Plus Capital kasuks Elisa Eesti AS arvetest nr 2014201699, 2014446640, 2014687109 ja 2014926561 tulenev võlgnevus 159,75 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 155,30 eurot, millise Elisa Eesti AS loovutas 05.02.2018 Aktsiaseltsile PlusPlus Capital. 3. Välja mõista A.S.ult Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis 0,07% päevas, arvestatuna võlgnevuse põhiosalt, s.o 159,75 €, alates 19.12.2019 kuni võlgnevuse põhiosa tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses, kui välja mõistetud põhivõlgnevus (sh arvestades punktis 2 väljamõistetud viivist). 1
10. Toimetada kostjale A.S.ule tagaseljaotsus kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega
Avalikult kättetoimetatuks loetakse otsus 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja). Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (
) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 2 alusel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.
lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 4. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt
lg 6 otsuse, millega jätab hagi selles osas rahuldamata.
lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. 4.1. Kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu järgmistes nõuetes: Elisa Eesti AS arvetest nr 2014201699, 2014446640, 2014687109 ja 2014926561 tuleneva põhivõlgnevuse summas 159,75 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 155,30 eurot ja sissenõudekulu summas 25 eurot nõudes. Nendes nõuetes on hagiavaldus õiguslikult põhjendatud hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu 8175884 alusel, millest nähtuvalt kostja kohustub tasuma hagejale teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt vastavalt esitatud arvetele. Samuti hageja poolt lepingu järgi nõutud viivis ei ületa kohtupraktikas tunnustatud põhimõtet, s.t. see ei ole seadusest tulenevalt viivisest 3
lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.
lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 5.2. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 420 eurot. 5.3.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja 4
lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku summas 144 eurot (1,5 h x 80 € + 20% käibemaks). 5.7. Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 144 eurot, kokku 244 eurot. 5.8.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Kohus jättis hageja nõude rahuldamata üksnes osas, mis puudutas põhivõlgnevuselt väljamõistetava jooksva viivise suurust, piirates viivise arvestusel maksimaalset viivise ulatust põhivõlgnevuse summaga, arvestades seejuures juba sissenõutavaks muutunud viivist. Seega jättis kohus rahuldamata üksnes edasiulatuva viivise nõude abstraktses suuruses, seades viivise nõudele maksimaalse suuruse. Kohtule hageja poolt esitatud ja numbriliselt väljendatud nõude rahuldas kohus täies ulatuses, seega peab kohus põhjendatuks menetluskulude jaotust hageja ja kostja vahel proportsioonis 2% ja 98%, s.o 4,88 eurot ja 239,12 eurot. Eeltoodu tõttu jätab kohus hageja põhjendatud menetluskuludest 4,88 eurot hageja kanda ja ülejäänud menetluskulud summas 239,12 eurot kostja kanda. 5.9. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. 5
lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.