KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. oktoobril 2020, Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-20-3281 (2440,20,003502) Kohtunik Inna Kirsipuu, kirjalikus m

§ 217

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt süüdistuses, et Raivo Kodanik juhtis 16.07.2020 kell 14:51 sõidukit xxx ja ei sisestanud perioodil, mis kontrollitud, digitaalsesse sõidumeerikusse riigitähist, kus igapäevast tööaega austas ja kus igapäevast tööaega lõpetas, - isiku teos väärteotunnuste puudumise tõttu. 1 / 11 Mõista Raivo Kodanikule

§ 248

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest (nimelt, et juhtides sõidukit perioodil 23.06.2020 kella 06:48 kuni 23.06.2020 kella 13:42, ei kasutanud pärast 4,5 tunnist sõiduperioodi vähemalt 45-minutilist vaheaega, samuti ei asendanud vaheaega vähemalt ühe 15-minutilise sellele järgneva vähemalt 30-minutilise vaheajaga, rikkudes Euroopa Nõukogu määruse 561/2006 art 7 sätet, juhi sõiduaja pikkus 4 tundi ja 49 minutit) karistuseks rahatrahv 10 trahviühikut summas 40 (nelikümmend) eurot. Rahatrahv 40 eurot tuleb 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank); EE932200221023778606 (AS Swedbank); EE777700771003813400 (LHV Pank) või EE701700017001577198 (Luminor Bank AS). Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100081886 ja selgitus „Raivo Kodanik 4-20-3281 rahatrahv“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista Raivo Kodanikule AutoVS § 56 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest (nimelt, et 16.07.2020 kl 14:51 Jõhvi- Tartu-Valga maantee

1. kilomeetril teostas Raivo Kodanik tasulist autovedu autoga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi ja mille valmistaja kiirus ületab 40 km/h, kuid puudus nõutav ühenduse tegevusloa ärakiri) karistuseks rahatrahv 40 trahviühikut summas 160 (ükssada kuuskümmend ) eurot. Rahatrahv 160 eurot tuleb 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank); EE932200221023778606 (AS Swedbank); EE777700771003813400 (LHV Pank) või EE701700017001577198 (Luminor Bank AS). Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100081886 ja selgitus „Raivo Kodanik 4-20-3281 rahatrahv“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse ärakirjad edastada Raivo Kodanikule ja PPA Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku vandeadvokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest (või kättesaadavusest) ehk hiljemalt 08.10.2020 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 01.10.2020 2 / 11 Kohtuotsus rahatrahvide osas jõustub 30-päevase tähtaja möödumisel alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 03.11.2020 juhul, kui ükski menetluspool ei ole otsuse peale kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna liikluspolitseinik A.R. koostas 16.07.2020 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 244020003502, mille kohaselt: - Raivo Kodanik 16.07.2020 kell 14.51 Iisaku alevikus Alutaguse vallas Jõhvi-Tartu-Valga
2. km-l juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, rikkudes vaheajale kehtestatud nõudeid. Juht ei kasutanud pärast 4,5 tunnist sõiduperioodi vähemalt 45-minutilist vaheaega, samuti ei asendanud vaheaega vähemalt ühe 15minutilise ja sellele järgneva 30-minutilise vaheajaga. Kasutatud sõiduaja kestus oli 23.06.2020 kell 06.48 kuni 23.06.2020 kell 13.42 4 tundi ja 49 minutit; ( Siin märgib kohus, et süüdistuse teksti alusel on siiski võimalik aru saada, et tegu, mis seisnes auto juhtimises ja puhkeaja režiimi rikkumises leidis aset 23.06.2020, mitte 16.07.
3. 16.07.2020 oli isik peatatud ja toimus juhi ja sõiduki kontroll); - Autojuht teostas tasulist autovedu autoga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi ja mille valmistaja kiirus ületab 40 km/h, kuid puudus nõutav ühenduse tegevusloa ärakiri; - -Samuti ei olnud tasulist veosevedu teostav juht läbinud eelnevalt nõuetekohast autojuhi ameti- ja täiendkoolitust; - Lisaks ei sisestanud perioodil, mis kontrollitud digitaalsesse sõidumeerikusse riigitähist, kus igapäevast tööd alustas ja kus igapäevast tööd lõpetas. Oma tegevusega rikkus Raivo Kodanik kiirmenetluse otsuse kohaselt

§ 131

lg 3,

§ 131lg 1, Auto

VS § 36 lg 1,2 ning AutoVS § 5 lg 1 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud

§ 217

lg 1,

§ 248lg 1, Auto

VS § 68 ja AutoVS § 56 järgi. Kuna AutoVS § 68 ja AutoVS § 56 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teona, määratakse nende eest KarS § 63 lg 1 kohaselt karistus AutoVS § 68 järgi. Kuna

§ 217

lg 1 ja

§ 248lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest Kar

S § 63 lg 1 kohaselt karistus

§ 248lg 1 järgi.

