Tsiviilasi nr: 2-19-11848 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 03.07.2020, Tallinn Tsivii

§ 314¹ lg 2 hiljemalt 04.03.2019.

Vallasvara arestimisakt on koostatud nõuetekohaselt. Hagejat on teavitatud tema õigustest, sh kaebamise korrast. Kohtutäituri poolt OÜ-le Luxury Park alghinna määramisel ei ole rikkumist tuvastatud. Arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamisel kokkulepet, samuti kui üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Kohtutäitur lähtub asjade hindamisel selle harilikust väärtusest. Kohtutäitur on hinnanud tema teadmiste kohaselt OÜ Luxury Park osa. Kuna vara arestimisakt on hagejale kättetoimetatud, oli hagejal võimalik kasutada TMS 74 lgst 7 tulenevat õigust esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Hageja seda teinud ei ole. Kostja II juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et täiteasjas 022/2016/967 on võlgnik proovinud täitemenetlusest kõrvale hoiduda. Tema ebaõigete väidete kohaselt ei ole ta kolme ja poole aasta jooksul saanud ühtegi menetlusdokumenti, mis on kõik edastatud tema poolt reaalselt kasutatavale e-posti aadressile, millelt hageja ka käesoleval ajal erinevaid taotlusi ja seisukohti edastab. Samal ajal sai hageja OÜ Luxury Park osa müügist teada enampakkumise päeval. KOSTJA III VASTUVÄITED 11. Kostja III esitas 05.09.2019 vastuse hagiavaldusele, milles võtab hagi omaks ja leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pärast enampakkumise akti koostamist sai kohtutäiturile teatavaks asjaolu, et Luxury Park OÜ-le kuulub kaks tütarühingut, s.o Eraarendus Grupp OÜ ja Pride Invest OÜ. Tütarühingutele kuuluvad kinnistusraamatu andmetel kinnistud registriosa numbritega 2851131, 9646302, 15930901 ja 16126401, millede eeldatav väärtus on oluliselt kõrgem, kui Luxury Park OÜ osa hinnaks määratud 200 eurot. Kohtutäituri tühistas sellel põhjusel enampakkumise oma 03.06.2019 otsusega. Tütarühingute osad või nende varade väärtus ei olnud kajastatud Luxury Park OÜ aastaaruannetes. Kohtutäituri vaidleb vastu hagi nendele põhjendustele nagu ei oleks hagejat olulisel määral teavitatud täitemenetlusega seonduvast. Vastupidi, kohtutäitur on teavitanud hagejat täitemenetlusest mitmetel erinevatel viisidel. Kohtutäitur esitas kohtule 23.02.2016 täitmisteate kättetoimetamise akti ja selle lisa. Järgnevate menetlusdokumentide kättetoimetamisel lähtus kohtutäitur võlgniku teavitamisel TMS § 10 lg-st 2 ja

§ 3141lg-st 2.

12. 29.03.2016 edastas kohtutäituri tehniline assistent täiteasjas hageja e-posti aadressile arestimisaktide koopiad keelumärgete seadmiseks, millele hageja vastas. 14.02.2019 teavitas kohtutäitur hagejat kavatsusest asuda vara arestima. Kiri jõudis hageja postkasti, kuid meiliprogrammi kirja saatmisel tehtud märkele kinnitada kirja kättesaamist adressaat ei reageerinud. Kirjas palus kohtutäitur teatada seisukoht Luxury Park OÜ arestimishinna osas. Kirjas oli märge, et kohtutäitur loeb kirja kätte toimetatuks

§ 3141lg 2 korras.

Hageja Luxury Park OÜ osa hinna osas arvamust ei avaldanud. 26.02.2019 toimetas kohtutäitur hagejale kätte arestimisakti e-posti teel. Kiri jõudis hageja postkasti, kuid meiliprogrammi kirja saatmisel tehtud märkele kinnitada kirja kättesaamist adressaat ei reageerinud. Kirjas oli märge, et kohtutäitur loeb kirja kätte toimetatuks

§ 3141lg 2 korras.

