2-18-10168/15

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Pällin, liikmed Villem Lapimaa ja Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juuli 2020. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-10168 Kohtuasi YY hagi XX vastu lepingu täitmiseks, kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks Vaidlustatud otsus Harju Maakohtu 22. märtsi 2019. a otsus Kaebuse esitaja ja liik XX apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 3850 eurot 90 senti Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastustaja) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar Kostja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta muutmata Harju Maakohtu 22. märtsi 2019. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.

2.Jätta rahuldamata XX apellatsioonkaebus.

3.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta XX kanda.

4.Mõista XX-lt YY kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulu 396 eurot.

5.Mõista XX-lt YY kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. YY (hageja) esitas 4. juulil 2018 hagi XX (kostja) vastu lepingu täitmiseks, kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista võla 3500 eurot, sissenõudmiskulu 306 eurot, viivise alates 11. aprillist 2018 kuni hagi esitamiseni 70 eurot 90 senti ja edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 sätestatud määras kuni rahalise kohustuse kohase täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt toimus kostja korteris nr 101, asukohaga Retke tee 30, Tallinn, 28. septembril 2017 veeavarii ning hageja korter nr 37/39, asukohaga Retke tee 30, Tallinn, sai kostja korteri veeavariist tingituna veekahjustusi. Parkettpõrandad ja ukselengid tursusid üles, mööbel ja valgustid koos trafodega muutusid osaliselt kasutuskõlbmatuks, korteri viimistlus sai olulisi kahjustusi. Hageja hinnangul oli kahju suurus kokku 8870 eurot. 24. oktoobril 2017 saatis hageja kostjale e-kirja, milles palus kahju hüvitada. Kostja vastas 20. novembril 2017 ekirjaga, et on nõus kahju hüvitama 3000 euro ulatuses. Hageja sellega ei nõustunud. 17. jaanuaril 2018 saatis kostja hagejale pakkumise, mille kohaselt nõustus tasuma hagejale kokku 8000 eurot tähtajaga 10. jaanuar 2020. Kostja nõustus hüvitama kahju 4 maksega, pakkudes esimese makse suuruseks 3500 eurot. Hageja võttis pakkumise vastu. Pärast seda, kui hageja võttis kostja pakkumise vastu, lõpetas kostja hagejaga suhtlemise ning ei vastanud enam kõnedele ja kirjadele. Kokkulepitud esimest osa tasumisele kuuluvast summast kostja ei tasunud. Hageja esindaja teatas 4. aprillil 2018 kostjale, et hageja võttis kostja pakkumise hüvitada kahju 8000 euro ulatuses, vastu ning andis esimese osamakse (3500 eurot) tasumiseks täiendava tähtaja 10. aprillini 2018. Kostja ei täitnud ka täiendava tähtaja jooksul oma lepingust tulenevat rahalist kohustust. Hageja on kandnud kulusid ka seoses lepingulise esindaja palkamisega. Seega on hagejal tekkinud kostja vastu nõue ka võla sissenõudmiskulu 306 eurot hüvitamiseks (õigusabiteenuse hind).

Kostja väited, et hageja ei ole tõendanud täiendavaid remondikulusid ega korteri sisustamist eritellimusmööbliga, ei ole asjakohased. Hageja ei nõua kahju hüvitamist, vaid kahju tekitamise järgselt sõlmitud lepingu täitmist. Kompromissi sõlmimisega tekkis kostjal kohustus tasuda hagejale hüvitis 8000 eurot, mis muutus sissenõutavaks ositi: - I osa hüvitisest suurusega 3500 eurot muutus sissenõutavaks pärast hageja poolt määratud täitmistähtaja saabumist (11. aprillil 2018); - II osa hüvitisest suurusega 4500 eurot muutub sissenõutavaks hiljemalt 20. jaanuaril 2020 juhul, kui kostja ei ole selleks ajaks summat osamaksetena tasunud.

Hageja esitas hagi selle osa kohta nõudest, mis on muutunud sissenõutavaks (3500 eurot).

Hageja ei nõustunud kostja hagi vastuses pakutud kompromissiga.

Kostja vastuväited 2. Kostja tunnistas hagi osaliselt ning nõustus tasuma hagejale põhisumma 3500 eurot.