Kiirmenetluse otsusega mõistis kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule karistuseks

§ 248lg 1 alusel rahatrahvi 200 eurot ja Auto

VS § 68 alusel rahatrahvi 320 eurot. 31.07.2020 esitas Raivo Kodanik kaebuse 16.07.2020 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244020003502. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja karistuste liitmisel kohaldanud vääralt materiaalõigust KarS § 63 lg 3 kohaldamisel. KarS § 63 lg 3 on kohaldatav üksnes juhul, kui on toime pandud mitu tegu, mis vastavad mitmele väärteokoosseisule (reaalkogum). Viitega mitmetele Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahenditele tuleb Riigikohtu praktika kohaselt mootorsõiduki juhtimise käigus toime pandud erinevate koosseisude järgi kvalifitseeritavaid rikkumisi vaadelda loomuliku teokäsitluse järgi ühe teona. Ka antud juhul heidetakse menetlusalusele isikule kahte erineva koosseisu järgi kvalifitseeritavat rikkumist, mis pandi toime ühe vältava teona – mootorsõiduki juhtimisega. Seega moodustavad need rikkumised ideaalkogumi, mille korral on aga ekslik karistuse kohaldamisel lähtuda KarS § 63 lg-st 3, mis kohaldub üksnes siis, kui toime on pandud mitu tegu loomuliku teokäsitluse järgi. Seega tulnuks karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg-st 1.

§ 248lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Auto

VS § 68 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Seega tulnuks mõista üks karistus AutoVS § 68 karistusraamides. Seega peaks kohus 3 / 11 üksikkaristused tühistama ja mõistma uue karistuse sätte järgi, mis näeb ette raskeima karistuse. Viitega Riigikohtu varasemale praktikale on kohus karistuse mõistmisel seotud kohtuvälise menetleja otsusega eraldi mõistetud karistustest raskeima väärteo eest mõistetud karistusega. Kohtuväline menetleja on AutoVS § 68 eest karistusena mõistnud rahatrahvi 75 trahviühikut. Eeltoodust tulenevalt peaks sõltumata kaebuses esitatud vastuväidetest karistuse suuruse osas kohtuvälise menetleja otsus tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ning mõistma mõlema rikkumise eest KarS § 63 lg 1 järgi üks karistus, milleks on rahatrahv 75 trahviühikut. Lisaks on kohtuväline menetleja teinud arvutusvea, sest 75 trahviühikule vastav rahatrahv on 300 eurot, mitte 320 eurot, nagu on määranud kohtuväline menetleja. Peale selle palub kaebuse esitaja kohtul arvestada, et kaebuse esitajal puudub võimalus veoseveo loa taotlemiseks, seda peab tegema sõiduki omanik. Sõiduki omanik ja veose teostaja ei saa seda aga teha enne kui on kustunud võlgnevus käibemaksu osas, sest AutoVS ei võimalda enne võlgnevuse kustumist veoseveo loa taotlust esitada. Koos kaebusega on esitatud nõusolek asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 02.09.2020 esitas kohtuväline menetleja kirjaliku seisukoha kaebuses osas. Kohtuväline menetleja ei nõustu osaliselt kaebuses välja toodud asjaoludega, nimelt sellega, et menetleja kohaldas karistuse määramisel valesti KarS § 63 lg-s 3 sätestatut. Samuti ei nõustu kohtuväline menetleja sellega, et isiku poolt toime pandud tegusid peab vaatlema kui ühe teona toime pandud rikkumisi. Antud juhul ei ole isiku poolt toime pandud rikkumised ajas ja ruumis sarnased. Puhkeajale kehtestatud nõuete rikkumine pandi toime 23.06.2020 ja autoveo teostamise eest ameti- või täiendkoolituse läbimist teostava dokumendita või vastava kandeta liiklusregistris tuvastati 16.07.2020, seega ei ole antud rikkumised ajas ja ruumis sarnaste tegudena käsitletavad. Antud teod on täiesti iseseisvad ja pandi toime eraldi. Kohtuväline menetleja on nõus, et ametnik on karistuse määramisel teinud arvutusvea ning antud osas menetlejal vastuväiteid ei ole ning otsus selles osas tuleks muuta. Seoses veoseveo loa taotlemisega märgib kohtuväline menetleja, et võlgnevus ei ole selleks põhjuseks, miks igapäevaselt kalduda kõrvale kehtestatud nõuetest ja rikkuda seadust. Samuti ei ole see aus ka teiste seaduskuulekate vedajate suhtes kes teostavad veosevedu maanteel. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud, teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ja isik on tegude toimepanemises süüdi. Mõistetud karistuse osas märgib menetleja, et toime on pandud mitu tegu ja isiku süüd võib seetõttu lugeda keskmisest suuremaks, mis tingib ka karistuse mõistmise üle sanktsiooni keskmise määra.

