← Eesti

2-19-18271/13

Obsah (4)§ 34§ 341§ 35§ 46

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-19-18271 Määruse kuupäev Tartu, 4. november 2020 Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Ants Kull ja Kaupo Paal Kohtuasi Eesti Vaba

) § 34 ja § 341. Õigusmuudatus tekib üksnes nende elementide koostoimes. Avaldaja samastab ekslikult kinnistamisavaldust käsutustehinguga. Nimelt on AÕS § 642 esimese lause kohaselt kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta, kui seadus ei sätesta teisiti. Praegusel juhul ei tulene eriseadustest teisiti. Lisaks õigustatud isiku, s.o hüpoteegipidaja avaldusele on AÕS § 330 esimese lause kohaselt hüpoteegi lõpetamiseks vajalik ka kinnisasja omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek (materiaalõiguslik nõusolek lõpetamisavalduse tegemiseks). Seega tuleb hüpoteegi lõpetamiseks esitada materiaalõiguslik avaldus ja nõusolek õiguse lõpetamise kohta, mis peavad olema notariaalselt kinnitatud vormis. AÕS § 642 esimesest lausest tuleneb, et lisaks materiaalõiguslikule käsutusele on õiguse lõpetamiseks vajalik ka hüpoteegi kustutamine kinnistusraamatust. Õiguse kinnistusraamatust kustutamiseks tuleb esitada kinnistamisavaldus, mille võib

§ 34

lg 1 kohaselt esitada nii hüpoteegipidaja kui ka kinnisasja omanik (aga ka mõni samal või tagumisel järjekohal oleva õiguse omaja) ja see võib olla nii notariaalselt kinnitatud kui ka digitaalselt allkirjastatud (

§ 34

lg 21).

§ 341

lg 2 p 2 järgi on hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks vaja esitada hüpoteegipidaja ja hüpoteeki koormavate õiguste omajate nõusolek ning sama sätte lg 4 järgi ka kinnisasja omaniku nõusolek. Nõusolek võib olla notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud (

§ 341lg-d 5 ja 51).

Seega võib kinnistamisavalduse esitada nii hüpoteegipidaja kui ka kinnisasja omanik, kuid sellele tuleb lisada vastavalt kinnisasja omaniku või hüpoteegipidaja nõusolek. Kinnistamisavaldus ja nõusolek kande tegemiseks võivad olla digitaalselt allkirjastatud. Eelnevast tulenevalt ei näe seadus erinevalt kinnistamisavaldusest ette, et õiguse lõpetamise materiaalõiguslik avaldus võiks olla üksnes digitaalselt allkirjastatud. Ringkonnakohus ei nõustunud avaldajaga, nagu võimaldaks kinnistamisavaldusele sätestatud vabam vorminõue eirata 2

(4)2-19-18271 käsutustehingule kehtestatud notariaalse kinnitamise nõuet. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 81 lg 1 esimese lause kohaselt, kui seaduses on sätestatud tehingu notariaalne kinnitamine, peab tehingudokument olema kirjalikult koostatud ning tehingu tegija allkiri notari poolt kinnitatud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt asendab tehingu notariaalset kinnitamist selle notariaalne tõestamine. Seadus ei võimalda notariaalset kinnitamist asendada tehingu elektroonilise vormiga (TsÜS § 80). Praeguses asjas esitas avaldaja kinnistusosakonnale avalduse hüpoteegi kustutamiseks koos kinnisasja omanike taotlusega kinnisasja hüpoteegi alt vabastamiseks, kuid ei esitanud materiaalõiguslikku avaldust ja nõusolekut (käsutustehinguid) õiguse lõpetamise kohta. Kuna kinnistamisavaldusele olid vajalikud dokumendid lisamata (vt ka

§ 35

lg 1 p 1), jättis kinnistusosakond kinnistamisavalduse õigesti rahuldamata (

§ 46lg 5).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määruse ja maakohtu kandemääruse tühistada ning saata kinnistamisavaldus maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemise otsustamiseks. Määruskaebuse kohaselt sätestab

§ 34

lg 21, et kinnistamisavaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud. AÕS § 642 ja

§ 34

lg 21 koosmõjust tuleneb, et hüpoteegi kustutamiseks tuleb esitada kinnistusosakonnale kinnistamisavaldus, mis võib olla digitaalselt allkirjastatud.

§ 341

lg 4 sätestab, et hüpoteegi kustutamiseks hüpoteegipidaja avalduse alusel on vaja kinnisasja omaniku nõusolekut.

§ 341

lg 5 järgi peab nõusolek olema notariaalselt kinnitatud.

