 pöördel – 77 pöördel). Nendest vastustest ei tulene otsest tahteavaldust TsÜS § 68 lg 2 mõttes. Kostja leiab, et kuna hageja ei vastanud, et töö teostamine on võimatu ja jätkas lepingu täitmist, siis oli uues kuupäevas kokku lepitud (vt tunnistaja DD ütlused, tl 128). Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul võimalik lugeda vaikimist või tegevusetust hageja tahteavalduseks TsÜS § 68 lg 4 järgi. Samuti ei saa tahteavalduseks lugeda seda, et hageja jätkas lepingu täitmist (TsÜS § 68 lg 3). Kokkuleppe sõlmimise tuvastamisel ei saa kolleegiumi hinnangul lähtuda kostja seisukohast, kes endale sobiva tahteavalduse tõlgenduse leidmiseks heidab hagejale ette seda, et hageja otsustas vaatamata kostjapoolsele lepingu rikkumisele lepingu täitmist jätkata ja ei öelnud lepingut VÕS § 652 lg 2 alusel üles. Poolte elektronkirjavahetusest ja tunnistajate ütlustest saab järeldada, et pooled ei leppinud kokku konkreetses töö üleandmise päevas. Hageja pidi töö teostama mõistliku aja jooksul (vt BB
  4. juuli 2018 kell 10.00 e-kiri; tunnistaja BB ütlused, tl 78 pöördel, 127). Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et ebamõistlik oleks tekkinud olukorda arvestades eeldada, et hageja võtab endale kohustuse olla seotud kostjale teisest lepingulisest suhtest tuleneva kuupäevaga (TsÜS § 75 lg 1 teine lause). 7.
  5. Samuti ei saa hagejale ette heita, et ta ei lõpetanud tööd varem. Asjas esitatud ja kogutud tõenditest tulenevalt teostas hageja töö mõistliku aja jooksul. BB rõhutas
  6. juuli 2018 kell 10.00 e-kirjas, et hagejale peab jääma realistlik aeg kustutussüsteemide paigaldamiseks (tl 78 pöördel). Tunnistaja BB ütlustega on tõendatud, et hagejale oli teada, et kostja peab buldooserid üle andma
  7. augustil 2018, mistõttu hageja üritas paigaldustöö teostada nii kiiresti kui võimalik ning viimasel hetkel, s.o
  8. augustil, töö teostamise asukoha muutumisega muutus ka töö tegemise protsess (tl 127 ja pöördel; vt DD
  9. augusti 2018 kell 12.30 e-kiri, tl 75 pöördel). Kuna hageja ei olnud seotud
  10. augusti kuupäevaga, siis ei saa kostja hagejale ette heita lepingu rikkumist ja tugineda lisakulude maksmata jätmisel VÕS § 103 lg-le
  11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendusega, et pooled sõlmisid kokkuleppe tööde teostamise asukoha muutmises ja seda tulenevalt

§ 654lg-st 6 ei korda.

7.5. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud sisulisi vastuväiteid kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmise vaidlustamiseks. Nimetatud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud, ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendusega ja seda ei korda (

§ 654lg 6).

8. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, ei ole põhjust maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Kostja ei ole vaidlustanud menetluskulude rahalist suurust, mistõttu ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust apellatsiooni korras ei kontrolli (

§ 651lg 1).

Menetluskulud 9. Ringkonnakohus märgib apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse ja määrab sellel alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse (

§ 173lg 1, § 174 lg 1).

9.1. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 171lg 1 järgi kostja kanda.

9.

  1. Apellatsioonimenetluses palub hageja kostjalt välja mõista 1043 euro suuruse lepingulise esindaja tasu. Menetluskulude nimekirja järgi on hagejale osutatud õigusabi 6 tundi ja 50 minutit tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta). Sellele lisandub ringkonnakohtu istungil osalemise kulu 37 minuti eest 86,33 eurot. 9.
  2. Kolleegium leiab, et hageja apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb

§ 175lg 1 järgi rahuldada. Menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust ning muid asjaolusid arvestades on tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. 5

(6)Samuti nõustub kolleegium hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasuga, sest see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu vandeadvokaadist esindaja puhul. Hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu ei sisalda lepingulise esindaja kulud käibemaksu (

§ 174lg 10).

Hageja palub kohustada kostjat maksma menetluskulude maksmisega viivitamise korral viivist (

§ 177lg 4).

10. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.