Obsah (4)

§ 657§ 230§ 238§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-18958 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2020, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-To

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt teavitas kostja 07.08.2018 hagejat arvelduskonto lepingu lõpetamisest arvelduskonto lepingu tingimuste punktide 13.3 ja 13.6 alusel, kuna hageja tehingud ei ole kostjale arusaadavad (I kd tl 63). 24.10.2018 selgitas kostja, et hageja riskiaste ei vasta kostja riskiisule - hageja kasusaajad ja juhatuse liikmed on Ukraina kodanikud; hagejal on suuremahulised tehingud tundmatute ja suurema riskiga geograafilise piirkonna isikutega; ettevõttel puudub seoses Eestiga, sh puuduvad ettevõttel Eestis lepingupartnerid, töötajad, kinnisvara jne. Kostja selgitas, et ta on otsustanud ärisuhte hagejaga korraliselt lõpetada ning sulgeb alates 27.12.2018 hageja arvelduskonto ja sellega seotud teenused (I kd tl 61-62).
2. Krediidiasutuste seaduse § 89 lg 9 sätestab, et krediidiasutus on vaba otsustama, keda teenindada või keda mitte, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 10 lg 3 järgi määrab krediidiasutus, millistele tunnustele vastavate isikutega ta soovib ärisuhteid vältida. VÕS § 720 lg 2 kohaselt võib makseteenuse pakkuja makseteenuse lepingu üles öelda juhul, kui leping on tähtajatu ja pooled on lepingu ülesütlemise õiguses kokku leppinud. Ülesütlemisest etteteatamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui kaks kuud. Ülesütlemisavaldus tuleb teha käesoleva seaduse § 711 lõikes 2 sätestatud viisil. VÕS § 73314 lg 6 järgi võivad pooled kokku leppida, et VÕS §-i 720 ei kohaldata osaliselt või täielikult, kui makseteenuse pakkuja klient ei ole tarbija. Arvelduskonto lepingu tingimuste punkti 13.3 järgi võib pank lepingu korraliselt üles öelda, teatades eraisikust kliendile sellest ette 2 kuud ja juriidilisest isikust kliendile 1 kuu. Antud juhul on kostja teatanud hagejale lepingu ülesütlemisest ette üle kahe kuu. Arvelduskonto lepingu tingimuste punkti 13.6 kohaselt on lepingu ülesütlemisel pangal õigus lõpetada kõik teised panga ja kliendi vahel konto käsutamiseks sõlmitud lepingud.
3. Õiguskirjanduses on selgitatud, et võlaõigusseadus eristab kahte lepingu ülesütlemise viisi: korralist ja erakorralist ülesütlemist. Eristamise aluseks on võimalus lõpetada sõlmitud leping ühepoolselt sõltumata põhjusest (või põhjust avaldamata) (korraliselt) või üksnes mõjuva põhjuse olemasolul, mille esinemisel ei saa pidada otstarbekaks lepingu jätkamist 4 2-18-18958 (erakorraliselt) (P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, lk 954-955). VÕS § 720 lõikes 2 on krediidiandjale antud õigus makseteenuse leping korraliselt üles öelda, kui leping on tähtajatu ja pooled on lepingu ülesütlemise õiguses kokku leppinud. Käesoleval juhul oli arvelduskonto leping tähtajatu (arvelduskonto lepingu tingimuste p 13.1), lisaks olid pooled leppinud kokku kostja õiguses leping korraliselt üles öelda. Eeltoodust tulenevalt oli kostjal õigus arvelduskonto leping korraliselt üles öelda ning lepingu ülesütlemiseks ei olnud vaja mõjuvat põhjust. Ebaõige on hageja seisukoht, et mõjuva põhjuse nõue tuleneb kostja üldtingimuste punktist 3.4, mis sätestab, et pank keeldub lepingu sõlmimisest üksnes mõjuval põhjusel. Nimetatud lepingupunkt reguleerib lepingu sõlmimist, mitte lõpetamist. Seda, et seadusandja on soovinud krediidiasutusele anda arvelduskonto lepingu korralise ülesütlemise võimaluse ilma mõjuva põhjuseta kinnitab VÕS §-i 720 kuni 21.01.2010 kehtinud redaktsioon, mille lg-dest 2 ja 3 tulenevalt võis kontopidaja arvelduslepingu korraliselt üles öelda juhul, kui kontol ei ole raha kontopidaja kehtestatud miinimumsumma ulatuses, muul juhul võis kontopidaja tähtajatu arvelduslepingu üles öelda üksnes mõjuval põhjusel, kui kontopidajalt ei saanud asjaolusid arvestades lepingu jätkamist oodata. Alates 22.01.2010 kehtivas VÕS § 720 redaktsioonis ei ole korralisele ülesütlemisele kehtestatud mõjuva põhjuse nõuet.
4. Hageja on tuginenud Riigikohtu 04.03.2010 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-164-09, mille punktis 30 on Riigikohus sedastanud, et valdkondades, nagu side, ühistransport, haridus või pangandus, aga ka elektri, soojuse ja veega varustamine, mis on inimestele esmavajalikud, tuleb avalikult teenust pakkuvate ettevõtjate lepinguvabadust avalikes huvides paratamatult piirata nii sõlmimise kui ka tingimuste vabaduse osas. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene nimetatud otsusest, et kostja ei saanud arvelduskonto lepingut korraliselt üles öelda ilma mõjuva põhjuseta. Riigikohus on viidatud otsuse punktis 31 märkinud, et isikuga võib lepingu sõlmimisest keeldumine või keeldumine lepingu sõlmimisest mõistlikel tingimustel olla keelatud, kui leping on isikule hädavajalik ja tal ei ole lepingu sõlmimiseks alternatiivset mõistlikku võimalust. Hageja on avaldanud, et ta vajab arvelduskontot Eestis tegutsevas pangas. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja käesolevas asjas tõendanud, et tal puudub võimalus sõlmida mõnes Eestis tegutsevas pangas uut arvelduskonto lepingut. Hageja ei ole Eestis ainus arvelduskontoteenuse pakkuja. Põhjendamatu on hageja väide, et maakohus ei selgitanud selle tõendamise vajadust. Kostja on maakohtus tuginenud asjaolule, et hagejal on võimalus sõlmida uus arvelduskonto leping mõnes teises pangas. Kui hageja oli seisukohal, et seda võimalust ei ole, siis tulnuks tal selle kohta esitada tõendeid. Hagejal pidi olema teada, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 230lg 1).

