1-14-8882/142

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2020, Tartu Kriminaalasja number 1-14-8882 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. augusti
3. a määrus Ivar Barti tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Ivar Barti (Bart; isikukood 35702094214) ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Vildi määruskaebused Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. augusti
6. a määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta maakohtu määrusest välja põhistused ühiskonna õiglustunde riive kohta.
7. Määruskaebused jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Harju Maakohus karistas 06.01.
9. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-8882 Ivar Barti KarS § 142 lg 1 p 2 (kehtiv redaktsioon KarS § 141 lg 2 p 1) 3 aasta pikkuse vangistusega ja KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi 12 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis Ivar Bartile liitkaristuseks 12 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus eelvangistusaja karistusaja hulka ning luges karistuse kandmise algusajaks 22.05.
10. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.02.
11. a otsusega Harju Maakohtu 06.01.
12. a otsuse sisuliselt muutmata, kuid täpsustas resolutiivosa, mõistes Ivar Barti KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi õigeks ajavahemikul 22.10.2006 – 03.06.2012 kuriteo toimepanemises. Kohtuotsused jõustusid Riigikohtu määrusega 22.04.
13. 1
14. Tartu Maakohtu 14.08.
15. a määrusega jäeti Ivar Bart vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.
16. Maakohus tuvastas, et Ivar Barti suhtes on täidetud KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. On olemas korteriomaniku nõusolek ja korter vastab elektroonilise valve kohaldamisele. Samas leidis maakohus, et üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsete aluste täidetust. 2.
17. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
18. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
19. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus. Ivar Bart kannab esimest vangistust, kuid seda äärmiselt raske kuriteo eest. Ivar Barti saab vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on väga väike. 2.
20. Positiivne on kinnipeetava puhul, et pärast vabanemist on olemas kindel elukoht, töökoht, toetavad lähedased ning vangistuses korrektne käitumine. Siiski ei kaalu kohtu hinnangul eeltoodud positiivsed tingimused üle isiku puhul retsidiivsusriski suurendavaid asjaolusid ning Ivar Barti puhul on antud juhul retsidiivsusoht jätkuvalt liiga kõrge. Eelviidatud positiivsed asjaolud olid isiku elus olemas ka enne vangistust. Ka ei saa isiku reeglitekohasest käitumisest range kontrolliga kinnipidamisasutuses, kus alaealisi, kelle suhtes seksuaalkuritegusid toime panna, ei liigu, teha kaugeleulatuvaid järeldusi Ivar Barti poolt edaspidi seksuaalkuritegude toimepanemisest hoidumise suunas. Vägivaldsus või allumatus ei ole materjalidest nähtuvalt kunagi olnud Ivar Barti puhul probleemiks. 2.
21. Tegemist oli erineva intensiivsusega seksuaalkuritegudega mitmete aastate jooksul kahe lähedase suhtes, kus kannatanutel oli perekondlikust taustast tulenev usaldussuhe kurjategijaga – teda kutsuti isegi vanaisaks. Lapseealistele kannatanutele põhjustati Ivar Barti seksuaalaktidega lisaks kaasnevale vaimsele traumale ka füüsilist valu. Teod ise kõnelevad äärmisest hoolimatusest ja isekusest, kuivõrd süüdlane ei soovinud teadvustada, mis olnuks õige käitumine ja lähtus vaid isiklikest seksuaalsetest motiividest. Tegemist ei olnud ühekordse „libastumisega“, vaid korduvate seksuaalsetel motiividel aastate jooksul mitme kannatanu suhtes toime pandud tegudega. Seetõttu on psühholoogiline nõustamine vajalik mitte vaid katseajal, vaid ka pikalt peale seda, et antud probleemi kontrolli all hoida. Üksnes ühes sotsiaalprogrammis ja vabanemise järel käitumiskontrolli ajal nõustamisel käimine ei ole piisavad, et sedavõrd tõsist probleemi kontrolli alla saada ja hoida. Kui aga isik seda ise ei mõista, järeldub, et tal puudus ja puudub veel praegugi enesekriitika oma käitumise ja selle võimalike tagajärgede osas, mis tähendab, et risk uute kuritegude toimepanemiseks on jätkuvalt kõrge. 2.