Täiendavate nõuetega kostja ei nõustu ning põhjendab neid järgmiselt:

2 (7)

1)Kostja hindas hageja kahjuks esialgu ekslikult 8000 eurot. Kostja alguses aktsepteeris sellises ulatuses kahju, kuid kindlustusselts PZU hindas kahju suuruseks 3800 eurot.

Hageja ei ole millegagi tõendanud oma väiteid täiendavate remondikulude kohta ega selle kohta, et korter oli sisustatud eritellimusmööbliga.

2)Ka kostja on teinud kulutusi õigusabile, kuna hageja ei soovinud võtta vastu kahjuhüvitist vastavalt kindlustusseltsi tehtud pakkumisele.

3)Poolte vahel peeti läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks ning kostja tegi 17. jaanuaril 2018 hagejale SMS-i teel ettepaneku võimaliku kompromissi kohta. Hageja edastas samal päeval SMS-ga kostjale vastuse, et see sobib ning kompromiss vormistatakse nädala pärast, kui hageja on tagasi. Seega hageja SMS-st tulenevalt oli kompromiss vaja veel vormistada, kuna lahtiseks olid jäänud olulised tingimused: millal tasutakse esimene osamakse ning millises suuruses; millal ning kui suurtes osades tasutakse teised osamaksed. Samuti ei olnud teada, kuhu maksed tuleb tasuda. Seega ei olnud kokku lepitud olulistes tingimustes ning ei saa väita, et leping sõlmiti. Samuti viitab väljend „ära vormistada“ hageja vastuses arusaamale, et kokkulepe tuli vormistada vähemalt kirjalikult, mida aga ei tehtud. Seega ei ole poolte vahel kompromissilepingut sõlmitud ning sellele ei saa tugineda.

4)Pooled ei leppinud kokku, mis ajaks tuleb teha hüvitise esimene osamakse. See, et hageja määras, mis ajaks seda teha, ei ole poolte kokkulepe, mida kompromiss eeldab.

Alles 4. aprillil 2018 teatas hageja, et rahasumma tuleb kanda mitte hageja enda, vaid OO kontole. 4. aprillil 2018 saadetud e-kiri ei ole nõustumus, vaid uus pakkumine, mis jäi vastuseta.

MAAKOHTU OTSUS 3. Harju Maakohus rahuldas hagi 22. märtsi 2019. a otsusega osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3500 eurot, viivise 70 eurot 90 senti ning seadusjärgse viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis hagi rahuldamata sissenõudmiskulude osas.

Menetluskulud jättis maakohus 8% ulatuses hageja kanda ning 92% ulatuses kostja kanda.

Maakohus rahuldas hageja taotluse menetluskulude kindlaks määramiseks osaliselt. Maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks 1373 eurot 60 senti, millest vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb 1263 eurot 70 senti kanda kostjal. Maakohus rahuldas kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks samuti osaliselt ning määras kostja menetluskulude suuruseks 1320 eurot, millest vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejal tasuda kostjale 105 eurot 60 senti. Maakohus tasaarvestas poolte vastastikused menetluskulude nõuded ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1158 eurot 10 senti. Maakohus kohustas kostjat tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Maakohus leidis, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

1)kostjale kuulub kortermajas asukohaga Retke tee 30, Tallinn, korter nr 101;

2)hagejale kuulub kortermajas asukohaga Retke tee 30, Tallinn, korter nr 37/39;

3)hageja korter sai veekahjustusi seoses kostja korteris toimunud veeavariiga;

4)24. oktoobril 2017 saatis hageja kostjale e-kirja, milles palus kostjal tekkinud kahju hüvitada;

5)kostja vastas 20. novembril 2017 saadetud e-kirjas, et on nõus kahju hüvitama 3000 euro ulatuses;

3 (7)

6)hageja vastas 21. novembril 2017 ning soovis, et kostja tasub koheselt 3000 eurot ning ülejäänud hüvitise 24 kuu jooksul 260 euro suuruste osamaksetega;

7)kostja vastas 17. jaanuaril 2018 ning nõustus tasuma 8000 eurot tähtajaga hiljemalt 10. jaanuar 2020 nelja osamaksena, pakkudes esimese makse suuruseks 3500 eurot;

8)hageja nõustus kostja pakkumisega ja kostja sai selle pakkumise kätte.

