1-20-2318 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. septembril 2020. a Tallinn Kriminaalasja number 1-20-2318 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšar

§ 118lg 1 p 3 ja § 120 lg 1 järgi Harju Maakohtu 25.

mai 2020. a otsus lühimenetluses Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Kaitsja Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull Merike Tikk Marek KASK isikukood: 38210180232; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; haridus: XXX; emakeel: eesti keel; töökoht: XXX Elukohast lahkumise keeld 14.02.2018-14.02.2019, 30.11.2018-30.11.2019 Karistusregistri andmetel kehtivad karistused: 2 väärteokaristust ja 1 kriminaalkaristus – viimati karistatud Harju Maakohtu 05.01.2015.a kohtuotsusega nr 1-14-10095

§ 169

järgi Vandeadvokaat Gennadi Kull Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Apellatsiooni esitaja Prokurör Süüdistatav RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 25. mai 2020. a kohtuotsus Marek Kase (Kask)

§ 118

lg 1 p 3 järgi süüditunnistamise, § 118 lg 1 p 3 järgi karistuse ning liitkaristuse mõistmise osas.

1. Teha uus otsus, millega: 2.
2. Marek Kask mõista § 118 lg 1 p 3 järgi õigeks. 2.
3. Marek Kask tunnistada süüdi kuriteo toimepanemises

§ 121

lg 2 p 2 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus (Harju Maakohtu 25.05.2020 otsusega

§ 120

lg 1 järgi mõistetud 1 aasta vangistust) kaetuks raskeima karistusega ning mõista Marek Kasele liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2.4. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda Marek Kase poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 2.5.

§ 65

lg 2 alusel suurendada Marek Kasele mõistetud karistust (1 aasta) Harju Maakohtu 05.01.

1. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-10095 mõistetud ärakandmata karistuse osa võrra (1 kuu ja 17 päeva) ning mõista temale liitkaristuseks 1 (üks) aasta, 1 (üks) kuu ja 17 (seitseteist) päeva vangistust.
2. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3. Süüdistatava kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
4. Määrata Advokaadibüroo Kull OÜ-le (reg. number 10526430) seoses advokaat Gennadi Kulli poolt süüdistatavale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 194,4 € (sada üheksakümmend neli eurot ja nelikümmend senti (s.h käibemaks)). Jätta tekkinud menetluskulu riigi kanda. 2.
5. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Marek Kask on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema 07.12.2017 ajavahemikus kella 23.00 kuni kella 23.15 XXX kahjustas temaga sel ajal lähisuhtes oleva YY tervist. Nimelt täpsemalt, haaras Marek Kask oma (endise) abikaasa YY kätest kinni ja tõmbas ta voodile pikali, millest kannatanu tundis valu. Seejärel tõusis YY voodis istuli ning Marek Kask võttis YY-l selja tagant kätega ümber kõri ja kõvasti väänas kaela, mistõttu YY libises voodist maha. Seejärel Marek Kask hoidis YY-l jätkuvalt kõrist kinni ning pigistas seda nii tugevasti, et YY-l tekkisid hingamisraskused ja ta kaotas teadvuse. Seejärel, kui YY taas teadvusele tuli ning püüdis toast välja minna, haaras Marek Kask temast selja tagant kinni ja üritas teda tuppa tagasi saada, kuid kannatanu YY kukkus maha ja samal ajal Marek Kask lõi teda ühe korra jalaga vastu pead, tabades vasaku kõrva piirkonda, millest kannatanu tundis füüsilist valu ning mille tagajärjel tekkis kannatanul konkussioon ja kõrva lahtine haav. Marek Kase tahtlikust tegevusest st sellisest vägivallast tingituna tekkis YY-l raske tervisekahjustus s.o posttraumaatiline stresshäire ja mõõdukas depressioon, mida tuleb käsitleda kogumis raske psüühikahäirena. Oma sellise tegevusega pani Marek Kask toime