§ 248

lg 1 ja

§ 217lg 1 näevad ette kuni 400 euro suurust rahatrahvi.

Samuti karistusregistri kohaselt on isikut analoogsete õigusrikkumiste eest varasemalt karistatud (08.08.2018) ning määratud rahatrahv sumas 240 eurot on tasumata. Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS § 120 lg 1, § 132 lg 2 palub kohtuväline menetleja muuta otsus osaliselt ehk karistuse osas. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Kohus märgib, et kaebuse lahendamisel ei ole kohus seotud esitatud kaebusega taotlusega ega kohtuvälise menetleja seisukohtadega. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasjas täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus analüüsib esitatud süüdistust rikkumiste episoodide kaupa, näitab, millised faktilised asjaolud on tuvastatud ja millistes ei ole vaidlust, kontrollib, kas tuvastatud faktilised asjaolud 4 / 11 vastavad süüdistuses kirjeldatud faktidele ja lõpuks annab tuvastatud ja süüdistuses esitatud faktilistele asjaoludele õigusliku hinnangu. Ei ole vaidlust faktis, et menetlusalune isik, Raivo Kodanik, on X OÜ töötaja (lk 18). Mis valdkonnas tegutseb X OÜ, selliseid tõendeid väärteotoimikus ei ole, kuid vaidlust ei ole faktis, et Raivo Kodanik teostas autovedu autoveoseaduse mõttes. Menetlusalune isik seda ei eita. Vaidlust ei ole faktis, et 16.07.2020 oli menetlusalune isik peatatud veoseveo teostamisel liiklusjärelevalve käigus ja isikule ja autole teostati kontroll. Arved ja saatelehed lk 22-25 kinnitavad, et 15.07.2020 ja 16.07.2020 oli juhi ülesandeks toimetada kaup tellijatele ehk ülesandeks oli veosevedu. Kohapeal 16.07.2020 andis isik ütlusi, mille kohaselt ta tunnistas, et 23.06.2020 võis ta sõita lubatud sõiduajast üle seoses tähelepanematusega, ei teinud pause 4,5 sõiduaja järgselt. Ta tunnistas, et tegevusloa ärakirja ei ole saadud, talle öeldi, et piisab tegevusloast ennast. Ta selgitas, et ametikoolitus on tal tegelikult läbitud

