Obsah (8)

§ 691§ 4§ 5§ 436§ 688§ 173§ 174§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-10760 Otsuse kuupäev Tartu, 4. november 2020. a Kohtukoosseis Eesistuja Kalev Saare, liikmed Peeter Jerofejev ja Kai

) § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata

§ 691p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

1. Hageja esitas kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Hagi õiguslikuks aluseks on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1, mille esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja palus tunnistada sundtäitmine lubamatuks, sest ta on nõude rahuldanud.
2. Ringkonnakohus leidis, et sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks, sest hagejal ei ole võlga. Ringkonnakohus leidis erinevalt mõlemast poolest, et täitedokumendist ei tulene hagejale kohustust miinimumelatist tasuda. Kolleegium märgib, et hageja ei ole vaidlustanud võlgnevuse kujunemist. Hageja ei ole ei maakohtus ega ka apellatsioonkaebuses esitanud väidet, et täitedokumendist ei tulene hagejale miinimumelatise tasumise kohustust. Hageja on väitnud, et ta on kõik ära maksnud. Erinevalt TMS § 218 lg 1 alusel esitatud kaebusest kohtutäituri otsuse peale, mis lahendatakse hagita menetluses, kus kohus ei ole seotud kaebuse piiridega (vt ka Riigikohtu
3. juuni
4. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-8643/28, p 17), lahendatakse TMS § 221 lg 1 alusel esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi hagimenetluses. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus

§ 4

lg-t 2, § 5 lg-t 1 ja lg 2 teist lauset rikkudes asunud seisukohale, et täitedokumendist ei tulene hagejale miinimumelatise maksmise kohustust.

§ 4

lg 2 järgi määravad hagimenetluse pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 5

lg 2 teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samuti on ringkonnakohus teinud üllatusliku lahendi, kui tugines otsust tehes asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud, rikkudes sellega

§ 436lg-t 4.

12. Hageja tugines apellatsioonkaebuses maakohtu selgitamis- ja põhjendamiskohustuse rikkumisele, samuti uurimispõhimõtte rikkumisele ja tõenditest eksliku järelduse tegemisele. Ringkonnakohus ei vastanud neile apellatsioonkaebuse väidetele, vaid tühistas maakohtu otsuse menetlusõiguse norme rikkudes muul põhjusel. Riigikohus ei saa

§ 688

lg-te 3–5 järgi ise asjaolusid tuvastada ega tõendeid hinnata, mistõttu tuleb asi saata ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Hageja kaebeõiguse tagamiseks peab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel hageja apellatsioonkaebuse väiteid hindama. 13. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb

§ 173

lg 3 teise lause ja

§ 174lg 6 alusel alama astme kohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest.

14. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 4