Obsah (6)

§ 185§ 238§ 268§ 61§ 337§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. september 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-7568 Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Eesistuja Ivi

§ 185

lg 2 alusel välja mõista Vadim Russetskilt Eesti Vabariigi kasuks apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulude katteks 64,80 eurot. Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul ringkonnakohtu lahendi jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina. Edasikaebamise kord: Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:

1. Vadim Russetskit süüdistatakse selles, et tema 24.12.2018 kell 21.20, pani vahistatuna tahtlikult toime narkootilise aine omandamise ja arsti ettekirjutuseta tarvitamise, s.o KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2. Samuti tema 02.03.2019 ajavahemikul kell 15.40–15.50 Tallinnas aadressil XXX asuvas korteris, ähvardas kannatanut YY, tehes kannatanu suunas kööginoaga löögiliigutusi ning öeldes vene keeles „mine ära, muidu pussitan“. Arvestades asjaolu, et Vadim Russetski hoidis noa tera suunaga kannatanu poole rindkere ja pea kõrgusel ning isikute vahemaa oli umbes 1,5 meetrit, oli kannatanul alust tunda reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning karta ähvarduse täideviimist. Seega pani Vadim Russetski toime tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui oli alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
3. Samuti tema, olles varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas ajavahemikul 02.02.2019 kuni 09.08.2019 pani Tallinna linnas XXX asuvas baaris Q, XXX asuvas kaupluses XXX, PPP asuvas ühiselamus, TTT asuvas X hotellis, pärast sissetungimist RRR asuvas korteris, JJJ asuvas kaupluses X, VVV asuvas hotellis F toime kokku 17 võõra vara vargust, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. HARJU MAAKOHTU OTSUS
4. Maakohus tunnistas Vadim Russetski süüdi KarS § 331 järgi ja mõistis talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 238lg 2 alusel mõistis Vadim Russetskile vähendatud karistuseks 4 kuud vangistust. Kar

S § 65 lg 1 alusel moodustas liitkaristuse Harju Maakohtu 9. jaanuari 2019 otsusega nr 118-9583 mõistetud karistusega ja KarS 64 lg 1 alusel mõistis liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Arvas liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistuse, kokku 1 kuu ja 19 päeva ning luges liitkaristuseks 10 kuud ja 11 päeva vangistust. Maakohus tunnistas Vadim Russetski süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja mõistis talle karistuseks 3 kuud vangistust. Tunnistas Vadim Russetski süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi ja mõistis talle karistuseks 2 aastat vangistust. 2 KarS § 64 lg 1 alusel mõistis liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust.

§ 238lg 2 alusel mõistis vähendatud karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Kar

S § 65 lg 2 alusel moodustas liitkaristuse käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, mis on 10 kuud ja 11 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõistis 2 aastat 4 kuud ja 11 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas karistuse hulka eelvangistuses viibitud aja 4 kuud ja 7 päeva vangistust. Ärakandmata karistuseks luges 2 aastat 4 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges karistuse kandmise alguseks

1. jaanuari
2. Tõkendi vahistamine tühistas kohtuotsuse jõustumisel või vangistuse ärakandmisel. Kannatanute tsiviilhagid rahuldas täies ulatuses. Mõistis Vadim Russetskilt välja menetluskulu kogusummas 1626.00 eurot ja jättis riigi kanda 412.20 eurot. Menetluskulude tasumise määras ositi 12 kuu jooksul. APELLATSIOON
3. Süüdistatav leiab, et maakohtu otsus pole õiglane ega põhjendatud. On nende kuritegudega seonduvalt kannatanud korduvalt nii füüsiliselt kui moraalselt, mis on lubamatu. Pani toime kuriteod, kuna oli raha vaja. Tal ei olnud millegi eest osta toitu, mistõttu panigi kuriteod toime. YY noaga ei ähvardanud, kuid kohus sellega ei arvestanud. Palub selles osas asja läbi vaadata objektiivselt. Ta ei ole kellelegi liiga teinud, kuid ta pandi vangi. Süüdistatav teeb viite teisele kriminaalasjale. Teda viidi sellise ebaseadusliku käitumiseni. 24.12.2018 aastal toimepandud tegu näitab tõsist sõltuvust ja vajadust ravi järele, kuid talle ei ole seda ebaseaduslikult võimaldatud. Palub kohtuotsuse tühistamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD ISTUNGIL
4. Süüdistatav toetab esitatud apellatsiooni ja täpsustab, et KarS § 120 lg 1 süüditunnistamise osas palub kohtuotsus tühistada ja teda õigeks mõista. Kaitsja toetab taotlust ja palub ühes kuriteos õigeksmõistmisega seonduvalt mõista ka leebem karistus. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus vaidlustatud kuriteo osas selgelt ja ammendavalt põhjendatud ja seaduslik. Palub jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. KOHTUKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS
5. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, otsusega, apellatsiooniga ja kohtuistungil pooled ära kuulanud, märgib alljärgnevat.
6. Esmalt kolleegium osutab, et

