← Eesti

2-18-13106/119

Obsah (9)§ 172§ 657§ 659§ 662§ 175§ 218§ 663§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasja number 2-18-13106 Määruse tegemise aeg ja koht 24. august 2020, Tallinn Kohtuasi XX avaldus Hii

) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui 1

(5)nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. Pärnu Maakohtu menetluses oli XX (avaldaja) avaldus Hiiumaa vald, Kärdla linn, Tormi tn 8 korteriühistu (puudutatud isik) juhatuse kohustamiseks teabe andmiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks.
  2. Pärnu Maakohus jättis 18.03.2019 määrusega avaldaja nõuded osaliselt rahuldamata ning osaliselt läbi vaatamata. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis Pärnu Maakohtu 18.03.2019 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata ning määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud avaldaja kanda. Riigikohus jättis 16.10.2019 määrusega avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud avaldaja kanda. Pärnu Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrused jõustusid 16.10.
  4. Puudutatud isik esitas maakohtule menetluskulude nimekirjad 24.01.2019 ja 01.03.2019 ning ringkonnakohtule 15.05.
  5. Puudutatud isik palus avaldajalt maakohtus tekkinud menetluskuludena välja mõista lepingulise esindaja kulud 2800 eurot (sh käibemaks) ning ringkonnakohtus tekkinud menetluskuludena välja mõista lepingulise esindaja kulud 1116 eurot (sh käibemaks). MAAKOHTU MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  6. Maakohus mõistis 14.01.2020 määrusega avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 3348 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus jättis rahuldamata puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 568 euro osas. Puudutatud isikut on menetluses esindanud vandeadvokaat, kelle tunnitasu suurus 120 eurot (millele lisandub käibemaks) on põhjendatud ja mõistlik. Menetlusosaliste vahel oli sisuline vaidlus. Avaldaja esitas asjast puudutatud isiku vastu hulgaliselt nõudeid. Arvestades sisulist vaidlust oli põhjendatud advokaadi abi kasutamine menetluses. 24.01.2019 esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulust pidas maakohus toiminguid põhjendatuks 9 tunni ja 15 minuti ulatuses ning põhjendamatuks 45 minuti ulatuses. 01.03.2019 esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulust pidas maakohus toiminguid põhjendatuks 8 tunni ulatuses ning põhjendamatuks 1,5 tunni ulatuses. 15.05.2019 esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulust pidas maakohus toiminguid põhjendatuks 6 tunni ulatuses ning põhjendamatuks 1,75 tunni ulatuses. MÄÄRUSKAEBUS
  7. Avaldaja esitas määruskaebuse ja määruskaebuse täpsustuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 3348 eurot ning viivise menetluskuludelt. Avaldaja palub teha uue määruse või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Puudutatud isik oleks saanud iseseisvalt menetluses osaleda. Hagimenetluse laadset sisulist vaidlust ei toimunud, sest kohus jõudis iseseisvalt lahendini, mitte advokaadi abiga. Menetlus on seisnenud selles, et üks pool soovib dokumente ja teine pool väidab, et on need esitanud, aga kohus leidis, et avaldaja on nõuetest juba varasemalt loobunud ja on pahauskne kohtusse pöörduja. See tulemus ei saavutatud advokaadi töö tulemusena. Menetluse jooksul on puudutatud isik kutsunud avaldajat kokkulepet sõlmima advokaadi juurde ning see on allkirjastamiseks 2
(5)pooltele advokaadi poolt saadetud, kuid puudutatud isik seda allkirjastanud ei ole. Seega pigem kasutati advokaati avaldaja eksitamiseks ja kahju tekitamiseks. Kohus on välja mõistnud puudutatud isiku advokaadi kulud seoses apellatsioonimenetlusega, kuigi ringkonnakohus ei ole puudutatud isiku esitatuga arvestanud. Seega leiab avaldaja, et ringkonnakohtule vastuse kirjutamine advokaadi poolt ja materjalidega tutvumine ei ole põhjendatud menetluskulud. Kohus on leidnud, et advokaadi tunnihind on 120 eurot, millele lisandub käibemaks ning see tuleb ühekordse summana avaldajalt välja mõista koos viivistega. Kohus ei ole arvestanud asjaolu, et avaldaja on puudega isik, töövõimetu ja tema sissetulek, millest saab teha kinnipidamisi, on 427,49 eurot. Avaldaja kasvatab kahte alaealist last. Menetluskulude väljamõistmine viib avaldaja raskesse majanduslikku olukorda. Avaldaja palub jätta avaldaja menetluskulud (riigilõivud erinevates kohtuastmetes) puudutatud isiku kanda tulenevalt

§ 172lg 1 teisest lausest.