22. Vabastades alaealiste lähedaste suhtes rasked seksuaalkuriteod toime pannud süüdimõistetu sedavõrd vara enne karistusaja lõppu, võib nii kannatanute kui ka ühiskonna õiglustunne ja seeläbi karistuse üldpreventiivse eesmärgi saavutamine saada riivata. Kohus ei 2 ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute spetsiifilist liiki kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Jätkates vangistust positiivses võtmes, otsides ka täiendavat abi, on isikul võimalik näidata, et ta on tõepoolest motiveeritud elus jätkama seadusekuulekal teel ning valmis selle nimel pingutama. Määruskaebused
23. Tartu Maakohtu 14.08.
24. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu Ivar Bart. 3.
25. Määruskaebuse kohaselt on isikul olemas elukoht, töökoht ja lähedased, kes teda toetavad. Ta soovib läbida vabanemisel kriminaalhooldaja poolt määratud programmi ja käia nõustamisel psühholoogi juures, kus ta on juba käinud. Ta on kindel, et midagi sellist enam ei juhtu ja ta tahab elada seadusekuulekalt. Ta viibib praegu avavanglas, mis näitab, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole enam otstarbekas. Tema käitumine on olnud õiguskuulekas, tal puuduvad distsiplinaarkaristused. On toimunud kodukülastused ja ta käib vanglast väljapoole tööle Tartu Uksetehases. Kuue aasta jooksul on ta muutunud, karistuse eesmärgid on täidetud ja ühiskonda sulandumine ei tohiks olla problemaatiline. 3.
26. Olukorras, kus paljud positiivsed asjaolud räägivad vabastamise kasuks, kuid kohus leiab siseveendumusele tuginedes, et isik tuleb jätta vabastamata, on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Enne tähtaega vabastamata jätmise põhjendamine
27. aastal toimepandud kuritegudega on ebaõiglane. Samuti ei ole arusaadav, kuidas sisustada ühiskonna õiglustunnet ja mõõta selle riive ulatust. Kogu karistuse ärakandmine ei ole reegel ja ennetähtaegne vabastamine erand, mida kinnitab kohtupraktika. Süüdimõistetu võib eeldada, et hea käitumise ja KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude esinemise korral on tal võimalik ennetähtaegselt vabaneda. 3.
28. Ta tunnistab, et tema käitumine oli väga vale ning ta on hoidnud kursis ennast kannatanu X elukäiguga. Ta saab aru, et ta oleks pidanud kohe abi otsima. Ta ei osanud arvata, et ühest suudlusest asi nii kaugele läheb.
29. Tartu Maakohtu 14.08.
30. a määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu Ivar Barti kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 14.08.
31. a määruse ning vabastada Ivar Bart karistuse kandmiselt enne tähtaega, kohaldades elektroonilist järelevalvet. Kaitsja ei nõustu maakohtu põhjendustega, mis on suuresti otsitud ja vastuolulised. Ivar Bart on aastate jooksul enda käitumisega järjekindlalt näidanud, et ta mõistab enda poolt kordasaadetu tõsidust ja vajadust enda seksuaalsuunitluse häirega tõsiselt tegeleda. Ivar Bartil on olemas toetavad lähedased ja ta on näidanud, et suure tõenäosusega midagi sarnast tema elus enam ei juhtu. Õiglustundest lähtuvalt on vanglas veedetud aastad olnud piisavad. Kannatanute üleelamisi ei tee ükski karistus olematuks ning ühiskonna ees tuleb Ivar Bartil ennast tõestada vabaduses. Ennetähtaegne vabastamine annab võimaluse tema elukorraldust suunata ja selle üle järelevalvet teostada, veendumaks, et isiku sõnad ja teod lähevad kokku. Erinevaid lisakohustusi rakendades on võimalik Ivar Bart taasühiskonnastada ja suunata õiguskuuleka elu juurde. Samuti on võimalik tegeleda tõhusamalt tema seksuaalkäitumise probleemidega. Karistuse täielik ärakandmine suuremat garantiid edasiseks õiguskuulekaks eluks tõenäoliselt ei anna. 3
32. Tartu Ringkonnakohtu 09.09.
33. a määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuste kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 21.09.
34. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
35. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebustes esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Ivar Barti vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta.
36. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
37. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga. Ringkonnakohus ei tuvastanud määruskaebuste pinnalt, et maakohus oleks teinud kaalutlusvea ehk oleks arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asjaolusid, jätnud mõne olulise argumendi tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Lisaks ei ole määruskaebustes välja toodud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise. Määruskaebustes tahetakse üksnes, et faktilistele asjaoludele antakse maakohtuga võrreldes teistsugune hinnang, mida aga ringkonnakohus põhjendatuks ei pea.