§ 118

lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so raske tervisekahjustuse tekitamise, millega on põhjustatud raske psüühikahäire. Samuti süüdistatakse Marek Kaske selles, et tema, 07.12.2017 XXX ähvardas oma endist abikaasat YY tapmisega, mida kannatanu võttis reaalse tapmisähvardusena ning tundis ohtu oma elule ja tervisele, sest Marek Kask oli vahetult eelnevalt kasutanud tema suhtes füüsilist vägivalda. Samuti süüdistatakse Marek Kaske selles, et tema 31.12.2017 kella 14.00 paiku XXX lõhkus käega toa ukselingi, kus viibis tema endine abikaasa YY ning ähvardas kannatanut ja tema pere tappa. Kannatanu YY võttis väljaöeldut tapmisähvardusena ning tundis ohtu oma elule ja tervisele, kuna Marek Kask oli eelnevalt kasutanud tema suhtes füüsilist vägivalda. Oma sellise tegevusega pani Marek Kask toime

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so ähvardamise tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega, kui kannatanul on alust karta ähvarduse täideviimist. 2

§ 118lg 1 p 3 järgi ja mõisteti temale karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

Tunnistati Marek Kask süüdi

§ 120

lg 1 järgi ja mõisteti temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti Marek Kasele liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning loeti Marek Kase poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Marek Kasele mõistetud karistust (2 aastat ja 8 kuud) Harju Maakohtu 05.01.2015.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-10095 mõistetud ärakandmata karistuse võrra (1 kuu ja 17 päeva) ning mõisteti temale liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud ja 17 (seitseteist) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 2 alusel määrati vangistuse kandmise alguseks Marek Kase vanglasse saabumise aeg. Rahuldati VÕS § 1043 alusel kannatanu YY (isikukood XXXXXXXXXXX) hagi osaliselt. Mõisteti Marek Kaselt välja YY kasuks mittevaralise kahju katteks 5000 (viis tuhat) eurot, milline summa tuleb kanda YY Luminor Bank AS arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Mõisteti Marek Kaselt välja KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 135 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1460 eurot. Määrati, et KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud summas 1595 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda 133 eurot ja viimasel

1. kuul tuleb tasuda 132 eurot. ESITATUD APELLATSIOON
2. Apellatsiooni esitas süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull, kes leiab, et maakohus on vääralt hinnanud tõendeid ning sellest johtuvalt vääralt kohaldanud seadust. 3.
3. Kannatanu tegi politseisse avalduse 31.12.
4. a. Teates on kirjas, et M. Kask pigistas tal hinge kinni, mille tagajärjel kaotas teadvuse. Ärkas haiglas, kus talle osutati abi ja fikseeriti vigastused. Kaitsja leiab, et kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed. Kannatanu kordas algul pidevalt, et peale hinge kinnipigistamist kaotas teadvuse ja ärkas alles haiglas, kuid samas mäletab, et enne kiirabi saabumist ähvardas M. Kask kõiki kannatanu sugulasi – ema, õemeest, poega QQ, kes olid sel hetkel sündmuskohal ja olid üritanud M. Kaske kannatanust eemale hoida – ära tappa. Kaitsjal tekib küsimus, kas kannatanu ikkagi kaotas teadvuse või ei. 3.
5. Kaitsja leiab, et maakohtu otsuses puudub tõendite analüüs, mille alusel saaks järeldada, et Marek Kasel oli tahtlus tekitada YY-le raskeid tervisekahjustusi just psüühikahäirete näol. Kohtu kirjeldavas osas esitatakse tunnistajate ütlusi, mis on kirjeldus juhtunust, kuid ütlustest ei nähtu, et M. Kasel oli kindel tahtmine tekitada YY-le raske tervisekahjustus just psüühikahäire näol. 3.
6. M. Kask selgitas, et ta ei mäleta peksmist, kuid see oli tehtud armukadedusest. M. Kask sai teada, et YY ehk abikaasa on murdnud talle truudust. Sel ajal, kui M. Kask hoolitses nii YY kui ka tema eelmisest abielust laste materiaalse heaolu eest, tegeles abikaasa hoopis abieluvälise suhte loomisega. Kaitsja jõuab järeldusele, et kannatanul oli abieluväline suhe teise mehega Marek Kasega abiellumisest saadik. Marek Kask sai YY suhtest WW-ga teada juhuslikult ning püüdis koheselt 3

§ 57

lg 6 sätestab, et kergendavaks asjaoluks on süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul, millist maakohus jättis karistust kergendava asjaoluna arvestamata. 3.