Kostja ei vaidlusta kahju tekkimist 3500 euro ulatuses.

Pooled vaidlevad selle üle, kas nad sõlmisid 17. jaanuaril 2018 kompromissilepingu.

Maakohtu hinnangul on poolte e-kirjade ja SMS-ide vormis väljendatud tahteavaldused üheselt mõistetavad: hageja soovis kahju hüvitamist 8000 euro ulatuses ja kostja oli nõus kohustuse täitma ositi, tasudes koheselt 3500 eurot ning ülejäänu osamaksetega hiljemalt 10. jaanuariks 2020. Hageja vastas kostja pakkumisele 17. jaanuaril 2018 ning 4. aprilli 2018 e-kirjaga, milles teatas, et võtab kostja pakkumise vastu. Kostja sai hageja nõustumise kätte koheselt selle saatmise järel. Seega on pooled vahetanud omavahel tahteavaldused ja lepingu saab lugeda sellega sõlmituks 17. jaanuaril 2018 tingimusega, et kostja tasub hagejale 8000 eurot. Koheselt tuli tasuda 3500 eurot ning ülejäänu hiljemalt 10. jaanuariks 2020.

Poolte tahteavaldustest ei nähtu, et pooled oleksid leppinud kokku lepingu sõlmimise tulevikus.

Hageja poolne viide, et leping vormistatakse, ei tähenda tulevikus lepingu sõlmimist.

Pooled leppisid kokku ka hagejale hüvitatava kahju suuruse ning selle tasumise viisi ja tähtajad.

Maakohus ei nõustunud kostjaga, et pooled ei leppinud kokku, mis ajaks tuleks teha esimene osamakse. Kostja kirjast nähtub, et ta jäi ootama juhiseid selle kohta, millal tuleb teha esimene osamakse 3500 eurot ning millal ülejäänud maksed 4500 euro ulatuses. Esimese osamakse osas andis hageja kostjale juhised 4. aprillil 2018, mil teatas, et esimene osamakse tuleb teha 10. aprilliks 2018. Kostja kohustus tasuda 3500 eurot muutus seega sissenõutavaks 11. aprillil 2018. Kostja oli viivituses tasumisega hagi esitamiseni, s.o 85 päeva, seega oli viivis selleks hetkeks 70 eurot 90 senti.

Sissenõudmiskulu (306 eurot) osas leidis maakohus, et see ei ole lepingu täitmisega seotud kulu, mis tuleb hüvitada. Maakohus leidis, et tegemist oli õigusabikuludega, mida osutati poolte abistamiseks kohustuste määratlemisel ning seetõttu ei kuulu need hüvitamisele. Kuna 4. aprilli 2018. a kirja näol ei olnud tegemist kahju hüvitamise nõude esitamisega, vaid kostjale kohustuse täitmise tähtaja määramisega, siis ei olnud see vajalik ja põhjendatud õigusabikulu.

Selle kirja koostamisega oleks hageja ka ise hakkama saanud.

APELLATSIOONKAEBUS 4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hageja nõue põhivõla ja viiviste osas rahuldamata. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse osas. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kostja apellatsioonkaebuse väited on järgmised:

1)Maakohus on otsuses keskendunud küsimusele, kas pooled sõlmisid kahju hüvitamiseks kompromissi, kuid ei ole käsitlenud tegelikult tekkinud kahju suurust ega analüüsinud, kas hageja kahjuhüvitise nõue oluliselt suuremas ulatuses kui on tekkinud kahju, on õiguslikult lubatav.

2)Kompromissi eesmärgiks oli jõuda kokkuleppele hagejale kahju hüvitamises.

Olukorras, kus kahju hüvitatakse kokkuleppel, tuleb silmas pidada VÕS § 127 lg-s 1 4 (7) sätestatud kahju hüvitamise põhimõtteid, mille kohaselt tuleb kahju hüvitamisel vältida kahjustatud isiku rikastumist.

3)Maakohus oleks pidanud hindama kostja väidet, et asjas esitatud tõendite kohaselt oli tegelikult tekkinud kahju suurus ainult 3800 eurot. Nimetatud asjaolule hinnangu andmata jätmine tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Maakohus pidas lubatavaks hüvitada kahju selle tegelikust suurusest oluliselt suuremas ulatuses. Sellega on maakohus rikkunud VÕS § 127 lg-t 1.