§ 268

lg 1 alusel toimub kriminaalasja kohtulik arutamine ainult süüdistusakti järgi, mistõttu apellatsiooni väited seotuna teise kriminaalasjaga jäävad tagajärjetuks.

1. Süüdistatav on vaidlustanud Harju Maakohtu otsuse KarS § 120 lg 1 järgi süüdimõistmise osas. Märgib, et tema ei ole süüdistuses etteheidetud tegu toime pannud. Tegemist on tema süüdi lavastamisega. 3 Otsuse lk. 11-13 on kohus esitanud oma põhjendused inkrimineeritud kuriteo toimepanemise tõendatuks hindamise, V.Russetski käitumise vastavusest KarS § 120 lg-s 1 ettenähtud kuriteo objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele ja süü tõendatusest. Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse põhjendus on ammendav ega vaja kordamist. Süüdistatava väitele, et tunnistaja ja kannatanu on teda süüdi lavastanud, on andnud ebatõeseid ütlusi, osutab kolleegium, et isikulise tõendiallika ütluste usaldusväärsuse hindamisel on kohtupraktikas kujunenud välja mitmed põhimõtted. Kohtupraktika kohaselt on muuhulgas võimalik ütluste andja usaldusväärsusele hinnangu andmisel analüüsida, millisel määral või kas üldse riimuvad need ütlused ülejäänud tõendikogumiga (vt nt RKKKo 3-1-1-89-12), samuti on teatud juhtudel kohane tõstatada küsimus ütluste nn elulise usutavuse kohta (vt nt RKKKo 3-11-114-13). Antud juhul ongi maakohus analüüsinud ja kõrvutanud isikuliste tõendiallikate, so süüdistatava V.Russetski, kannatanu YY ja tunnistaja CC ütlusi ning jõudnud järeldusele, et tunnistaja poolt antud ütlused kinnitavad kannatanu versiooni sündmusest. Samuti on maakohus tuvastanud, et kannatanu ütlusi sündmuste kohta kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll ( 1 kd. t.lk. 146-148), kus oli vaadeldud nuga, millega kannatanu ütluste kohaselt süüdistatav teda ähvardas ja mis vastab kannatanu poolt ütlustes antud kirjeldusele. Kohus on tunnistaja ja kannatanu ütlused hinnanud usaldusväärseteks ja kuriteosündmustest täiesti erineva ja ühegi tõendiga kinnitamata süüdistatava ütlused toimunust aga sellest tulenevalt ebausaldusväärseteks. Riigikohus on oma lahendites korduvalt sedastanud (nt RKKKo nr 3-1-1-17-03), et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt tõenditele hinnangu andmisel tehtud vigu, mis annaksid põhjendatud aluse ringkonnakohtul neid teisiti hinnata. Selliseid argumente ei ole apellatsioonis esitanud ka süüdistatav. Samuti on maakohus vastanud kaitsja versioonile süüdistatava käitumise elulise usutavuse aspektist ning on ammendavalt kaitseversioonina esitatud kahtluse kummutanud. Seejuures on maakohus tuginenud ka süüdistatava ütlustele, et kuriteosündmustele eelneval ajal oli tema ja kannatanu vahel konflikt ja tunnistaja ütlustele süüdistatava vägivaldsusest. Samuti on kohus andnud hinnangu tema kergesti ärrituvusele ja ägestumisele tuginevalt kriminaalasjas tuvastatud käitumisele kinnipidamiskohas.
2. Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et maakohus on kooskõlas