1. Tunnistajate ütlustest selgub, et M. Kask lõi YY ühe korra jalaga pea piirkonda. Kohale jõudnud pereliikmed hinnates olukorda, leidsid, et YY-le tuleb kiiresti kutsuda kiirabi. M. Kask algul ähvardas teisi pereliikmeid tapmisega, kuid ise olles kindel, et ta ei vii öeldud ähvardust kunagi täide. Rahunedes M. Kask ei teinud enam mingeid takistusi kiirabi kutsumisele. Kaitsja leiab, et käesoleval juhul on tegemist teoühtsusega ehk ideaalkogumiga. M. Kase poolt toimus YY kehaline väärkohtlemine ning teadmata, mida teha, käitus paanikas olevale inimesele kohaselt. M. Kask selgitas, et ta ei mäleta YY löömist, sest tal oli silme eest läinud mustaks. Kohtus jäi välja selgitamata, millal täpselt Marek Kask tuli täie teadvuse juurde ning hakkas end valitsema. Esimene märk ilmnes enesevalitsuse tagasitulekust siis, kui pereliikmed tulid järeldusele, et M. Kask rahunes ning ei teinud enam mingeid takistusi YY-le esmaabi andmiseks. Seda, et M. Kask sai enesevalitsuse tagasi, tõendab ka asjaolu, et ta ei püüdnud peale 07.12.
2. a enam kunagi YY kehaliselt väärkohelda. 3.
3. Mitte keegi pereliikmetest ei maini kordagi, et M. Kask oleks kogu juhtumi jooksul avaldanud, et tema tahe on YY kas tappa või siis tekitada talle tervisekahjustus psüühikahäire näol. Kaitsja leiab, et füüsiline vägivald M. Kase poolt YY suhtes ei olnud intensiivne ning vägivalla kasutamine ei saanud kuidagi olla selliste raskete tagajärgedega, nagu seda on mitmeid aastaid kestev posttraumaatiline stressihäire ja mõõdukas depressioon, mida tuleb käsitleda kogumis raske psüühikahäirena. Kaitsja märgib, et sai jälgida kannatanut kohtuistungil. Kohtuistungil istusid kannatanu ja süüdistatav vaid mõned meetrid teineteisest eemal. Kannatanul ei tekkinud kohtuistungi toimumise ajal mitte mingisugust psüühikahäiret. Kohtuniku küsimustele vastas rahulikult ja selgelt. Hääl ei värisenud ning mingit mõttesegadust ei esinenud. Tuginedes materjalidele leiab kaitsja, et YY-l oli hea konsultant või teadis ta ise, kuidas tuleb rääkida, et saavutada selline tulem, nagu ta arstide poolt diagnoosiks sai. YY läks politseisse avaldust kirjutama 31.12.
4. a, siis ei sedastanud uurija tal mingit ärevushäiret, poeg QQ 05.09.2018 aastal toimunud ülekuulamisel annab ema YY kohta järgmise iseloomustuse: ”Enne Mareki poolt peksmist oli ema mälu parem, ta oskas mind kooliasjades aidata. Nüüd ei mäleta ta paljusid asju, mida kindlasti teadis ta varem.” 13.03.
5. a kirjutab YY, et tema tervis on halvenenud ja vajab igapäevaselt ravimeid, milliseid ei kirjutata. Samas kirjutab, et vajab ka erialaarstide abi, milliste, ei märgi. Vajab vähemalt kaks korda kuus psühholoogi ja kord kuus psühhiaatri abi. 12.02.
6. a kuulati YY täiendavalt üle. Ülekuulamisel YY teatab (toim.lk 30): “Praegu mul tuleb meelde, et ma sain kuidagi toast välja tulla maja
7. korruse koridori. Marek hoidis mu seljatagant kätega … ma kaotasin teadvuse ja ei mäleta palju …“ Eeltooduga soovib kaitsja tõendada asjaolu, et kannatanu on peale esmaseid ütlusi hakanud andma ütlusi, mis olid suunatud tervisekahjustuste tekitamisele M. Kase poolt. Jääb selgusetuks, kuidas saavad teadvuse kaotanud inimesel mitu kuud hiljem meenuda asjaolud, kui ta oli meelemärkuseta nagu ta esmasütlustel ütles, et peale kaelast pigistamist ei saanud ta hingata ja kaotas teadvuse. Teadvusele tuli alles haiglas. Poeg räägib kuid hiljem, et emal on mälu halvenenud, kuid YY ütlustest selgub, et mälu taastus. Akti nr 502 vastuses on kirjas: Marek Kask põhjustas oma tegevusega YY-le posttraumaatilise stressihäire ja mõõduka depressiooni, mida tuleb käsitleda kogumis raske psüühikahäirena.” Kaitsja 4

