Obsah (7)

§ 661§ 430§ 431§ 432§ 173§ 168§ 150

2-19-17791 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.11.2020. a, Võru kohtumaja Kohtunik Kristiina Kask Tsiviilasja number 2-19-17791 Tsiviilasi Verkur OÜ hagi Farmada Invest OÜ

§ 661

lg 4 alusel lepivad pooled kokku, et loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Lõpetada tsiviilasja nr 2-19-17791 menetlus Verkur OÜ hagis Farmada Invest OÜ vastu võla ja viivise nõudes. Menetluskulude jaotus

1. Jätta kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud poolte endi kanda.
2. Tagastada hagejale Verkur OÜ-le pool menetluses tasutud riigilõivust summas 450 eurot. Tagastatav summa kanda Verkur OÜ pangakontole nr EE
3. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppel ei ole käesolev määrus edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Verkur OÜ esitas 13.11.
5. a kohtule hagiavalduse Farmada Invest OÜ vastu võla ja viivise nõudes. Hagiavalduses taotletakse, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 20 095,23 eurot ja viivise põhivõlalt hagi esitamise seisuga summas 2713,13 eurot ning edasiulatuvalt alates 14.11.
6. a protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg 1
7. lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
8. Kohus võttis hagi 27.11.
9. a määrusega menetlusse ja kohus kostjat hagile kirjalikult vastama.
10. Kostja Farmada Invest OÜ (lepingulise esindaja vahendusel) esitas 30.12.
11. a kohtule kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja leidis aga, et asi on võimalik lahendada kompromissiga ning tegi hagejale omapoolse kompromissiettepaneku.
12. Hageja esitas 23.01.
13. a kohtule kirjaliku arvamuse kostja vastuse kohta. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud, kuid teatas, et on samuti valmis sõlmima kompromissi. Hageja tegi kostjale omapoolse kompromissiettepaneku.
14. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi, toimumisajaga 01.04.
15. a. Poolte taotlusel lükkas kohus kohtuistungi edasi. Pooled teatasid, et on jõudnud kokkuleppele ja taotlesid kohtult aega kompromissi vormistamiseks. 13.07.
16. a teatas hageja kohtule, et pooled siiski kokkulepet ei saavutanud ja kompromiss jäi sõlmimata. Kohus määras asja arutamiseks uue istungi toimumisajaga 03.11.
17. a.
18. 02.11.
19. a esitas hageja lepinguline esindaja kohtule poolte vahel samal päeval sõlmitud kompromissilepingu. Pooled taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 431

lg 2 näeb ette, et kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. Kohtu hinnangul ei esine aluseid

§ 430lg 3 järgi, mis tingiksid poolte kompromissi kinnitamata jätmise.

Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 430

lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus leiab, et

§ 661lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õigus välistada.

Kompromissi kinnitav ja asja menetlust lõpetav kohtumäärus jõustub selle pooltele kätettoimetamisest. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud summa, mille kostja tasub hagejale võlgnevuse ja menetluskulude katteks. Pooled on kokku leppinud, et ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja taotleb nõudelt tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu 900 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Pooled sõlmisid kompromissi, seega tuleb

§ 150lg 2 p 1 alusel hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 450 eurot tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 3