1. a lõpus. Riigitähise on ta sõidumeeriku kasutamisel ära märkinud kaardi sisestamisel ja välja võttes, ja arvas, et seda piisab. Isik tunnistas end süüdi.
2. Autoveoseaduse § 68 järgi kvalifitseeritav rikkumine Isikule on selles osas esitatud järgmine süüdistus, et juhtides sõidukit, teostas 16.07.2020 kl 14.51 Iisaku alevikus Alutaguse vald, Ida-Viru maakond, Jõhvi-Tartu-Valga 35 kilomeetril veosevedu ja ei olnud eelnevalt läbinud nõuetekohast autojuhi ameti- ja täiendkoolitust. Isik selgitas ütlustes, et vastav koolitus on tal tegelikult läbitud. Muid tõendeid, peale menetlusaluse isiku ütluste, ei ole kohtule esitatud ega väärteotoimikus ole midagi, mis puudutaks eelnimetatud süüdistuse episoodi. Menetlusaluse isiku ütlused ei ole millegagi ümber lükatud. Seega leiab kohus tuvastatuks, et isikul on vastav koolitus läbitud. Isikule on esitatud süüdistus ainult selles, et ta juhides sõidukit, teostas autovedu 16.07.2020, olles isik, kellel ei olnud vastav koolitus läbitud. Ei ole vaidlust küsimuses, et menetlusalune isik on autojuht autoveoseaduse § 36 lg 1 mõttes, kellele kohaldub nõue olla koolitatud. Nimetatud õigusnorm sätestab: „Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse peab olema läbinud isik, kes töötab autoveol töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel autojuhina või teostab autovedu füüsilisest isikust ettevõtjana, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti“. Menetlusalusele isikule ei kohaldu ükski erand autoveoseaduse § 36 lg 3 mõttes. § 36 lg 5 näeb ette, et autojuhil peab olema koolituse läbimist kinnitav maanteeameti antud pädevustunnistus. Ilmselt seda dokumenti peab silmas menetlusalune isik, kui selgitab, et koolitus oli läbitud, kuid vastav kaart maanteeametis ei olnud vormistatud. § 36 lg 6 näeb ette, et koolituse läbimist tõendatakse liiklusregistri andmete, pädevustunnustuse või Euroopa Nõukogu määruse 1072/2009 art 5 ettenähtud juhitunnistusega. § 38 näeb ette pädevustunnistuse väljaandmise korra, mille lg 6 sätestab kohustuse tasuda riigilõiv. Õigusliku raamistiku kohaselt, pidi menetlusalusel isikul olema läbitud vastav koolitus ja vormistatud pädevustunnistus. Kontrollijale piisab kas pädevustunnistust või andmeid otse liiklusregistrist, et veenduda koolituse läbimises. 5 / 11 Kohtuliku arutamise käigus on menetlusaluse isiku ütlustega tuvastatud, et menetlusalusel isikul oli 16.07.2020 ajaks koolitus läbitud. Kui pädevustunnistus ei ole vormistatud, ei saanud vastavaid andmeid liiklusregistris olla. Autoveoseaduse § 68, mille järgi isik süüdistatakse, näeb ette vastutuse autoveo teostamise eest koolituse läbimist tõendava dokumendita või vastava kandeta liiklusregistris. Selline süüdistus ei ole aga menetlusalusele isikule esitatud. Teda süüdistatakse autoveo teostamises isiku poolt, kellel ei ole koolitus läbitud. Seega, menetlusalust isikut ei saa süüdi tunnistada autoveoseaduse § 68 järgi, sest isikule ei ole esitatud süüdistust, et ta teostaks autovedu koolitust tõendava dokumendita või vastava kandeta liiklusregistris. Kohtuliku arutamise käigus ei ole võimalik enam süüdistuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid muuta. Selles osas on väljakujunenud kohtupraktika, üks viimastest, Riigikohtu lahend 02.04.2018, 4-16-9132/51, kohus peab vajalikuks tuua tsitaat: „
3. Kohtupraktikas on selgitatud, et VTMS § 69 lg 2 p 1 mõtte kohaselt on väärteoprotokolli teokirjelduses vaja nimetada isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. aprilli
5. a otsus asjas nr 3-1-1-23-15, p 47). Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. juuni
7. a otsus asjas nr 3-1-1-45-11, p 9). Kohus on seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. detsembri
9. a otsus asjas nr 3-1-1-88-14, p 6.3).“ Autoveo teostamine isiku poolt, kellel ei ole läbitud vastav koolitus on üks fakt; autoveo teostamine koolituse läbimist kinnitava dokumendita või kandeta liiklusregistrisse on sisu poolest muu süüdistuse fakt. Kohus selgitab kohtuvälise menetlejale, et autoveoseadus ei näe ette vastutust autoveo teostamise eest isiku poolt, kellel ei ole läbitud vastav koolitus. Samuti ei näe autoveoseadus ette vastutust autoveo teostamise eest isiku poolt, kes on rikkunud koolituse läbimise ja selle läbimist kinnitavate dokumentide vormistamise muid reegleid. Karistatavad on ainult konkreetsed ( autojuhi ametikoolitusega seotud) rikkumised autoveoseaduse § 67 ja 68 järgi. Seega kohtuväline menetleja on süüdistuse esitanud valesti ja selline viga ei ole enam kõrvaldatav. Seadus paneb karistusliku vastutuse sõltuvusse faktist, kas isik teostab autovedu koolitust kinnitava dokumendita või liiklusregistrisse kandeta (autoveoseaduse § 68), või kas isikul on koolituse läbimist kinnitav dokument esitada kontrollijale, seda aga ainult rahvusvahelisel autoveol (autoveoseaduse § 67). Sellel põhjusel jõuab kohus järeldusele, et isiku tegu, nagu on see süüdistuses kirjeldatud, ei ole karistatav autoveoseaduse § 68 järgi, samuti ei vasta süüdistuses kirjeldatud tegu mingile muule väärteokoosseisule. Väärteomenetlus autoseaduse § 68 järgi kuulub lõpetamisele isiku teos väärteotunnuste puudumise tõttu. 2.