§ 118

lg 1 p-de 1–7 järgi saab karistada üksnes sellist raske tagajärje põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (

§ 121lg 1 alt 1) vastav tagajärg.

Viimase aja praktikas on rõhutatud sedagi, et tervisekahjustuse tekitamine

§ 118lg 1 tähenduses peab vastama täiendavatele tingimustele.

Nimelt on oluline, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis

§ 118lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni.

Vaid siis avaldub isiku teos selline ebaõigussisu, mis õigustab võrreldes

§-de 117 ja 119 koosseisudega oluliselt raskemat karistust ettenägeva sätte, s.o

§ 118kohaldamist.

(Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus nr 1-17-105/35, p-d 10–12 koos viidetega ja
3. novembri
4. a otsus nr 1-16-6512/64, p 8.) M. Kase puhul ei tuvastatud diagnoositud tervisekahjustuse tekitamise tahtlust. Kohus ei tuvastanud, kas M. Kasel on üldse selliseid meditsiinilisi teadmisi, mille puhul ta oskaks sihikindlalt ja oma tahtmisele vastavaid tervisekahjustusi tekitada. 3.
5. Kaitsja palub tühistada maakohtu otsus täies ulatuses, millega kohus mõistis Marek Kase süüdi

§ 118

lg 1 p 3 ning § 120 lg 1 järgi karistatavate tegude toimepanemises ning teha tühistatud osas uus lahend, millega mõista Marek Kask õigeks. Samuti palub kaitsja kõik menetluskulud jätta riigi kanda ning hüvitada kaitsjatasu. PROKURATUURI VASTUS

1. Prokuratuur leiab esitatud apellatsioonivastuses, et maakohtu otsus on põhjendatud, kohtu arvamuse kujunemine jälgitav ja seaduslik ning otsuse tühistamiseks puudub alus. Maakohus on küllaldase põhjalikkusega kajastanud kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid, asetanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe ning põhjendatult jõudnud järeldusele, et kinnitust on leidnud nii Marek Kase poolt kannatanu YY-le raske tervisekahjustuse tekitamine, millega on põhjustatud raske psüühikahäire kui ka kannatanu YY tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Vaidlustatud kohtuotsuses kajastatud tõendite analüüs ja selle pinnalt esitatud kohtu põhjendused on loogilised, igakülgsed, objektiivsed ning veenvad. Kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav, st maakohus on tõendeid hinnanud nii nagu seda nõuab KrMS § 61 sisu ja mõte. Prokurör on seisukohal, et süüdistatava Marek Kase kaitsja Gennadi Kulli apellatsioonkaebus on põhjendamatu ning seal toodud väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse, milline on seaduslik ja põhjendatud, tühistamiseks. Maakohus on teinud uuritud tõendite pinnalt veenvalt argumenteeritud otsuse, mistõttu puuduvad alused esitatud apellatsiooni rahuldamiseks. Prokuratuur palub kohtul jätta Harju Maakohtu 25.05.2020 otsus muutmata ning süüdistatava Marek Kase kaitsja Gennadi Kulli apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, kaitsja apellatsioonis ja prokuratuuri vastuses toodud väidetega, leiab, et süüdistatava käitumisele juriidilise hinnangu andmisel kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust, mistõttu kuulub kohtuotsus selles osas tühistamisele. Kaitsja 5