§ 341

lg 51 kohaselt loetakse puudutatud isiku notariaalselt kinnitatud nõusolek võrdseks digitaalallkirjastatud nõusolekuga. Ka kohtupraktika (nt Riigikohtu

  1. novembri
  2. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-15-12, p 40, maa- ja ringkonnakohtute praktika) toetab avaldaja seisukohta, et hüpoteegi kustutamiseks piisab digitaalallkirjastatud kinnistamisavaldusest ja puudutatud isiku digitaalallkirjastatud nõusolekust. Notar ei kontrolli allkirja kinnitamisel tehingu sisu, isiku teo- ega otsustusvõimet ega selgita välja isikute tahet, mistõttu ei kaasne allkirja kinnitamisega lisandväärtust. Kuna digitaalallkiri on seotud vaid konkreetse isikuga ning kui kinnistu omanik ja hüpoteegipidaja on nõus hüpoteegi kustutamisega, siis juba seeläbi on kaitstud isikute huvid ning puudub vajadus poolte allkirju notariaalselt kinnitada. Riigikohtu seisukoht on oluline, et saavutada ühtne praktika, milliseid ja mis vormis dokumente on vajalik esitada kinnistusosakonnale hüpoteegi kustutamiseks kinnistusraamatust.
  3. Puudutatud isikud ei ole määruskaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  4. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.
  5. Avaldaja leiab määruskaebuses, et AÕS §-st 642 ja

§ 34

lg-st 21 ja § 341 lg-test 4, 5 ja 51 tuleneb, et hüpoteegi kustutamiseks piisab digitaalallkirjastatud kinnistamisavaldusest ja puudutatud isiku digitaalallkirjastatud nõusolekust. Kolleegium avaldajaga ei nõustu. 12. AÕS § 642 esimese lause järgi on kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine 3

(4)2-19-18271 kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti. Sama paragrahvi teise lause järgi tuleb avaldus anda kinnistusosakonda või isikule, kelle kasuks õigus lõpetatakse. Lisaks sätestab AÕS § 330, et hüpoteegi lõpetamiseks on vajalik kinnisasja omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek. Nõusolek tuleb avaldada kinnistusosakonnale või hüpoteegipidajale. Nõusolek ei ole tagasivõetav. Kohtud on õigesti leidnud, et hüpoteegipidaja kui õigustatud isiku tahteavaldus ja kinnisasja omanike nõusolekud hüpoteegi lõpetamise kohta pidid olema notariaalselt kinnitatud. See nõue tuleneb sõnaselgelt AÕS § 642 esimesest lausest ja AÕS § 330 esimesest lausest (vt ka Riigikohtu
  1. aprilli
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-8579/48, p 16). Kehtiv õigus ei näe ette, et hüpoteegi lõpetamise tahteavaldused (nii avaldus kui ka nõusolek) võiksid olla üksnes digitaalselt allkirjastatud. Tegemist on materiaalõigusliku avaldusega hüpoteegi lõpetamise kohta (hüpoteegi lõpetamise käsutustehing) ja materiaalõigusliku nõusolekuga hüpoteegi lõpetamise kohta, mida reguleerib asjaõigusseadus, mitte menetlusliku kinnistamisavalduse ja nõusolekuga kande tegemiseks kinnistusraamatusse, mida reguleerib kinnistusraamatuseadus.
  3. Lisaks materiaalõiguslikule tahteavaldusele ja nõusolekule asjaõiguse lõpetamise kohta tuleb AÕS § 642 järgi asjaõiguse lõpetamiseks (hüpoteegi kustutamiseks) teha kanne ka kinnistusraamatusse.

§ 34

lg 21 esimese lause kohaselt peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud.

§ 341

lg 1 järgi on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 341

lg 5 järgi peab puudutatud isiku nõusolek olema notariaalselt kinnitatud ning lg 51 järgi loetakse puudutatud isiku notariaalselt kinnitatud nõusolek võrdseks digitaalallkirjastatud nõusolekuga. Määruskaebuses viidatud Riigikohtu haldusasjas nr 3-3-1-15-12 tehtud määruse p 40 käsitleb kinnistamisavalduse ja sellele lisatava puudutatud isiku nõusoleku vorminõudeid, mis on sätestatud kinnistusraamatuseaduses.

  1. Kuna avaldaja ei esitanud kinnistusosakonnale lisaks kinnistamisavaldusele ja kinnistu omanike digitaalallkirjastatud nõusolekule vajalikke notariaalselt kinnitatud asjaõiguslikke tahteavaldusi, on kinnistamisavaldus jäetud õigesti rahuldamata.
  2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
  3. Avaldaja on kautsjoni tasumisest TsMS § 145 järgi vabastatud. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.