§ 217

lg 1 järgi kvalifitseeritav rikkumine Väärteoprotokollist on võimalik aru saada, et isikule on süüdistus esitatud järgmiselt: juhtis 16.07.2020 kell 14:51 sõidukit xxx ja ei sisestanud perioodil, mis kontrollitud, digitaalsesse sõidumeerikusse riigitähist, kus igapäevast tööaega austas ja kus igapäevast tööaega lõpetas. 6 / 11 Kohus märgib, et süüdistusest ei ole võimalik aru saada või tuvastada, millist perioodi menetleja silmas peab. Periood ei ole konkreetsemalt süüdistuses tuvastatud ega näidatud. Kiirmenetluse otsusest nähtub ( seda nii käsikirjaliselt kui ka trükitud variandis lk 5-8 ja 13), et teo toimepanemise ajaks on vastavas lahtris märgitud üksnes 16.07.2020 kl 14.51 ja süüdistuse tekstis ei ole selle rikkumisega seoses eraldi näidatud, et see oleks toime pandud 16.07.2020 kuupäevast erineval, muul ajal. Kohus rahuldub sellega, et leiab tuvastatuks süüdistuse teksti alusel, et isikule on ette heidetud riigitähise sisestamata jätmine sõiduki juhtimisel 16.07.2020 kl 14:51. Menetlusalune isik tunnistas, et ta sisestas riigitähist sõidu alustamisel ja juhikaardi väljavõtmisel ja arvaski, et see on piisav. Muid tõendeid ei ole kohtule esitatud. Väärteotoimikus on lk 19 dokument – „rikkumised“, mis on arvatavasti väljatrükk, nagu dokumendi all märgitud „kontrollversioon ainult kontrollasutustele“. Selle dokumendi tekkimise asjaolud ei ole kohtule usaldusväärsed, tegemist on abivahendiga liiklusjärelevalve teostamisel ja tõendit see abivahend asendada ei saa.

§ 217

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud mehaanilise või digitaalse sõidumeeriku salvestuslehtede või juhikaardi kasutamise või nende lugemise võimalusele kehtestatud nõuete rikkumise eest. Seega peab kohus kontrollima, kuidas ja millega isik rikkus juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõudeid ja millise õigusnormiga on need nõuded kehtestatud.

§ 131

lg 3 sätestab, et kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32–37 kohaselt. Just sellele liiklusseaduse sättele kui rikutud normile on osutatud kiirmenetluse otsuse lk 5-8. Tegelikult on

§ 131

lg 3 blanketne norm ja osutab teisele õigusaktile – Euroopa Nõukogu määrusele, mis on liikmesriigis otsekohaldatav. Just selle õigusaktiga kehtestatud normile tuleks süüdistuses osutada. Nimetatud määruse art 32 lg 1 esimene lause näeb ette, et veoettevõtjad ja juhid tagavad digitaalse sõidumeeriku ja juhikaardi korrakohase toimimise ning nõuetekohase kasutamise. Määruse art 34 lg 1 näeb ette, et juht kasutab salvestuslehte või juhikaarti iga päev, mil ta sõidukit juhib, ning alates hetkest, kui ta sõiduki üle võtab. Salvestuslehte või juhikaarti ei võeta välja enne igapäevase tööaja lõppu, kui selle väljavõtmine ei ole muul viisil lubatud. Määruse art 34 lg 7 näeb ette, et juht sisestab digitaalsesse sõidumeerikusse nende riikide tähised, kus igapäevast tööaega alustati ja kus see lõpetati. Liikmesriik võib siiski nõuda oma territooriumil vedudega tegelevate sõidukite juhtidelt riigi tähisele täpsemate geograafiliste andmete lisamist, kui liikmesriik on komisjoni neist geograafilistest andmetest enne 1. aprilli 1998 teavitanud. Juhid ei pea esimese lõigu esimeses lauses osutatud teavet sisestama, kui sõidumeerik salvestab artiklis 8 sätestatud asukohaandmeid automaatselt. Isiku ütlustest tuleneb, et ta sisestab (ja sisestaski ja arvas, et teeb õigesti) ikkagi tööaja alustamisel ja tööaja lõppemisel ühes päevas ehk tema juhitud auto sõidumeerik ei salvesta riigi asukohaandmeid automaatselt. Samas art 34 lg 7 nähtub selgelt, et riigitähise tuleb sisestada igapäevaselt ainult siis ja seal kus tööajaga alustati ja kus see igapäevaselt lõpetati. Ehk riigitähist ei sisesta igapäevaselt igal korral kui auto saabub järgmise riigi territooriumile. Isiku ütlustest nähtub, et ta tegutses vastavalt nimetatud määruse art 34 lg 7 sätestatule. Isiku ütlused ei ole millegagi ümber lükatud. Väärteotoimikus ei ole selle episoodi kohta ühtki usaldusväärset tõendit. Seega tugineb kohus otsuse tegemisel menetlusaluse isiku ütlustele. 7 / 11 Kohus leiab, et leiab kinnitust, et isik sisestas igapäevase tööaja alustamisel riigitähise ja tegi seda ka igapäevase tööajaga lõpetamisel, mis on kinnitatud menetlusaluse isiku ütlustega. Seega puudub isiku tegevuses väärteokoosseisu tunnused ja väärteomenetlus selles episoodis kuulub lõpetamisele. 3.