38. Määruskaebustes heidetakse maakohtule ette seda, et vabastamata jätmisel on tuginetud vaid süüdimõistetu kuriteo toimepanemise asjaoludele, jättes arvestamata isiku õiguskuuleka käitumise vangistuse jooksul ning soovi tegeleda seksuaalkäitumise probleemidega. Maakohus on määruses toonud välja positiivsete asjaoludena nii süüdimõistetu elu- ja töökoha olemasolu, toetavate lähedaste olemasolu ning korrektse käitumise vangistuses viibitud aja jooksul. Samas on maakohus leidnud, et tulenevalt kuriteo toimepanemise asjaoludest on isikust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht jätkuvalt kõrge. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
39. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21). Seega on maakohus õigustatult tuginenud eeltoodule ning põhjendanud, miks kuriteo toimepanemise asjaoludest lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et Ivar Bart jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohus leiab samuti, et materiaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole täidetud. 4
40. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et Ivar Bartil olid ka enne kuriteo toimepanemist olemas nii elu- ja töökoht kui ka perekond. Vaatamata sellele ei hoidnud eelnimetatud tegurid ära raskete seksuaalkuritegude toimepanemist alaealiste kannatanute suhtes. Seega ei ole tegemist argumendiga, mis vähendaks isikust tulenevat uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti nendib ringkonnakohus, et on positiivne, et Ivar Bart viibib hetkel avavanglas, käib kodukülastustel ja töötab väljaspool vanglat. See näitab, et tegemist on isikuga, keda on võimalik vanglal usaldada järgima reegleid ka väljaspool kinnipidamisasutust. Ivar Bartil ei ole eelnevaid kehtivaid karistusi ning puuduvad viited, et ta muus osas ei oleks varasemalt suutnud järgida reegleid. Ringkonnakohtul ei ole kahtlust, et Ivar Bart on võimeline täitma elektroonilise järelevalve ja kriminaalhooldusega kaasnevaid tingimusi. Küsimus on selles, kas süüdimõistetu on võimeline hoiduma uute kuritegude toimepanemisest väljaspool kinnipidamisasutust.
41. Ivar Bart pani seksuaalkuriteod toime kahe alla kümneaastase kannatanu suhtes, kellest ühe kannatanu suhtes korduvalt. Arvestades seda, et teod pandi toime nii ajavahemikul 2008 – 2010 kui ka 17.
42. – 02.05.2014 (kolmel korral), ja seda kuni õiguskaitseorganite sekkumiseni, ei saa öelda, et tegemist oleks olnud juhuslike eksimustega. Väheoluline ei ole ka asjaolu, et tegemist oli raskete kuritegudega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega selles, et mida raskemate kuritegude toimepanemist on isiku poolt karta, seda väiksem peab olema nende aset leidmise tõenäosus, et isikut vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Ennetähtaegse vabastamise sätestamise vajadus tuleneb sellest, et kinnipeetav oleks motiveeritud saavutama vangistusseaduse § 16 alusel koostatavas individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
43. a määrus asjas nr 3-1-112-17, p 19). Ivar Barti individuaalse täitmiskava järgi on ette nähtud, et kinnipeetav käib ajavahemikul 2019 – 2026, s.o kuni vabanemiseni, psühholoogi vastuvõttudel. Kohtu hinnangul on tegemist olulise uute kuritegude toimepanemise riski maandava tegevusega, seda just seksuaalkuritegusid toimepannud isiku puhul. Kuigi Ivar Barti kinnipeetava iseloomustuse järgi on psühholoogiline nõustamine olnud positiivne, leiab ringkonnakohus, et praeguseks hetkeks ei ole see piisaval määral vähendanud Ivar Bartist tulenevat riski.