26.04.2019 jättis postiljon arestimise akti hageja postkasti, pärast seda kui oli kahel päeval proovinud edutult akti hagejale isiklikult kätte toimetada. Hageja Luxury Park OÜ osa alghinda ei vaidlustanud. 09.05.2019 teavitas kohtutäitur hagejat enampakkumise ajast. Kiri jõudis hageja postkasti, 5

§ 3141lg 2 korras.

07.06.2019 toimetas kohtutäitur hagejale e-kirjaga kätte enampakkumise akti. Kirjas ei olnud märget, et kohtutäitur loeb kirja kätte toimetatuks

§ 3141lg 2 korras.

1. Kostja III esitas 11.11.2019 täiendava seisukoha. Kohtutäitur vaidleb vastu väitele, et kohtutäitur on läbi viinud vara hindamise hooletult (süüliselt). Osade väärtuse hindamisel lähtus kohtutäitur hageja äriühingu Luxury Park OÜ aastaaruandest. Kostja III esitas Luxury Park OÜ
2. aasta raamatupidamise aastaaruande, kus ei ole mainitud ettevõtte finantsinvesteeringuid või investeeringuid tütar- ja sidusettevõtjatesse (osalusi). Pride Invest OÜ puhul on hageja olnud teadlik kinnisvarainvesteeringute kirjendamise kohustusest. Esialgselt allkirjastasid juhatuse liikmed CC ja XX Pride Invest
3. aasta aruande vastavalt 27.05.2019 ja 30.05.
4. Aruandes ei olnud kinnisvarainvesteeringuid märgitud. Samas 29.06.2019 on juhatuse liige CC allkirjastanud uue aastaaruande, milles ettevõte märgib kinnisvarainvesteeringuid summas 39 000 eurot. Mõlemad aruanded on esitatud äriregistrile. Vara arestimine toimus 26.02.2019 ja enampakkumine 31.05.
5. Seega, saades teada, et kohtutäitur mittetäielike aruannete tõttu pannud vara enampakkumisele liiga madala alghinnaga, on püüdnud hageja aastaaruannet parandada ja hakanud tagantjärele ettevõtte kinnisvarainvesteeringuid kirjendama. Hageja on teadlik sellest, et kinnisvarainvesteeringud tuleb ettevõtte aastaaruandesse märkida.
6. Aastaaruanne on avalik dokument ja sellega on võimalus tutvuda kolmandatel isikutel, sealhulgas kohtutäituril. Kui hageja esitas puuduliku aastaaruande, ei olnud kohtutäituril võimalik saada objektiivset informatsiooni Luxury Park OÜ osade väärtuse kohta. Eraarendus Grupp OÜ puhul
7. aruandes ei ole kinnisvarainvesteeringuid kirjendatud tänini. Kui hageja rikub oma andmete avaldamist kohustust, siis ei saa kohtutäiturile ette heita süülist käitumist, sest kohtutäitur ei saa lähtuda andmetest, mida hageja ei ole avaldanud. Hageja on hagiavalduse lisas 8 avaldanud kinnistusraamatu väljavõtted, et Eraarendus Grupp on kinnistud omandanud juba 18.12.2015, 07.01.2016, 28.09.2016 ja Pride Invest on korteri omandanud juba 18.12.
8. Hagi lisas nr 7 on hageja avaldanud, et Luxury Invest omandas Pride Invest OÜ ja Eraarendus Grupp OÜ osaluse juba 12.09.
9. Kuna osalused on omandatud ja kinnistud on hageja oma ettevõtetele võõrandanud juba aastaid tagasi, siis on ümber lükatud hageja väide, et nelja kuu tagune aastaaruanne ei ole ettevõtte väärtuse hindamisel kohane allikas. Hageja eksitas avalikkust, kui ei kirjendanud ettevõtete aastaaruannetes vara, kuigi see oli olemas. MAAKOHTU OTSUS
10. Maakohus rahuldas hagi, menetluskulud jättis poolte kanda. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas esitatud tõendeid, mis kinnitaksid hagejale enampakkumise akti kättetoimetamist enne 08.07.2019 ning seega ei ole kohtul alust jätta hagi läbi vaatamata. Samuti ei ole kohtul alust jätta hagi menetlustähtaja rikkumise tõttu rahuldamata, sest kohus ei tuvastanud käesolevas asjas hagejapoolset menetlustähtaja rikkumist enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamisel. Seega jätab kohus rahuldamata 25.10.2019 kostja II vastuväite kohtu tegevusele, milles kostja II esitas korduva taotluse jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt jätta hagi menetlustähtaja rikkumise tõttu rahuldamata.
11. Hagiavalduses leidis hageja esindaja, et enampakkumisel 200 euroga müüdud Luxury Park OÜ osaluse väärtus oli vähemalt 115 000 eurot, kohtuistungil väitis hageja, et Luxury Park OÜ osa väärtus on umbes 400 000 eurot (II kd, tl 17). Kohtutäitur on hinnanud Luxury Park OÜ-le läbi tütarühingute kuuluva kinnisvara väärtuseks hinnanguliselt 285 000 eurot (vt I kd, 6