§ 248

lg 1 järgi kvalifitseeritav rikkumine Väärteoprotokollist nähtub, et isikut süüdistatakse muuhulgas ka selles, et: juhtides sõidukit perioodil 23.06.2020 kella 06:48 kuni 23.06.2020 kella 13:42, ei kasutanud pärast 4,5 tunnist sõiduperioodi vähemalt 45-minutilist vaheaega, samuti ei asendanud vaheaega vähemalt ühe 15-minutilise sellele järgneva vähemalt 30-minutilise vaheajaga, rikkudes Euroopa Nõukogu määruse 561/2006 art 7 sätet, juhi sõiduaja pikkus 4 tundi ja 49 minutit. Menetlusalune isik tunnistas end süüdi ega vaidlustanud süüdistuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Ta tunnistas, et võis sõita lubatust kauem tähelepanematusest. Muid tõendeid kohtule ei ole esitatud. LK 26, arvutiprogrammiga töödeldud tahhograafi nädalase väljatrükist 23.06.2020 kohta ei ole võimalik välja lugeda isikule esitatud rikkumist, erinevad sümbolid on üks teise peal, mis teeb võimatuks analüüsi tegemise. Tahhograafi andmete aruanne 23.06.2020 ööpäeva kohta väärteotoimikus puudub. Sellises olukorras rahuldub kohus isiku väärteo toimepanemise omaksvõtuga, et ta ei vaidlusta rikkumist.

§ 248

lg 1 näe ette vastutuse kehtestatud vaheaja mittekasutamise eest pärast 4,5-tunnist sõiduaega mootorsõidukijuhi poolt. Euroopa Nõukogu määruse 561/2006 art 7 sätestab: „Pärast nelja ja poole tunnist sõiduperioodi teeb juht vähemalt 45minutilise katkematu vaheaja, kui ta ei alusta puhkeperioodi. Nimetatud vaheaja asemel võib olla vähemalt 15 minuti pikkune vaheaeg, millele järgneb vähemalt 30 minuti pikkune vaheaeg, mõlemad on sobitatud sõiduaja suhtes nii, et järgitakse lõike 1 sätteid.“ 45-minutiline vaheaeg või seda asendav vaheaeg on kehtestatud otsekohaldatava Euroopa Nõukogu määrusega. Menetlusaluse isiku teo omaksvõtuga on tuvastatud, et lubatud 4 tundi 30 minutit sõitis ta tegelikult 4 tundi 49 minutit ehk lubatust 19 minuti võrra kauem. Seega on menetlusaluse isiku tegu õigesti kvalifitseeritud

§ 248lg 1 järgi. Kohus leiab, et isik on väärteo toimepanemisel tegutsenud ettevaatamatusest. Kar

S § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et isik pani väärteo toime kergemeelsusest. Ta pidas võimalikuks väärteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, ehk seda, et ta ületab lubatud tööaega 4,5 tundi ja sõidab sellest kauem. Oma tähepanematusest, mida ta ise tunnistab, lootis isik, et ta ei ületa lubatut tööaega ehk et ta ei ole veel 4,5 tundi sõiduaega ületanud. Väheoluline lubatud tööaja ületamise aeg, 19 minutit, näitab, et ei ole välistatud, et isiku tähelepanu oli ühel hetkel kõrvale juhitud ja ta ei lõpetanud tööaega õigel ajal, vaid ületas seda 19 minuti võrra.

