← Eesti

2-18-10168/15

Obsah (9)§ 657§ 654§ 4§ 5§ 457§ 171§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Pällin, liikmed Villem Lapimaa ja Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juuli 2020. a, Ta

§ 657lg 1 p 2¹).

  1. Maakohus tuvastas olulised asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka apellatsioonimenetluses:      kostjale kuulub kortermajas asukohaga Retke tee 30, Tallinn, korter nr 101; hagejale kuulub kortermajas asukohaga Retke tee 30, Tallinn, korter nr 37/39; hageja korter sai veekahjustusi seoses kostja korteris toimunud veeavariiga;
  2. oktoobril 2017 saatis hageja kostjale e-kirja, milles palus kostjal tekkinud kahju hüvitada; pooled pidasid kirjavahetust novembris 2017; 5

(7)  kostja saatis
  1. jaanuaril 2018 hagejale SMS-i ning nõustus tasuma 8000 eurot tähtajaga hiljemalt
  2. jaanuar 2020 nelja osamaksena, pakkudes esimese makse suuruseks 3500 eurot; hageja nõustus SMS-i teel kostja pakkumisega ja kostja sai selle pakkumise kätte.
  3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et pooled on sõlminud 17.01.2018 kokkuleppe kahju hüvitamiseks vähemalt 3500 euro ulatuses, mis muutus sissenõutavaks
  4. aprillil
  5. Ringkonnakohus järgib selles osas maakohtu põhjendusi ega korda neid (

§ 654lg 6).

Maakohtu põhjendustest tuleb välja jätta osa, mis puudutab poolte kokkulepet kahju hüvitamise kohta 3500 eurot ületavas osas. 9.

§ 4

lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.

§ 5

lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja nõue ehk hagi ese on hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise (või rahuldamata jätmise) korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis (RKTKo 10.10.2007, 3-2-1-53-07, p 14). Kuigi hageja tõi hagi alusena esile, et pooled sõlmisid 17.01.2018 kokkuleppe 8000 euro tasumise kohta, millest 3500 muutus sissenõutavaks kohe vastavalt hageja juhistele ning ülejäänud 4500 eurot hiljemalt 10.01.2020, siis nõudis hageja haginõudes vaid hagi esitamise ajal sissenõutavaks muutunud 3500 euro tasumist. Sellise hagi eseme lahendamiseks pidi maakohus hindama ülejäänud 4500 euro tasumise kohta sõlmitud kokkuleppe olemasolu üksnes siis, kui see võis kinnitada või ümber lükata 3500 euro tasumise kokkulepet. Maakohtu põhjendused selle kohta, kas, milliste maksetena ja milliseks tähtajaks pidi kostja tasuma ülejäänud 4500 eurot, ei ole kolleegiumi hinnangul seotud hagi esemega ning tuleb seetõttu otsusest välja jätta. Sellised põhjendused ei muutuks nii või teisiti pooltele siduvaks

§ 457

lg 1 järgi ning hageja ei saaks ülejäänud 4500 euro hagemisel tugineda käesolevas asjas tuvastatud asjaoludele.

  1. Apellatsioonkaebuses esitas kostja väite, et maakohus on vastuoluliselt tuvastanud kokkuleppe sõlmimise aja, sest analüüsis nii 17.01.2018 saadetud SMS sõnumit kui ka 04.04.2018 saadetud e-kirja. Kolleegiumi hinnangul maakohtu otsuses vastuolu puudub. Maakohus tuvastas, et 17.01.2018 sõlmisid pooled kokkuleppe ning esimese makse osas on hageja kostjale juhise andnud 04.04.2018, mil hageja teatas kostjale, et esimene makse 3500 eurot tuleb teha 10.04.
  2. VÕS § 26 lg 8 järgi juhiste andmiseks teisele lepingupoolele seadus eraldi tähtaega ei sätesta. Maakohus ei pidanudki hindama, kas aprillis 2018 esitatud juhis oli tähtaegne või mitte ja kas juhise esitamisele kohaldus VÕS § 18 lg
  3. Ülejäänud apellatsioonkaebuse väited kordavad maakohtus esitatud seisukohti ning neid on maakohus piisava põhjalikkusega analüüsinud oma otsuses.
  4. Olenemata ringkonnakohtu poolt maakohtu otsuse põhjenduste täpsustamisest tehakse lahend kostja kahjuks, mistõttu puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda (

§ 171lg 1).

12. Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks hageja menetluskulude suuruse (

§ 174lg 1).

  1. Hagejat esindas apellatsiooniastmes advokaat Nigul Saar tunnihinnaga 170 eurot (+km). Hageja taotleb kostjalt apellatsioonimenetluses lepingulise esindaja kulu 510 eurot + käibemaks ehk 612 euro väljamõistmist. Hageja palub menetluskulud välja mõista käibemaksuga, kuivõrd tal ei ole õigust menetluskuludelt käibemaksu tagasiarvestamiseks.
  2. Kolleegiumi arvates ei ole advokaadi tunnitasu 170 (+km) põhjendatud ja vajalik, kuna ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja tunnitasumäär ei vasta asja keerukusele ja mahukusele, sest asjas ei ole palju asjaolusid ega keerulisi õiguslikke olukordasid, mis tingiks sedavõrd suure 6

(7)tunnitasumäära. Seetõttu hindas maakohus põhjendatud tunnitasumääraks asjas 110 eurot, millele lisandub käibemaks (kokku 132 eurot). Kolleegium nõustub selles osas maakohtu hinnanguga ja märgib, et ka apellatsioonimenetluses ei tõusetunud selliseid keerukusi, mis võiksid tingida mõistliku tunnitasumäära suurendamise.
  1. Hageja lepingulise esindaja töö maht kostja kaebuse analüüsimisel ja vastuse koostamisel oli kokku 3 tundi. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena apellatsioonimenetluses välja mõista 3×132=396 eurot. Rahuldamata jääb kostja taotlus menetluskulude hüvitamiseks.
  2. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 17.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.