§ 314l

lg 2 järgi võib menetlusdokumente kätte toimetada menetlusosalisele saatmisega samas menetluses avaldatud sidevahendi andmeid kasutades.

ega TMS ei näe ette vormi kuidas peab võlgnik oma sidevahendi andmed kohtutäiturile avaldama, oluline on, et täiteasja menetleval kohtutäituril on selge ja puudub kahtlus, et antud e-posti aadress kuulub just võlgnikule ja sellele edastatud teave menetlusosaliseni jõuab. Kohtutäitur on täiendavalt kohtule selgitanud, et suhtles vastutajaga erinevate täitemenetluste raames samal e-posti aadressil.

1. augustil 2015 vastutaja palvel teatas kohtutäitur võlajäägi. Seega puudus kohtutäituril ükskõik milline kahtlus, et e-posti aadress info@vebhaus.com kuulub vastutajale.
2. Kohtu järeldus, et peale arestimisakti kättetoimetatuks lugemise on olemas muud eeldused (dokumentiga tutvumine ja/või selle sisust teadlik olla) selleks, et lugeda dokument adressaadi suhtes kehtivaks, selgelt väär ja ei ole kooskõlas kehtiva õigusega.
3. Kokkuvõtlikult leiab apellant, et vara arestimisakt tuleb lugeda vastustajale kättetoimetatuks kolmel viisil:
4. Saatmisega

§ 3141

lg 2 ja/või

§ 3141lg 3 järgi ja arestimisakt tuleb lugeda kätte toimetatuks hiljemalt 01.

märts 2019, 2. Avalikult

§ 317lg 5 järgi, ja arestimisakt tueb lugeda kätte toimetatuks hiljemalt 26.

aprill 2019, 3. Postkasti panekuga

§ 326järgi ja arestimisakt tuleb lugeda kätte toimetatuks 26.

aprill

2. Apellant on selgitanud antud kaebuse p. 3.5, et täiteasja nr 022/2016/967 täitetoimikus on
3. mai 2019 kuupäeval vastutajale saadetud e-kiri millega kaasas on enampakkumisakt. Sellega tuleb lugeda enampakkumisakt vastustajale kätte toimetatuks hiljemalt
4. juuni
5. 28.

§ 223

lg 1 järgi enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Seega tuleb lugeda enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamise tähtajaks

1. juuli
2. Vastutaja on esitanud hagi
3. augustil 2019 sellega selgelt ületas hagi esitamise tähtaega. VASTUSTAJATE SEISUKOHT
4. Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8

§ 3141lg-le 2, siis ei saa kirja lugeda hagejale kätte toimetatuks.

Vastuseks apellandi väitele, et enampakkumise akt saadeti hagejale 31.05.2019 kirjaga toob ringkonnakohus esile, et täitetoimikust ei nähtu, et täitur saatis 31.05.2019 hagejale kirja. Täitur kinnitas oma 12.05.20202 menetlusdokumendis, et hagejale ei ole täituri poolt 31.05.2019 kirju saadetud. Eeltoodu alusel ei ole hagi esitatud aegumistähtaega ületades.