1. AutoVS § 56 järgi kvalifitseeritav rikkumine Isikule on vastavalt süüdistusele ette heidetud järgmine tegu, et: 8 / 11 16.07.2020 kl 14:51 Jõhvi- Tartu-Valga maantee
2. kilomeetril teostas Raivo Kodanik tasulist autovedu autoga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi ja mille valmistaja kiirus ületab 40 km/h, kuid puudus nõutav ühenduse tegevusloa ärakiri. AutoVS § 5 lg 1 sätestab, et tasuline veosevedu auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis, on kehtiva tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata keelatud, kui käesolevas seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. AutoVS § 56 näeb ette vastutuse autojuhi poolt tasulise veoseveo teostamise eest tegevusloa ärakirjata või peatatud kehtivusega ärakirjaga. Kohus ei tuvastanud seaduslikku alust või muu välislepingu ja Euroopa Liidu õigusaktiga kehtestatud alust, millel isikul ei peaks olema tegevusloa ärakirja. Menetlusalune isik ise ka ei ole välistavale asjaolule osutanud ütlustes ega kaebuses. Väärteokoosseis on selge ja konkreetne, millest nähtub, et väärteokoosseis on täidetud, kui juht sõidab ja teostab veosevedu ja seejuures ei ole tal tegevusloa ärakirja. Lk 14 sõiduki xxx registreerimistunnistuse koopiast nähtub, et selle sõiduki täismass on 12000, kiiruspiirang 90 km/h. Menetlusalune isik ütlustes tunnistas, et ärakirja sõitmisel tal ei olnud, sest arvati, et piisab tegevusluba. Seega menetlusaluse isiku ütlustega on tõendatud, et ta sõitis ja teostas 16.07.2020 veosevedu ja selle juures ei olnud tal tegevusloa ärakirja. Kohus leiab, et isik pani väärteo toime otsese tahtlusega. Ta teadis, teostab väärteokoosseisule vastava asjaolu, et tal ei ole tegevusloa ärakirja seisuga 16.07.2020 ja ta sõidab ja teostab veosevedu. Ta soovis väärteokoosseisule asjaolu saabumist. Ta manifesteeris oma soovi sõita ja teostada veosevedu tegevusloa ärakirjata, sest jätkas sõitu kuni oli peatatud 16.07.2020 liiklusjärelevalve käigus. Kohus ei ole tuvastanud isiku õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS-u
3. peatüki
4. jao mõttes. Kohus leiab, et menetlusalune isik on eelpoolnimetatud väärtegudes süüdi KarS § 32 mõttes. Ta on süüvõimeline, sest on süüdiv ja täiskasvanu, KarS § 33 mõttes. KARISTUS KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr. 3-11-58-13 p.7), et karistuse mõistmisel reeglina tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Isik tunnistas oma süüd ja väljendas kahetsust, mis on seaduse mõttes karistust kergendav asjaolu. Kohtuväline menetleja on nõustunud, et kergendavaks asjaoluks on isiku enda süü tunnistamine ja selle kohta on märge kiirmenetluse otsuses. 9 / 11 KarS § 63 lg 3 näeb ette, et kui isik pani toime mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Kohus selgitab, et

§ 248lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu on toime pandud 23.06.2020 ja Auto

VS § 56 järgi kvalifitseeritav väärtegu - 16.07.

1. Seega ei ole põhjendatud arvata, et need väärteod on toime pandud ühe teoga. Üks tegu leidis aset 23.06.2020 ja teine 16.07.
2. Ei saa öelda, et ajalises mõttes on need väärteod toime pandud ühe teoga. Aja suhtes on need teod täiesti eraldiseisvad.

§ 248

lg 1 järgi karistuse mõistmine Isik pani 23.05.2020 toime

§ 248lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, mis on karistatav kuni 100 trahviühikut.

Keskmine seega 50 trahviühikut ehk 200 eurot. Karistust kergendavaks asjaoluks on isiku süü tunnistamine. Kohus leiab, et isiku süü suurus on väike. Isik pidi sõitma 4,5 tundi ja siis puhkama vähemalt 45 minutit. Isik sõitis tegelikult 4 tundi 49 minutit ehk 19 minutit rohkem. Kohus leiab, et 19 minuti võrra kehtestatust pikem sõit ohustab juhi enesetunnet väikesel määral kui üldse. Süü suurus on antud rikkumises väike Tegemist on üheepisoodilise rikkumisega. Üheepisoodilise rikkumise puhul on süü suurus väiksem, kui see oleks mitmeepisoodiliste rikkumiste puhul. Kohus arvestab isikut iseloomustavaid andmeid. Varasemalt ei ole isik sama sanktsiooni alusel kordagi karistatud ( kohus kontrollis seda asjaolu ise). Kohtuvälise menetleja osutab kirjalikus seisukohas asjaolule, et isik on varasemalt ühel korral karistatud augustis 2018 autoveo valdkonnas toimepandud rikkumiste eest. Kohus arvestab seda. Kohus kontrollis karistusregistrist andmed isiku karistuste kohta ja tuvastas, et isik on augustis 2018 karistatud rahatrahviga 240 eurot AutoVS § 31-3,