§ 61

lg-s 2 sätestatuga hinnanud tõendeid nende kogumis ning põhjendanud tõendite eelistust V.Russetski süüküsimuse otsustamisel. Kõik maakohtu seisukohad on kohtuotsuse lugejale jälgitavad ja arusaadavad. Otsuses on kõiki tõendeid põhjalikult analüüsitud ja põhjendatud, millistele tõenditele süüdimõistmise aluseks olevad järeldused rajati ning kuidas need tõendid ja järeldused kinnitavad kuriteo toimepanemist süüdistatava poolt. Kolleegiumil puudub alus vaidlustatud osas süüdimõistva otsuse tühistamiseks ja õigeksmõistva otsuse tegemiseks.

1. Apellatsioonikohtu istungil sidus kaitsja kergema karistuse mõistmise taotluse õigeksmõistva otsuse tegemisega. Kohtukolleegium ei tuvastanud õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise aluseid, mistõttu kaitsja poolt viidatud põhjusel karistus muutmisele ei kuulu.
2. Süüdistatav on apellatsioonis märkinud, et ta on narkootikumidest sõltuvuses, mis on tõuganud teda ka kuritegude toimepanemisele. Kolleegium osutab, et kuna V.Russetskile on 4 mõistetud vangistus kestusega üle kahe aasta ja mõistetud vangistusmäära muutmiseks ja karistuse kergendamiseks seaduslikud alused puuduvad, ei kohaldu talle KarS § 692 sätestatud vangistuse asendamine raviga. Nimelt on sellise asendamise eelduseks kuue kuu kuni kahe aastase vangistuse mõistmine. Samuti peab kolleegium vajalikuks märkida, et viibides vabaduses oli V.Russetskil võimalik ravile minna, kuid puuduvad igasugused tõendid sellest, et ta oleks seda võimalust kasutanud. Samuti on vaidlustatud kohtuotsusega tuvastamist leidnud tema poolt ka vahistuses viibimise ajal narkootilise aine omandamine ja arsti ettekirjutuseta tarvitamine. Seejuures on ta narkootilise aine saamiseks tegutsenud eesmärgipäraselt ja läbimõeldult ja isegi kavalalt. Kolleegium leiab, et süüdistatav on oma käitumisega näidanud, et tal tegelikult puudub soov ennast ravida ja igasugused etteheited, et ta on ennast ravida soovinud, kuid talle pole ravi võimaldatud, on seetõttu ka paljasõnalised.
3. Eelnevast lähtuvalt kolleegium leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks alused puuduvad. Kohtuotsus on põhjendatud ja seaduslik nii vaidlustatud süüdistuses süüdimõistmise osas kui ka mõistetud karistuse osas.
4. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337lg 1 p 1; § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 30.

aprilli 2020 otsuse muutmata ja süüdistatava apellatsiooni rahuldamata. 15. RÕS alusel apellatsioonimenetluses õigusabi osutanud kaitsja taotles kaitsjatasude kindlaksmääramist ja hüvitamist summas 64,80 eurot ( koos käibemaksuga). Taotluse kohaselt on kohtulikuks arutamiseks ettevalmistumiseks kaitsja kulutanud pool tundi ja istungil osalemiseks pool tundi. Kokku ajakuluks 1 tund. Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja kooskõlas

§ 175

lg 1 p-ga 4, mistõttu kuulub rahuldamisele.

§ 185

lg 2 kohaselt juhul, kui ringkonnakohus jätab süüdistatava poolt esitatud apellatsiooni alusel maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. Seega kuulub kaitsjatasu summas 64,80 eurot süüdistatavalt väljamõistmisele. (allkirjastatud digitaalselt) 5