1. Hagiavalduses palus hageja tunnistada täiteasjas nr 022/2016/967 toimunud Luxury Park OÜ osa enampakkumise kehtetuks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt toimus enampakkumine tühise arestimise alusel ja kogu täitemenetluses, sh enampakkumise käigus on oluliselt rikutud nii täitemenetluse üldpõhimõtteid kui ka võlgniku õigusi.
2. TMS § 223 lg 1 järgi võib täitemenetluse osaline esitada hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Hageja on asjas esitanud väite, et enampakkumine tuleb tunnistada kehtetuks seetõttu, et arestimine on tühine. Arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1)vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2)võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3)vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise.
3. Maakohus leidis, et kuna asjas ei ole tõendatud, et täitur saatis hagejale arestimisakti, siis ei saanud hageja hinda vaidlustada ning enampakkumine tuleb tunnistada kehtetuks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhjendusi arestimisakti kätte toimetatuks lugemise kohta tuleb muuta, samas nähtub, et arestimine on tühine ka muude asjaolude tõttu. Asjast nähtub, et täitur proovis 2016.a veebruaris, märtsi alguses täitmisteadet kätte toimetada füüsilisest isikust kättetoimetaja kaudu, kes täitmisteadet hagejale kätte ei toimetanud ning täitmisteade saadeti ka e-posti aadessile, kuid ka selle kättesaamise kohta hageja poolt andmed puuduvad, samuti ei ole täitmisteade saadetud viisil, mis annaks aluse lugeda täitmisteade kättetoimetatuks. Täitmisteate kättetoimetamise akt on täitetoimikus vormistamata, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et täitmisteade jäi hagejale kätte toimetamata. 2016.a märtsis saadeti hagejale keelumärgete koopiate ärakirjad, millele hageja vastas e-posti aadressilt info@vebhaus.ee. Täitetoimiku järgi oli seega täiturile alates nimetatud ajast hageja meiliaadress teada ning täituril oli võimalik dokumentide kättetoimetamiseks kasutada ka nimetatud aadressi. Seejärel nähtub täitetoimikust, et 3 aasta jooksul ei tehtud ühtegi täitetoimingut ning alles 14.02.2019 saadeti hagejale arestimistoimingu teade ja 26.02.2019 arestimisakt viitega

§ 3141

lg-le 2 ning teabega, et kohtutäitur loeb dokumendid kättetoimetatuks koos manustega kolme tööpäeva möödumisel. Hageja poolt kirjade kättetoimetamise kohta kinnitust ei tulnud. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et täituri poolt on arestimisakti 9

§ 3141

lg 1 kohaselt, kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. 36.

§ 3141

lg 1 puhul on tegemist nn kättetoimetamisfiktsiooniga, mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest. Seda õigustab mh menetluse seiskumise vältimise vajadus nt juhul, kui menetlusosaline hoidub dokumentide vastuvõtmisest (vt Riigikohtu 15. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-168-11, p 12). Samas ei tohi

§ 3141

lg 1 rakendamine üldjuhul olla esmane, vaid erandlik menetlusdokumentide kättetoimetamise viis. Enne tuleks kohtul üritada menetlusdokument saajale muid viise kasutades tegelikult üle anda. 37.

§ 3141

lg 1 järgi võib menetlusdokumendi saatmisega kätte toimetada juhul, kui:     menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud; kättetoimetamiseks kasutatakse varem kasutatud aadressi või sidevahendi andmeid; saajale saadetakse menetlusdokument või teave menetlusdokumendi kättesaadavaks tegemise kohta; menetlusdokumendi või teabe saatmisest on möödunud kolm tööpäeva. 38. Ringkonnakohus leiab, et formaalselt oli kohtutäituril võimalus

§ 3141

lg 1 ja lg 2 kohaldamiseks ning saata menetlusdokument samas täitemenetluses hageja poolt avaldatud elektronpostiaadressile, sest

