Obsah (4)

§ 371§ 657§ 654§ 456

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiina Pappel, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuli 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-8692 Tsiviilasi Korteriü

) § 702 jj alustel. Riigikohus on märkinud, et TMS § 221 lg-st 2 tuleneb järeldus, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis 2 seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 hagi (Riigikohtu

1. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p-d 10-11). Maakohus leidis, et pärast tsiviilasjas nr 2-15-9096 jõustunud lahendeid tehtud määrus tsiviilasjas nr 2-18-9351 ei saa olla TMS § 221 lg 2 tähenduses aluseks, mis võimaldaks esitada tsiviilasjas nr 2-15-9096 tehtud menetluskulude väljamõistmise lahendi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude. Tsiviilasjas nr 2-18-9351 tuvastatud korteriühistu
2. juuni 2013 üldkoosoleku otsuse tühisuse vastuväite saanuks korteriühistu esitada juba tsiviilasja nr 2-15-9096 menetluse käigus. Maakohus jõudis seisukohale, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei saa hageja taotletavat eesmärki saavutada, st vaidlustada tsiviilasjas nr 2-15-9096 jõustunud maakohtu määrusega hagejalt väljamõistetud menetluskulusid summas 1986 eurot. Kohus keeldus

§ 371lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlemisest.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada. Maakohtu seisukoht, et hageja saanuks
2. juuni 2013 otsuse tühisuse vastuväite esitada juba tsiviilasja nr 2-15-9096 menetluses, on oletuslik. Seetõttu pole õiglane sel põhjusel keelduda hagi menetlusse võtmisest. Tsiviilasja nr 2-15-9096 menetluses esitati maakohtule seisukohad
3. juuni 2013 koosoleku otsuse osas, sh väited
4. juuni 2013 otsuse protokolli ebaseaduslikkuse osas. Korteriühistul polnud võimalik ette näha, et Tartu Ringkonnakohus ei arvesta
5. mai 2015 otsuse tegemisel nende seisukohtadega. Kohtul on võimalik hagi menetlusse võtta ja tunnistada TMS § 221 lg 2 alusel sundtäitmine lubamatuks.
6. Hageja esitas TMS § 45 alusel esialgse õiguskaitse taotluse täiteasjas nr 084/2020/3248 algatatud täitemenetluses vabatahtliku täitmise tähtaja peatamiseks või edasilükkamiseks määruskaebemenetluse ajaks tsiviilasjas nr 2-20-
7. Kohtutäitur määras
8. juuni 2020 täitmisteates korteriühistule vabatahtliku täitmistähtaja 30 päeva. Tähtaeg saabus
9. juulil
10. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohus jätab hageja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata (

§ 657lg 1 koosmõjus §-ga 659).

Määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lg 5 koosmõjus §-ga 659).

Esialgne õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata. 6. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada ning hagi tuleb jätta menetlusse võtmata (

§ 371lg 2 p 2).

Sisuliselt väidab hageja, et tsiviilasjas nr 2-18-9351 tehtud lahendi tõttu ei ole tsiviilasjas nr 2-15-9096 ringkonnakohtu otsuse põhjendused ja menetluskulude jaotus enam õiged ning see on aluseks tsiviilasjas nr 2-15-9096 tehtud menetluskulude väljamõistmise kohtulahendi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2018 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta on jõustunud kohtulahend ning kehtiv täitedokument. Kohtulahend jõustub ja on sundtäidetav, kui seda ei ole võimalik enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (

§ 456lg 1 ja § 461 lg 1).

3 Hilisema, s.o tsiviilasjas nr 2-18-9351 tehtud maakohtu lahendi jõustumine ei too ega saa tuua endaga kaasa tsiviilasjas nr 2-15-9096 tehtud Tartu Ringkonnakohtu

1. mai 2018 otsuse ega Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2018 määruse tühisust, kehtetust või täitmise võimatust. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ning seetõttu saab jõustunud kohtulahendi sundtäitmist vaidlustada üldjuhul piiratult, st üksnes siis, kui nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud ja alus, millel see vastuväide põhineb, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (TMS § 221 lg 1 ja 2). Käesolevas asjas ei ole hageja selliseid väiteid esitanud. Eeltoodule tuginedes keeldus maakohus põhjendatult hagi menetlusse võtmisest.
3. Hageja esitas esialgse õiguskaitse taotluse täitemenetluse vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamiseks või peatamiseks määruskaebemenetluse ajaks. Hageja viitas seejuures TMS §-le 45, millest on võimalik aru saada, et hageja taotleb ka täitemenetluse peatamist. Kuivõrd hagi jääb menetlusse võtmata ning määruskaebemenetlus lõpeb, siis puudub alus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks.
4. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja hageja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik Tiina Pappel Kersti Kerstna-Vaks 4