S § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.09.2020 – 18.09.2020.a, s.o. 3 päeva. Kandmata karistus 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada karistuse kandmisele asumisest. Vabastada Viljar Vainu kohtusaalis kinnipidamiselt peale kohtuotsuse kuulutamist. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista Viljar Vainult riigituludesse: -
9 ja § 2565 lg 2 alusel sundraha - 438 eurot -
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu – 42.12 eurot + 97.20 = 139.32 eurot
lg 3 alusel määrata Viljar Vainul menetluskulude kogusummas 577.32 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 3 kohaselt makseinfo (kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse Viljar Vainule täiendavalt eraldi dokumendina. Asitõendid Mootorsõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx asub aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn parklas) –
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Viljar Vainu süüdistatakse selles, et tema olles karistatud 03.05.2017.a. Viru Maakohtu Jõhvi Kohtumaja poolt KarS § 424 järgi, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 16.09.2020.a kella 17:30 ajal Tildri tn 21, Tallinn poolt (Tildri tn ja Algi tn ristmiku suunas) mopeedautot kategooria (kerge neliratas L6e) xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis, (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,22 mg/l laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l (lõplik lugem 1,10 mg/l), rikkudes sellega Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, lg 2 p 1 ja Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega Viljar Vainu pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Otsuse põhiosa 17.09.2020.a. koostati kiirmenetluse protokoll Viljar Vainule, kes peeti 16.09.2020.a. kell 17:30 kinni Tallinnas Tildri tänaval maja nr xxxx juures. Kinnipidamise põhjuse kohta andis ütlused Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik M J. Tunnistajana ülekuulamisel kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt peatas ta punase mopeedauto põhjusel, et tegemist oli antud piirkonna probleemse sõidukiga, sest sõiduki juhi kohta oli teada, et isikul on probleeme alkoholiga. Sõidukit juhtis Viljar Vainu, kellel olid silmad punased ja kõne aeglane. Indikaatorvahend näitas alkoholijoovet, mistõttu kutsuti välja teine patrull, kes toimetas isikuga edasi. 2 Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll näitas Viljar Vainu joobe suuruseks peale laiendmääramatuse maha arvestamist 1,10 mg/L. Viljar Vainu kõrvaldati otsusega sõiduki juhtimiselt ja sõiduk teisaldati hoiukohta Rahumäe tee 6/1 aadressile, mille kohta koostati akt. Viljar Vainu tunnistas end kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel ja ka süüdistatavana kohtuistungil süüdi mopeedauto juhtimises alkoholijoobes. Ütlustest tulenevalt jõi ta eelmisel päeval õhtupoole viina ja ginni ning 16.septembril umbes viis purki ginni. Peale alkoholi tarvitamist otsustas mopeedautoga koju sõita, alustades sõitmist Tallinna Tehnikakõrgkooli parklast. Tildri tänaval sõitis talle vastu politseiauto, mis jäi tema auto ette seisma ja ta oli sunnitud oma sõiduki peatama. Ta pandi alkomeetrisse puhuma ja öeldi, et on alkoholijoobes. Seejärel tuli kohale politseibuss, kus ta puhus tõenduslikku alkomeetrisse ja see näitas joovet 1,10mg/L. Seega on leidnud tõendamist Viljar Vainu poolt 16.09.2020.a. kell 17:30 ajal Tallinnas mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Subjektiivsetelt tunnustelt pani isik kuriteo toime kavatsetult, sest tema enda ütlustelt tulenevalt asus ta koheselt peale alkoholi tarvitamist mopeedautot juhtima, teades seega, et on alkoholijoobes. Tulenevalt asjaolust, et süüdistatavat on karistatud 03.05.2017.a. Viru Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi ja mõistetud karistus ei ole kustunud, on tegemist korduva mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis ning kuriteo kvalifikatsioon KarS § 424 lg 2 järgi on õige. Karistus KarS § 424 lg 2 sanktsioon sätestab karistuse liigina üksnes vangistuse ja seda kuni nelja aastani. Karistuse mõistmisel võetakse aluseks sanktsiooni keskmine määr, mis KarS § 424 lg 2 puhul on 2 aastat. Viljar Vainu puhul ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid. Kohtueelse menetluse ajal kui ka kohtus on ta oma teguviisi kahetsenud ja kohus arvestab puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna, mis tingib karistusmäära vähendamise keskmisest allapoole. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et õiglane ja põhjendatud karistus on 1 aasta ja 3 kuud vangistust, mille vähendamisel 1/3 võrra jääb karistuseks 10 kuud vangistust. Süüdistatava kaitsja taotles mitte kohaldada vangistust reaalselt, vaid asendada see üldkasuliku tööga. Põhjused, miks nii taotleti olid järgmised: 1)Viljar Vainu on nõus pöörduma alkoholiprobleemile abi saamiseks arsti poole, 2) tema neljast lapsest kaks elavad koos temaga, on tema ülalpidamisel, 3) anda talle võimalus tööle minna. Kohus kaitsja taotlusega ei nõustu. Kuna Viljar Vainu tunnistas ka ise, et tal on probleem alkoholi liigtarvitamisega, on tal olnud juba varasemalt võimalus tegeleda selle probleemiga, kuid millegipärast ei ole ta siiani pidanud vajalikuks arsti poole abi saamiseks pöörduda. Laste olemasolu ja nende ülalpidamise vajadus oli talle teada ka ajal, kui ta joobnuna sõidukit juhtima asus. Siis tulnuks selle peale mõelda ja loobuda joobeseisundis sõitma asumisest. Pealegi ei kasvata ta lapsi üksinda, vaid koos elukaaslasega. Ka ametliku töökoha otsimise võimalus on tal kogu aeg olnud, kuid tema on piirdunud juhutöödega. Miski ei veena kohut, et kui isik nüüd vabadusse jätta, ta kindlasti ametlikult tööle asub. Kohtu hinnangul on igati põhjendatud vangistuse reaalne ärakandmine. Karistusregistrist nähtuvalt on Viljar Vainu suhtes 11.04.2016.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud vangistus asendatud üldkasuliku tööga, kuid sama kohtu 09.03.2017.a määrusega pöörati karistus täitmisele. Täitmisele pööramise aluseks oli üldkasulikust tööst kõrvalehoidumine, määratud kontrollnõuete rikkumine, pandud kohustuste täitmata jätmine ja uue kuriteo toimepanemine (lk.18). 3 Kuivõrd varasemalt on Viljar Vainule kohus vastu tulnud, asendades vangistuse üldkasuliku tööga, mille tegemisega ta toime ei tulnud, rikkudes ka samal ajal kontrollnõudeid, on kohus seisukohal, et teistkordselt vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole põhjendatud. Kohus juhindub
Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teate saabumise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav hiljemalt 12.10.2020. a. kell 13.00. (allkirjastatud digitaalselt) Aime Ivanson kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.