217 lg 1 ja 249 järgi. Alates august 2018 kuni juuni 2020 ei ole isik rikkumisi toime pannud. Sellest võib järeldada, et isikul ei ole kalduvust toime panna rikkumisi, samas ei ole rikkumise toimepanemine isiku puhul välistatud. Seega võib öelda, et käesolev rikkumine on isiku jaoks pigem juhuslik rikkumine. Kohus leiab, et selliste andmete alusel võib karistus olla pigem minimaalses määras, et anda isikule signaali, et edaspidi peab ta olema ettevaatlikum ja tähelepanelikum. Arvestades süü väikest suurust, isiku süü tunnistamist, isiku iseloomustavaid andmeid ja seda, et tegu on toime pandud ettevaatamatusest, on põhjendatud karistada isikut rahatrahviga pigem minimaalses määras – 10 trahviühikut summas 40 eurot. AutoVS § 56 järgi karistuse mõistmine Isik pani 16.07.2020 toime AutoVS § 56 järgi kvalifitseeritava väärteo, mis on karistatav rahatrahviga kuni 200 trahviühikut ehk summas kuni 800 eurot või arestiga. Keskmine määr on sellega 400 eurot. Kergendavaks asjaoluks on isiku süü tunnistamine. Kohus leiab, et isiku süü suurus on keskmisest kindlalt väiksemal määral. Isikule on süüdistus esitatud ainult selles, et ühel päeval 16.07.2020 teostas ta veosevedu ja kaasas ei olnud tegevusloa ärakirja. Seega tegemist on ühepäevase üheepisoodilise rikkumisega. Ei ole esitatud andmeid, et isik oleks vedu teostanud tegevusloa ärakirjata pikema aja kestel või mitmeepisoodiliselt. Sel juhul oleks isiku süü suurem. 10 / 11 Varasemalt ei ole isik karistatud samalaadse rikkumise eest. Ühtlasi on taunitav, et just professionaalne juht rikub seadust. Taunitav on fakt, et alates augustist 2018 ei ole professionaalne juht leidnud rahalisi vahendeid, et tasuda 240-eurone trahv. See iseloomustab isikut pigem negatiivses valguses. Arvestades isiku ütlusi, et arvati, et piisab tegevusluba, on võimalik jõuda seisukohale, et isik on siiski motiveeritud järgida liiklus- ja autoveovaldkonnas kehtestatud nõuded. Ta tunnistab, et eksis. Arvestades isiku süü suurust alla keskmise, kergendavat asjaolu, isiku iseloomustavaid andmeid, ja seda, et tegu on toime pandud otsese tahtlusega, on põhjendatud karistada isikut rahatrahviga keskmisest määrast väiksemal määral – 40 trahviühikut summas 160 eurot. KOHTU MEETMED Väärteomenetlus AutoVS § 68 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises tuleb lõpetada isiku teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Väärteomenetlus

§ 217

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises tuleb lõpetada isiku teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Raivo Kodanik tuleb

§ 248

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et juhtides sõidukit perioodil 23.06.2020 kella 06:48 kuni 23.06.2020 kella 13:42, ei kasutanud pärast 4,5 tunnist sõiduperioodi vähemalt 45-minutilist vaheaega, samuti ei asendanud vaheaega vähemalt ühe 15-minutilise sellele järgneva vähemalt 30-minutilise vaheajaga, rikkudes Euroopa Nõukogu määruse 561/2006 art 7 sätet, juhi sõiduaja pikkus 4 tundi ja 49 minutit, karistada ning mõista

§ 248lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 10 trahviühikut summas 40 (nelikümmend) eurot. Mõista Raivo Kodanik tuleb Auto

VS § 56 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest nimelt, et 16.07.2020 kl 14:51 Jõhvi- Tartu-Valga maantee 35. kilomeetril teostas Raivo Kodanik tasulist autovedu autoga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi ja mille valmistaja kiirus ületab 40 km/h, kuid puudus nõutav ühenduse tegevusloa ärakiri, karistada ning mõista AutoVS § 56 järgi karistuseks rahatrahv 40 trahviühikut summas 160 (ükssada kuuskümmend ) eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 11 / 11