4)Kostja üheks vastuväiteks oli, et kompromiss jäi sõlmimata põhjusel, et seda sooviti kirjalikult vormistada, kuid see jäi tegemata. Maakohus leidis, et lepingu sõlmituks lugemine ei eelda, et tahteavaldused tuleks teha teatud kindlas vormis (nt kirjalikult).

See seisukoht on vastuolus VÕS § 11 lg-ga 2, mille kohaselt loetakse leping sõlmituks alles siis, kui pooled on oma tahteavaldused kokkuleppelises vormis fikseerinud.

Lepingut ei loeta sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm.

5)Maakohtu otsusest ei selgu, millist hageja tahteavaldust maakohus käsitas aktseptina kostja pakkumisele, mis väidetavalt tõi kaasa kompromissi sõlmituks lugemise.

Otsusest ei selgu, millise tähenduse andis maakohus hageja 4. aprilli 2018. a tahteavaldusele ning kas selle tahteavalduse edastamisest tekkis poolte jaoks mingi õiguslik tagajärg. Maakohus on viidanud nii hageja 17. jaanuaril 2018 saadetud SMSile, mis justkui aktseptina tõi kaasa kompromissi sõlmimise, kui ka 4. aprilli 2018. a kirjale, mis samuti tõi kaasa kompromissi sõlmimise. Maakohus oleks pidanud hindama, kas umbes 2,5 kuud hiljem esitatud tahteavaldus kostja 17. jaanuari 2018. a pakkumisele sai tuua kaasa kompromissi sõlmituks lugemise, arvestades kostja pakkumise jõusoleku eeldatavat tähtaega. VÕS § 18 lg 1 näeb ette, et kui telefonitsi edastatakse pakkumus ning seda pakkumust ei aktsepteerita viivitamatult, siis pakkumus lõpeb. Hageja poolt 17. jaanuari 2018. a pakkumusele nõusoleku andmine 4. aprillil 2018 ei ole pakkumise viivitamatu aktsepteerimine. Kostja pakkumus lõppes, kuna eelduslikult on kokkuleppe aktseptimiseks vajalik tähtaeg oluliselt lühem kui 2,5 kuud.

6)Kostja hinnangul ei sõlminud pooled 17. jaanuaril 2018 kompromissi, seega tuleb maakohtu otsus tervikuna tühistada. Hageja kirjad (27.02.2018 ja 21.03.2018) viitavad sellele, et hageja soovis kahju hüvitamist, mitte kompromissi täitmist.

Vastus apellatsioonkaebusele 5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle läbi vaatamata.

Kostja apellatsioonkaebus on esitatud hilinenult. Maakohtu otsus toimetati kostjale kätte 22. märtsil 2019. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg lõppes seega 22. aprillil 2019.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid muuta tuleb osaliselt selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2¹).

7.Maakohus tuvastas olulised asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka apellatsioonimenetluses:      kostjale kuulub kortermajas asukohaga Retke tee 30, Tallinn, korter nr 101; hagejale kuulub kortermajas asukohaga Retke tee 30, Tallinn, korter nr 37/39; hageja korter sai veekahjustusi seoses kostja korteris toimunud veeavariiga;

24.oktoobril 2017 saatis hageja kostjale e-kirja, milles palus kostjal tekkinud kahju hüvitada; pooled pidasid kirjavahetust novembris 2017;

5 (7)   kostja saatis 17. jaanuaril 2018 hagejale SMS-i ning nõustus tasuma 8000 eurot tähtajaga hiljemalt 10. jaanuar 2020 nelja osamaksena, pakkudes esimese makse suuruseks 3500 eurot; hageja nõustus SMS-i teel kostja pakkumisega ja kostja sai selle pakkumise kätte.

8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et pooled on sõlminud 17.01.2018 kokkuleppe kahju hüvitamiseks vähemalt 3500 euro ulatuses, mis muutus sissenõutavaks 11. aprillil 2018. Ringkonnakohus järgib selles osas maakohtu põhjendusi ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Maakohtu põhjendustest tuleb välja jätta osa, mis puudutab poolte kokkulepet kahju hüvitamise kohta 3500 eurot ületavas osas.