§ 118

lg 1 p 3 kommentaar lakooniliselt

§le 34 ehk süüdivuse regulatsioonile (vt.

kommenteeritud väljaande (4.vlj) lk. 375, Tallinn, Juura, 2015). Sellise loogika kohaselt tulnuks kohtul vastata küsimusele, kas kannatanule tekitatud tervisekahjustus on niivõrd raske, et teatud olukordades ei ole kannatanu võimeline oma tegudest (nende keelatusest) aru saama või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Siiski leiab kohtukolleegium, et psüühikahäire raskus ja isiku piiratud võime aru saada oma käitumisest või seda juhtida on iseseisvad tunnused ja tuleb tuvastada eraldi ehk need ei ole samastatavad mõisted. Nii on asunud Riigikohus asjas nr 3-2-1-155-13 seisukohale, et PsAS § 11 lg 1 p 1 järgi on isiku tahtevastase psühhiaatriahaiglasse paigutamise esmaseks eelduseks (kriteeriumiks) isiku raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (vt käesoleva määruse p 36). Kohtul on vaja tuvastada kolm asjaolu: − isikul on psüühikahäire; − see psüühikahäire on raske; − see psüühikahäire piirab isiku võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Samas määruses asus Riigikohus seisukohale, et „Isegi kui depressioon on psüühikahäire ja kui seda lugeda raskeks psüühikahäireks, ei ole kohtud tuvastanud, et see psüühikahäire piiranuks puudutatud isiku võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.“ Seega asus Riigikohus seisukohale, et lisaks psüühikahäire raskusele tuleb eraldi tuvastada see, et psüühikahäire piirab isiku võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Nähtuvalt ambulatoorse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi aktist nr 502 elas YY 07.12.2017. a üle raske stressoorse sündmuse: abikaasa peksis teda julmalt, naine kaotas teadvuse ja viidi kiirabiga erakorralise meditsiini osakonda. Füüsilised vigastused küll paranesid, kuid uuritaval tekkis selle rünnaku järgselt seisund, mida tuntakse posttraumaatilise stresshäirena: esinevad unehäired, ärevushäired, paanikahood, hirm, trauma korduva läbielamise episoodid unenägudes ja kujutlustes, püsivalt alanenud meeleolu anhedooniaga, emotsionaalne eraldatus, keskendumisraskused ja võimetus enda igapäevase elukorraldusega toime tulla. SA PERH 6

§ 118

subsumeerimise osas kohtpraktikas kinnistunud arusaamale, et

§ 118

lg 1 p-de 1-6 järgi võib süüdi tunnistada ka isiku, kes tekitas kannatanule tervisekahjustuse küll tahtlikult, kuid suhtus tervisekahjustusega põhjustatud raskesse tagajärge kas kergemeelselt (

§ 18

lg 2) või hooletult (

§ 18lg 3).

Samas on apellatsioonis asjakohaselt viidatud, et tervisekahjustuse tekitamine

§ 118lg 1 tähenduses peab vastama täiendavatele tingimustele.

Nimelt on oluline, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis

§ 118lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni.

Vaid siis avaldub isiku teos selline ebaõigussisu, mis õigustab võrreldes

§-de 117 ja 119 koosseisudega oluliselt raskemat karistust ettenägeva sätte, s.o

§ 118kohaldamist.

(Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus nr 1-17-105/35, p-d 10–12 koos viidetega ja
3. novembri
4. a otsus nr 1-166512/64, p 8.). Nii esitatud süüdistuse kui ka uuritud tõendite kohaselt oli süüdistatava poolt oma endise abikaasa suhtes vägivalla kasutamise episood ühekordne ning väljendus kannatanu kaela väänamises ja pigistamises ning ühel korral jalaga vastu pead löömises. Kohtukolleegium leiab, et raske psüühikahäire tekitamine kannatanule süüdistuses toodud ühekordse kehalise väärkohtlemise tulemusena on kausaalahela niivõrd ebatavaline tagajärg, et seda oma tegevuse iseloomust lähtuvalt süüdistatav ei pidanud võimalikuks ega pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema. Selles kontekstis ongi subjektiivse koosseisu tuvastamise seisukohalt oluline, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis

§ 118lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni.

Nähtuvalt süüdistusest ning uuritud tõenditest kaotas kannatanu teadvuse juba süüdistatava poolt kasutatud jõuvõtete tulemusena, mis küll tekitasid kannatanule valu ja hingamisraskuse, kuid ei vasta tervisekahjustuse tekitamise kriteeriumitele. Kriminaalasjas ei ole tõendeid, et ajutine hapnikupuudus ja teadvuse kaotus oleks iseseisvalt põhjustanud tervisekahjustuse. Objektiivselt on kannatanul tuvastatud vasaku kõrvalesta 7

§ 118

lg 1 p 3 järgi juhul, kui oleks tõendatud, et kehaline väärkohtlemine kannab süstemaatilist iseloomu ehk süüdistatavale oleks ette heidetud mitut kehalise väärkohtlemise episoodi, oleks uuritud tõendeid, et kannatanu elas hirmus süüdistatava vägivalla ja vaimse terrori ees. Sellist süüdistust ei ole M. Kasele esitatud ega sellelaadseid tõendeid uuritud. Sellest tulenevalt ei nõustu kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et M. Kask pidi võimalikuks pidama, et niivõrd kaua kannatanu kaela ümbert kinni hoidmine, selliselt, et kannatanu kaotab teadvuse ja veel selle järgselt kannatanu pea piirkonda jalaga löömine ning kannatanu ähvardamine, võib kannatanule põhjustada raske psüühikahäire. Kohtukolleegium leiab, et M. Kase tegevus tuleb kvalifitseerida

§ 121

lg 2 p 2 järgi ehk teise inimese kehalise väärkohtlemisena, mis on toime pandud lähisuhtes. 7. Maakohus on oma põhjendustes seostanud kannatanul tekkinud rasket psüühikahäiret ka süüdistatava poolt kõlanud ähvardustega. Kohtukolleegium maakohtu sellise käsitlusega ei nõustu, kuna

§ 120lg 1 ei näe sellist tagajärge koosseisulise tunnusena ette.

Kaitsja apellatsiooni põhiargumendiks seoses süüdistatava poolt kõlanud tapmisega ähvardamisega, on väide, et juures viibinud tunnistajad ei võtnud süüdistatava ähvardusi reaalselt ega kartnud ähvarduste täideviimist. Kohtukolleegium märgib, et kaitsja selline väide on ainetu, kuna M. Kaske ei süüdistatagi selles, et ka kannatanu pereliikmed tajusid tema ähvardusi reaalsetena. Süüdistus heidab M. Kasele ette, et kannatanu YY võttis väljaöeldut tapmisähvardusena ning tundis ohtu oma elule ja tervisele, kuna Marek Kask oli eelnevalt kasutanud tema suhtes füüsilist vägivalda. Kohtukolleegium leiab maakohtuga nõusutvalt, et M. Kasele etteheidetud tegevus kannatanu tapmisega ähvardamisel on täielikult tõendamist leidnud. Maakohus märkis asjakohaselt, et kuigi süüdistatava ähvardused ei tekitanud hirmutunnet ja mõjunud reaalsena kannatanule ning kannatanu pereliikmed ei kartnud enda elu pärast, siiski muretsesid nad kannatanu pärast ja tagasid selle, et kannatanu ei jääks süüdistatavaga üksi. See näitab, et nad võtsid tõsiselt süüdistatava ähvardusi selles osas, et ta võib midagi kannatanule teha nagu ta seda juba ka teinud oli. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja argumendiga, et vägivalla kasutamine ja tapmisega ähvardamise 07.12.2017 aset leidnud episoodid on hõlmatud sama teoühtsusega ehk tegemist on ideaalkogumiga. Kohtukolleegium leiab, et tegemist on reaalkogumiga, kui kannatanu suhtes pannakse esmalt toime kehaline väärkohtlemine ning järgnevalt ähvardatakse teda ära tappa. Tapmisega ähvardamise korral on ähvarduses sisalduv ebaõigus piisavalt suur, et mitte võimaldada ähvardamise kui järeldelikti neeldumist põhideliktis – kehalises väärkohtlemises (RKKK nr 3-1-1-92-07, p 6.3.). Uuritud tõenditest nähtub selgelt, et kuigi kannatanu oli vahepeal teadvuseta ning tema mälu toimunu kohta on lünklik, siiski seletas ta, et enne kiirabi saabumist ähvardas M. Kask kõiki kannatanu sugulasi – ema, õe meest, poega QQ, kes viibisid sel hetkel sündmuskohal ja olid üritanud M. Kaske kannatanust eemale hoida – ära tappa. Kannatanu tajus ähvardust reaalselt, sest tal on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. 8. Süüdistatava õigeksmõistmine