44. Kuigi maakohtu 14.08.
45. a määrusest, Ivar Barti ja tema kaitsja määruskaebustest nähtub, et süüdimõistetu soovib väidetavalt käesoleval ajal tegeleda oma seksuaalkäitumise probleemiga, ei ole ringkonnakohus veendunud, et Ivar Bart saab praegu täiel määral aru toimepandud kuritegude tagajärgedest ning tunnistab enda süüd toimepandud tegudes täielikult. Sellele viitab Ivar Barti määruskaebuse osa, milles ta selgitab, miks ta kannatanu suhtes sellised teod toime pani. Kuigi ta nendib, et ei ole kedagi peale iseenda süüdistada, juhib ta tähelepanu, et olukord perekonnas oli raske ning tema naisel puudus huvi füüsilise kontakti vastu. Seetõttu ta käis internetis 18+ lehekülgedel ja lõpuks viis asi selleni, et ta suudles naise pojatütart. Samuti ei osanud ta arvata, et asi nii kaugele läheb. Arvestades Ivar Barti selgitusi, on ringkonnakohus seisukohal, et süüdimõistetu jätkuvalt pisendab enda rolli toimepandud kuritegudes ning põhjendab kuritegude toimepanemist temast mitteolenevate teguritega, adumata täiel määral, et kannatanuteks olid alla kümneaastased lapsed. Sellise isiku puhul ei saa olla karistuse eesmärgid täidetud, kuna ta ei ole aru saanud, et kuritegude toimepanemises on süüdi tema ise, mitte ei ole teod toimepandud teiste isikute käitumise tagajärjel. Vabanedes vanglast on oht, et tema jaoks sobivate väliste tegurite ilmnemisel jätkab ta samalaadsete kuritegude toimepanemist, kuna isik ei tunne, et teeks midagi valesti. Selleks on oluline, et Ivar Bart jätkaks psühholoogilist nõustamist ja saaks täielikult aru selliste tegude ebaõigusest. 5
46. Ivar Bart ja tema kaitsja viitavad asjaolule, et kinnipeetav osaleb kodukülastuste ajal psühholoogilisel nõustamisel. Ringkonnakohtule on esitatud International University Audentese diplom A0115, millelt on näha, et T.B. on täitnud bakalaureuseõppe õppekava psühholoogia (kood 3179) täies mahus ja temale on antud 28.06.2007 sotsiaalteaduse bakalaureuse kraad. T.B. on 23.08.2020 koostanud Ivar Barti psühholoogilise iseloomustuse, mis on igati süüdimõistetut kiitev. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et Ivar Bart on esitanud maakohtule garantiikirja, mille on mh allkirjastanud tema õepoeg T.B. . Ka on esitatud ringkonnakohtule äriregistri väljavõte OÜ Svjatovit suhtes, millelt on näha, et T.B. on ettevõtte juhatuse liige. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on ettevõtte põhitegevusalaks taksovedu. Viited psühholoogilise nõustamisteenuse läbiviimisele seal puuduvad. SA Kutsekoda kutsetunnistuste päringu andmetel ei ole T.B. i nimel kutsetunnistusi. Seega ei ole Eesti Psühholoogide Liit väljastanud T.B. ile kutsetunnistust töötamiseks psühholoogina. Ainuüksi bakalaureuse diplom psühholoogia erialal ei näita isiku kvaliteeti psühholoogina töötamisel. Tulenevalt eeltoodust seab ringkonnakohus kahtluse alla nii T.B. i koostatud psühholoogilise iseloomustuse Ivar Bart kohta, T.B. i objektiivsuse enda onu hindamisel kui ka osutatud psühholoogilise nõustamise kvaliteedi.
47. Maakohus asus seisukohale, et vabastades alaealiste lähedaste suhtes rasked seksuaalkuriteod toime pannud süüdimõistetu sedavõrd vara enne karistusaja lõppu, võib nii kannatanute kui ka ühiskonna õiglustunne ja seeläbi karistuse üldpreventiivse eesmärgi saavutamine saada riivata. Riigikohus on selgitanud, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetluse raames ei ole õigustatud veelkord osutada sellele, et raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab süüdimõistetu mõjutamise kõrval andma ühiskonnale selge signaali, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.03.
48. a määrus asjas nr 1-09-14104, p 20). Seega on maakohus ebaõigelt põhjendustes viidanud ühiskonna õiglustunde riivamisele. Ringkonnakohus jätab selle maakohtu 14.08.
49. a määruse põhistustest välja.
50. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Ivar Barti suhtes ei ole uute kuritegude risk nii märkimisväärselt madal, et võimaldaks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Temal esinevad positiivsed asjaolud ei ole piisavad, et teda vabastada tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Elektrooniline järelevalve ja kriminaalhooldus aitavad teostada järelevalvet süüdimõistetu suhtes ning suunata teda õiguskuuleka eluviisi poole, kuid kumbki ei hoia ära uute kuritegude toimepanemist. Arvestades seda, et Ivar Bart pani teod toime temale lähedaste isikute suhtes, ei maanda elektrooniline järelevalve seda riski.
51. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 tuleb jätta Tartu Maakohtu
52. augusti
53. a määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta sellest välja põhistused, mis puudutavad ühiskonna õiglustunde riivet. Määruskaebused jäävad rahuldamata. /allkiri/ Ingeri Tamm /allkiri/ Erkki Hirsnik 6 /allkiri/ Tiit Lõhmus