Alternatiivselt võib kohus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Avaldaja viitab, et õigusabikulusid saab hagita menetluses hüvitada üksnes samas ulatuses tunnistajale makstava hüvitisega (

§ 172lg 8 esimene lause).

Advokaat on pigem olnud menetluses, kui puudutatud isiku suhtekorraldaja (seda kinnitab ka advokaat oma täiendavate menetluskulude nimekirjas) ehk siis selgitanud vastustajale pidevalt tema kohustusi ühistu juhtimisel, millest tulenevalt apellant leiab, et tema ei pea sellist laadi kulu kinni maksma.

  1. aasta korteriühistu majandusaasta aruandes ei kajastu advokaadile makstud tasu. MENETLUSE EDASINE KÄIK
  2. Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
  3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  4. Puudutatud isik esitas 27.07.2020 ringkonnakohtule selgituse ja menetluskulusid tõendavad dokumendid. Avaldaja esitas seisukoha 14.08.
  5. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  6. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 1 (koosmõjus

§ 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. 10.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid. 11.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm nr 3-2-1-115-14, p 11). 11.1. Kolleegium on seisukohal, et maakohus on

§ 175

lg-t 1 õigesti kohaldanud ega ole kaalutlusõigust avaldaja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel rikkunud. 24.01.2019 esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud toimingutest pidas maakohus põhjendatuks järgmisi toiminguid: 12.11.2018 asjaolude selgitamine, suhtlus kliendiga, 3

(5)ettevalmistus kohtuistungiks 15 minutit; 12.11.2018 kliendi esindamine kohtuistungil Kärdla kohtumajas, istungijärgne suhtlus täiendavate võimalike tõendite arutelu 1 tund 15 minutit; 04.12.2018 kohtumine korteriühistu juhatuse liikmetega; avaldaja avalduse arutelu - vastuväidete arutelu ja vastuväidete seostamine täiendavalt esitamisele kuuluvate või juba esitatud tõenditega. Täiendavalt esitamist vajavate tõendite selgitamine, kokku 1 tund; 11.12.2018 seisukohtade koostamine avaldaja avalduse osas koos lisadega komplekteerimisega 5 tundi 45 minutit; 11.12.2018 seisukohtade koostamine avaldaja avalduse osas 45 minutit; 12.12.2018 seisukoha lõplik vormistus avaldaja avalduse osas ja kohtule esitamine 15 minutit. 01.03.2019 esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud toimingutest pidas maakohus põhjendatuks järgmisi toiminguid: 24.01.2019 kliendi esindamine kohtuistungil Kärdla kohtumajas 2 tundi ja 15 minutit; 19.02.2019 avaldaja avalduse täiendusega ja selle lisadega tutvumine, seisukoha kujundamine, tõendite kogumine ja seisukoha koostamine avaldaja avalduse täienduse osas 3 tundi ja 15 minutit; 26.02.2019 ettevalmistus kohtuistungiks, avaldaja poolt täiendavalt pärast 18.02.2019 esitatud dokumentidega (tõenditega) tutvumine 30 minutit; 26.02.2019 kliendi esindus kohtuistungil Kärdla kohtumajas 2 tundi. 15.05.2019 esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud toimingutest pidas maakohus põhjendatuks järgmisi toiminguid: 05.04.2019 avaldaja määruskaebusega tutvumine ja seisukoha kujundamine ning 17.-18.04., 22.04.2019 määruskaebuse osas seisukoha koostamine kokku 6 tunni ulatuses. Eelnimetatud toimingud on põhjendatud ja maakohus ei ole selles osas diskretsioonipiire ületanud. Maakohus vähendas puudutatud isiku lepingulise esindaja kulusid, mis maakohtu hinnangul ei olnud põhjendatud ega vajalikud. Menetlusosalisel on õigus kohtumenetluses osaleda esindaja kaudu. Õigusabiteenus on kontrollitav kohtule esitatud menetlusdokumentide ja kohtuistungitel osalemise näol, samuti on puudutatud isik kohtule esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. Avaldaja esitas kohtule avalduse KrtS § 45 alusel korteriühistu juhatuselt teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks. Menetlusosaliste vahel oli sisuline ja keskmise õigusliku keerukusega ja mahukusega vaidlus. Asjas toimus kolm kohtuistungit. Arvestades avaldaja poolt esitatud avalduse, selle täienduse ja vastuste ning tõendite mahtu ning sisu ja puudutatud isiku poolt esitatud seisukohtade sisu ning mahtu, on kolleegiumi hinnangul maakohus lugenud põhjendatult mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks maakohtus kokku 17 tundi ja 15 minutit. Arvestades avaldaja poolt esitatud määruskaebuse mahtu (sisuline maht kokku u 18 lehte) ning puudutatud isiku vastuse mahtu (sisuline maht kokku u 14 lehte), on kolleegiumi hinnangul maakohus lugenud põhjendatult mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks määruskaebemenetluses kokku 6 tundi. 11.2. Maakohus ei ületanud diskretsioonipiire, kui asus seisukohale, et puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud määraks on 120 eurot, millele lisandub käibemaks (144 eurot koos käibemaksuga). Puudutatud isiku lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (

§ 218

lg 1 p 1 sätestatud nõuetele), puudutatud isiku lepinguline esindaja on vandeadvokaat. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Praeguses hagita menetluses oli poolte vahel sisuline keskmise õigusliku keerukusega ja mahukusega vaidlus, mistõttu ei ole põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasu suurust vähendada. 4

(5)Puudutatud isik on soovinud kohtult menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmist ja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Puudutatud isik palus, et kohtulahendis märgitakse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (dtl 324).
  1. Eeltoodust tulenevalt ei esine alust maakohtu määruse tühistamiseks.
  2. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Kohus ei saa menetluskulude kindlaksmääramisel otsustada menetluskulude jaotuse üle. Menetluskulude jaotus on otsustatud Pärnu Maakohtu 18.03.2019 määrusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.08.2019 määrusega, mis on jõustunud. Samuti ei saa kohus menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada avaldaja majandusliku seisundiga. Menetluskulude kindlaksmääramisel juhindub kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175lg 1-st 1.

Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikul oli põhjendatud menetluses osalemine lepingulise esindaja kaudu, sest menetlusosaliste vahel oli sisuline vaidlus. Lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel ei ole põhjendatud lähtuda tunnistajatasu määradest

§ 172lg 8 esimese lause järgi.

Hagita menetluses tuleb esindajakulude väljamõistmisel üldnormina kohaldada

§ 175

lg-d 1–31 ning põhiliseks kriteeriumiks on

§ 175

lg 1 järgi lähtuda esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest (RKTKm nr 3-2-1-145-13, p 13; RKTKm nr 3-2-1-58-13, p 14). Maakohus on vähendanud puudutatud isiku lepingulise esindaja kulusid, mis seondusid esindatavale menetlusliku olukorra selgitamisega ja läbirääkimiste pidamisega. Seetõttu ei ole avaldaja seisukoht põhjendatud osas, milles avaldaja väidab, et esindaja on pidanud esindatavale pidevalt selgitama olukorda ning avaldaja ei peaks neid kulusid hüvitama. Määruskaebemenetluses tekkinud lepingulise esindaja kulude hüvitamine on põhjendatud. Maakohus määras 03.03.2020 määruses puudutatud isikule tähtaja määruskaebusele vastamiseks vastavalt

§ 663

lg 3 sätestatule, mistõttu tekkisid puudutatud isikul esindaja kaudu määruskaebusele vastamisel kulud. Puudutatud isik esitas ringkonnakohtule lepingulise esindaja kulude tõendamiseks arved ja maksekorraldused, millest nähtuvalt on lepingulise esindaja kulude katteks tasutud 3348 eurot. Seega on puudutatud isik tõendanud lepingulise esindaja kulude kandmist. Samuti selgitas puudutatud isik, et majandusaasta aruannetes on kajastatud konkreetsel majandusaastal kantud õigusabikulud. 14.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 15. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.