Isegi kui hageja ei teadnud selle tõendamise vajadusest maakohtus, oli tal võimalus taotleda selliste tõendite esitamist ringkonnakohtule, kuid ka seda hageja ei teinud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et makseteenuse pakkujal on VÕS § 7101 sätestatud eeldustel kohustus sõlmida kliendiga makseteenuse leping. Kuna tõendamata on, et hagejal puudub alternatiivne mõistlik võimalus arvelduskonto teenuse saamiseks, siis ei saa arvelduskonto lepingu tingimuste punkti 13.3 pidada ka tühiseks tüüptingimuseks VÕS § 42 alusel.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole arvelduskonto lepingu korraline ülesütlemine vastuolus ka hea usu põhimõttega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 kohaselt 5 2-18-18958 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole hageja tõendanud, et tal puudub võimalus sõlmida uut arvelduskonto lepingut. Samuti ei ole kostja eesmärgiks olnud kahju tekitamine hagejale. Kostja selgitustest nähtuvalt lõpetas kostja arvelduskonto lepingu põhjusel, et arvelduskonto lepingu jätkamine hagejaga on kostja jaoks liiga kõrge riskiga.
2. Hageja leiab, et kostja käitumine on vastuolus Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepinguga, mille kohaselt on Eesti võtnud endale kohustuse võimaldada ukrainlastele Eesti territooriumil võrdsed võimalused investeerimiseks. Samuti on hageja seisukohal, et pangakonto sulgemine üksnes kliendi seotuse tõttu Ukrainaga on vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepinguga. Kolleegiumi hinnangul on hageja viited tema ebavõrdsele kohtlemisele alusetud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kohtleks hagejat sarnastel asjaoludel erinevalt võrreldes teiste klientidega. Kuigi lepingu ülesütlemise teates oli viidatud hageja juhatuse liikmete ja kasusaajate Ukraina kodakondsusele, siis asjas esitatud väidetest nähtuvalt ei olnud see lepingu ülesütlemise sisuliseks põhjuseks. Kohtumenetluses esitatud kostja põhjendustest nähtuvalt oli arvelduskonto lepingu ülesütlemise sisuliseks põhjuseks asjaolu, et hageja tehingute iseloom ei ole kostjale piisavalt arusaadav, mistõttu ei vasta vaidlusalune arvelduskonto leping kostja riskiisule.
3. Kostja on esitanud 12.06.2020 ringkonnakohtule Konkurentsiameti teate, samuti Politsei- ja Piirivalveameti juhendi kahtlaste tehingute tunnuste kohta. Hageja vaidles tõendite vastuvõtmisele vastu. Ringkonnakohus leiab, et Konkurentsiameti teate vastuvõtmisest tuleb keelduda. Hageja ei ole menetluses tuginenud asjaolule, et kostja on rikkunud konkurentsiseadust. Kuna teade on esitatud elektrooniliselt, siis ei ole vaja seda tagastada. Politsei- ja Piirivalveameti juhendiga kahtlaste tehingute tunnuste kohta soovib kostja tõendada, et tal on piiratud võimalused lepingu ülesütlemise põhjenduste esitamiseks. Kolleegiumi hinnangul tuleb nimetatud tõend

§ 238lg 1 alusel vastu võtta.

Ka hageja on saanud võimaluse esitada ringkonnakohtus täiendavaid tõendeid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 21. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda (

§ 171lg 1).

Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja. Seega puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 6