§ 3141

lg 1 järgi on lubatav kasutada varem kasutatud aadressi või sidevahendi andmeid, kuid täitur pidanuks arvestama ka sellega, et kuna täitmisteade oli nõuetekohaselt hagejale edastamata ning ainukesest hageja poolt vastuvõetud dokumendi saatmisest oli möödunud 3 aastat, siis tulnuks täituril kohaldamiseks kasutada eelnevalt teisi võimalusi arestimistoimingu teatamiseks või vähemalt arestimisakti saatmiseks kasutada teisi võimalike dokumendi kättetoimetamise viise. Täitetoimikust nähtuvalt on täitur üritanud arestimisakti kätte toimetada postiteenuse osutaja vahendusel pärast seda, kui e-postile saadetud arestimisakti saatmine jäi vastuseta. Siiski ei ole postiteenuse osutaja järginud täituri poolt määratud tingimusi dokumendi üleandmiseks. Postiteenuse osutajale edastatud teabest menetlusdokumendi väljastusteatel nähtub, et täituri poolt saadetud vallasvara arestimise akt tuleb väljastada selliselt, et II väljastuskatse oleks laupäeval, kuid postitöötaja kirjetest dokumendi väljastamiskatsete kohta nähtub, et katse I teostati 14.04.2019, mis on esmaspäev ja katse II kuupäevaks on märgitud 25 (või 26).04.2019, mis on vastavalt neljapäev ja reede. Seega jäi dokument kohtutäituri määratud viisil hagejale üle andmata, mistõttu ei minetanud hageja õigust käesolevas asjas tugineda hinna ebaõigele määramisele. 39. Samuti tuleb osutada järgnevale.TMS § 84 lg 3 järgi võlgnikule ja sissenõudjale tuleb enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist. Isegi kui hüpoteetiliselt lugeda hagejale

§ 3141

lg 2 järgi 09.mail 2019 saadetud enampakkumise kuulutus kättetoimetatuks kolme tööpäeva jooksul, ei teavitatud hagejat enampakkumisest 10 päeva enne enampakkumist, mis algas 23.05.2019.a. 40. Kuivõrd käesolevast asjast nähtub, et hagejale ei ole nõuetekohaselt kätte toimetatud täitmisteadet, rikutud on arestimisakti kättetoimetamise korda, samuti ei ole hagejat 10

§ 171lg 1 järgi apellandi kanda.

44. Kostja III menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud apellatsiooniastmes lepingulise esindaja kulusid 480 eurot, (teenuse tunnihind 120 eurot ilma käibemaksuta) mille palub apellandilt välja mõista. Ringkonnakohus leiab, et kostja II menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, kuigi apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Arvestades, et tuvastatud on kostja III poolt täitemenetluses eksimused dokumentide kättetoimetamiseks oleks äärmiselt ebaõiglane, kui apellandil tuleks tasuda kostja III menetluskulud. Hageja palub samuti välja mõista apellandilt menetluskulud, kuid arvestades, et apellatsiooniastmes on enamuse hageja vormistatud vastused, teated, seisukohad esitatud hageja allkirjaga, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et esindaja teenuse kasutamine on tõendamata, ning hageja esindaja esitatud taotlused hagi tagamiseks jäid rahuldamata, siis tuleb hageja menetluskulud jätta tema enda kanda. Kostja I on kandnud menetluskulusid 840 eurot (teenuse tunnihind 120 eurot koos käibemaksuga), mille palub, olenevalt asja lahendamise tulemusest välja mõista kas hagejalt või kostjalt II. Ringkonnakohus leiab, et kostja I taotlus menetluskulude hüvitamiseks on põhjendatud. Lepingulise esindaja teenuse osutamise tunnitasu suurus on mõistlik ja on kooskõlas valitseva kohtupraktikaga. Taotleja on esile toonud lepingulise esindaja teenuse osutamise ajalise ulatuse detailselt ning ringkonnakohus leiab, et hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurus ei ole ülepaisutatud. Menetluskulude hüvitamise taotlus kostja I osas tuleb rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm Krista Kirspuu kohtunik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik 11