§ 118

lg 1 p 3 järgi ning tema tegevuse kvalifitseerimine

§ 121

lg 2 p 2 järgi toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise ka süüdistatavale mõistetud karistuse osas.

§ 121lg 2 p 2 järgi ettenähtud sanktsiooni keskmiseks määraks on 2,5-aastane 8

§ 57lg 1 p-s 3 sätestatud süü puhtsüdamlikku kahetsust.

Võttes arvesse, et süüdistatav tuleb süüdi tunnistada

§ 121

lg 2 p 2 järgi, kus koosseisuliseks tunnuseks on kehaline väärkohtlemine, mis on toime pandud lähisuhtes, ei ole süüdistatava karistust raskendavaks asjaoluks maakohtu poolt märgitud

§ 58p 4 kohaselt süüteo toimepanemine süüdistatava pereliikme suhtes.

Kohtukolleegium nõustub teiste maakohtu seisukohtadega karistuse mõistmise osas ning ei pea vajalikuks neid korrata. Kohtukolleegium leiab, et arvestades ning kordamata maakohtu põhjendusi M. Kasele mõistetava karistuse eripreventiivsete eesmärkide ning õiguskorra kaitsmise huvide osas positiivse üldpreventsiooni tähenduses, tuleb M. Kasele

§ 121lg 2 p 2 järgi mõista 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

Maakohtu poolt süüdistatavale

§ 120lg 1 järgi mõistetud karistust kaitsja eraldi vaidlustanud ei ole.

Mõistes süüdistatavale uue põhikaristuse, tuleb ringkonnakohtul moodustada ka uus liitkaristus. Kohtukolleegium nõustub maakohtu õigusjärelmitega

§ 64lg 1, § 65 lg 2 kohaldamisel.

Ringkonnakohus otsustab

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista Marek Kasele liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda Marek Kase poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada Marek Kasele mõistetud karistust (1 aasta) Harju Maakohtu 05.01.

1. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-10095 mõistetud ärakandmata karistuse võrra (1 kuu ja 17 päeva) ning mõista temale liitkaristuseks 1 (üks) aasta, 1 (üks) kuu ja 17 (seitseteist) päeva vangistust.
2. Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 194,40 eurot. Menetlustoiminguks on taotluses märgitud apellatsiooni koostamine ning ajakuluks on näidatud 3 tundi. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teeb uue otsuse, kannab apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riik. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse süüdistatava käitumisele antud juriidilise hinnangu ning karistuse mõistmise osas, seega jäävad apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riigi kanda.
3. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2 ja § 340 lg 2 p 3 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 25.05.2020 otsuse Marek Kase süüdi tunnistamises

§ 118

lg 1 p 3 järgi ja teeb uue otsuse, millega tunnistab Marek Kase süüdi kuriteo toimepanemises

§ 121lg 2 p 2 järgi ning mõistab talle uue põhi- ja liitkaristuse. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Allkirjastatud digitaalselt 9