9.TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja nõue ehk hagi ese on hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise (või rahuldamata jätmise) korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis (RKTKo 10.10.2007, 3-2-1-53-07, p 14). Kuigi hageja tõi hagi alusena esile, et pooled sõlmisid 17.01.2018 kokkuleppe 8000 euro tasumise kohta, millest 3500 muutus sissenõutavaks kohe vastavalt hageja juhistele ning ülejäänud 4500 eurot hiljemalt 10.01.2020, siis nõudis hageja haginõudes vaid hagi esitamise ajal sissenõutavaks muutunud 3500 euro tasumist. Sellise hagi eseme lahendamiseks pidi maakohus hindama ülejäänud 4500 euro tasumise kohta sõlmitud kokkuleppe olemasolu üksnes siis, kui see võis kinnitada või ümber lükata 3500 euro tasumise kokkulepet. Maakohtu põhjendused selle kohta, kas, milliste maksetena ja milliseks tähtajaks pidi kostja tasuma ülejäänud 4500 eurot, ei ole kolleegiumi hinnangul seotud hagi esemega ning tuleb seetõttu otsusest välja jätta. Sellised põhjendused ei muutuks nii või teisiti pooltele siduvaks TsMS § 457 lg 1 järgi ning hageja ei saaks ülejäänud 4500 euro hagemisel tugineda käesolevas asjas tuvastatud asjaoludele.

10.Apellatsioonkaebuses esitas kostja väite, et maakohus on vastuoluliselt tuvastanud kokkuleppe sõlmimise aja, sest analüüsis nii 17.01.2018 saadetud SMS sõnumit kui ka 04.04.2018 saadetud e-kirja. Kolleegiumi hinnangul maakohtu otsuses vastuolu puudub.

Maakohus tuvastas, et 17.01.2018 sõlmisid pooled kokkuleppe ning esimese makse osas on hageja kostjale juhise andnud 04.04.2018, mil hageja teatas kostjale, et esimene makse 3500 eurot tuleb teha 10.04.2018. VÕS § 26 lg 8 järgi juhiste andmiseks teisele lepingupoolele seadus eraldi tähtaega ei sätesta. Maakohus ei pidanudki hindama, kas aprillis 2018 esitatud juhis oli tähtaegne või mitte ja kas juhise esitamisele kohaldus VÕS § 18 lg 2. Ülejäänud apellatsioonkaebuse väited kordavad maakohtus esitatud seisukohti ning neid on maakohus piisava põhjalikkusega analüüsinud oma otsuses.

11.Olenemata ringkonnakohtu poolt maakohtu otsuse põhjenduste täpsustamisest tehakse lahend kostja kahjuks, mistõttu puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks.

Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).

12.Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks hageja menetluskulude suuruse (TsMS § 174 lg 1).

13.Hagejat esindas apellatsiooniastmes advokaat Nigul Saar tunnihinnaga 170 eurot (+km).

Hageja taotleb kostjalt apellatsioonimenetluses lepingulise esindaja kulu 510 eurot + käibemaks ehk 612 euro väljamõistmist. Hageja palub menetluskulud välja mõista käibemaksuga, kuivõrd tal ei ole õigust menetluskuludelt käibemaksu tagasiarvestamiseks.

14.Kolleegiumi arvates ei ole advokaadi tunnitasu 170 (+km) põhjendatud ja vajalik, kuna ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja tunnitasumäär ei vasta asja keerukusele ja mahukusele, sest asjas ei ole palju asjaolusid ega keerulisi õiguslikke olukordasid, mis tingiks sedavõrd suure 6 (7) tunnitasumäära. Seetõttu hindas maakohus põhjendatud tunnitasumääraks asjas 110 eurot, millele lisandub käibemaks (kokku 132 eurot). Kolleegium nõustub selles osas maakohtu hinnanguga ja märgib, et ka apellatsioonimenetluses ei tõusetunud selliseid keerukusi, mis võiksid tingida mõistliku tunnitasumäära suurendamise.

15.Hageja lepingulise esindaja töö maht kostja kaebuse analüüsimisel ja vastuse koostamisel oli kokku 3 tundi. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena apellatsioonimenetluses välja mõista 3×132=396 eurot. Rahuldamata jääb kostja taotlus menetluskulude hüvitamiseks.

16.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

17.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv 7 (7)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.