← Eesti

1-20-3612/15

Obsah (4)§ 121§ 69§ 65§ 68

1-20-3612 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. oktoobril 2020. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-20-3612 (kohtueelses menetluses 2

§ 121

lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Natalja Vester Süüdistatav JEGOR GRITSAK, isikukood: 38802072248, Eesti Vabariigi kodakondsus, emakeel: vene keel, valdab vabalt ka eesti keelt, haridus: põhiharidus; töökoht: xxxx; elukohtxxxx; kehtivaid kriminaalkaristusi 2 (viimati Harju Maakohtu 09.09.2019 otsusega nr 1-19-6734

§ 121

lg 1 ja § 424 järgi liitkaristusena vangistusega 11 kuud ja 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 358 tundi tähtajaga 1 aasta 6 kuud), kehtivaid väärteokaristusi 1; tõkend: elukohast lahkumise keeld kuni 01.02.2021 (kahtlustatavana oli kinni peetud 31.01-01.02.2020) Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil (määratud korras) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 45 lg 4 p 1, 173 lg 1 p 1, 175 lg 1 pd 4 ja 9, 179 lg 1 p 1, 180 lg-d 1 ja 3, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313 ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja TsMS § 440 lg 1 kohus otsustas: 1. Tunnistada JEGOR GRITSAK

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. 2.

§ 69

lg 7 ja

§ 65

lg 2 kohaselt mõista Jegor Gritsak’ile liitkaristus suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (5 kuud vangistust) Harju Maakohtu 09.09.2019 kohtuotsusega mõistetud asenduskaristuse ärakandmata osa võrra, s.o 36 (kolmekümne kuue) tunni üldkasuliku töö ehk 36 (kolmekümne kuue) päeva, s.t 1 (ühe) kuu ja 6 (kuue) päeva vangistusega võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 6 (kuus) kuud ja 6 (kuus) päeva vangistust. 1-20-3612 3.

§ 68

lg 1 alusel arvata Jegor Gritsak’i karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 31.01-01.02.2020, s.o 2 (kaks) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud ja 4 (neli) päeva vangistust.

  1. Kohustada Jegor Gritsak’it ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajal. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Jegor Gritsak’i vanglasse saabumise aeg.
  2. Jegor Gritsak’ile kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  3. Rahuldada kannatanu N P’i tsiviilhagi täielikult ja mõista Jegor Gritsak’ilt kannatanu kasuks mittevaralise kahjuna välja 200 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda kannatanu N P’i arveldusarvele nr xxxx Swedbank AS-is.
  4. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Jegor Gritsak’ilt välja riigituludesse menetluskuludena:  määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses summas 129,60 eurot ja kohtumenetluses 259,20 eurot ning  sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876 eurot, s.t kokku 1264,80 eurot.
  5. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Jegor Gritsak’il tasuda menetluskulud kokku summas 1264,80 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
  6. Asitõend - CD-plaat Häirekeskusele tehtud kõnesalvestisega, mis asub toimiku tagakaanel – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  7. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS
  8. peatüki
  9. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU Jegor Gritsak’it süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, 31.01.2020 kella 21:00 ajal Tallinnas Linnamäe tee ja Ussimäe tee ristmikul, istudes takso tagaistmel, haaras taksojuhil N P viimase kinnitatud turvavööga tal kaela ümbert 2

(3)1-20-3612 kinni ning kägistas, tekitades kannatanule N P füüsilist valu ja tervisekahjustuse – 31.01.2020 isiku läbivaatuse protokolli kohaselt punetuse kaelal vasakul pool. Seega Jegor Gritsak pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalja Vester, süüdistatav Jegor Gritsak ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil sõlmisid kokkuleppe järgnevas.

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

§ 69

lg 6,7 ja

§ 65

lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust 09.09.2019 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata vangistuse osa, s.o 1 kuu 6 päeva (määratud üldkasuliku töö tundides tegemata 36 tundi) võrra ning lugeda liitkaristuseks 6 kuud 6 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eevangistus 31.01–01.02.20202, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuulub vangistus 6 kuud ja 4 päeva. Kannatanule N P on süüdistatav tekitanud füüsilist ja mittevaralist kahju. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi temale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 200 eurot, mille palub kanda oma arveldusarvele nr xxxx. Süüdistatavalt tuleb välja mõista menetluskulud kogusummas 1264,80 eurot, millest 129,60 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses ning 259,20 eurot kohtumenetluses ja 876 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatavale on selgitatud, et vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud absoluutsummas 1264,80 eurot hüvitamisele ositi, s.t kohtuotsuse jõustumisest alates tuleb tasuda need võrdsetes osades 12 kuu jooksul. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Jegor Gritsak kuulub

§ 121

lg 2 p 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. Asitõend - CD-plaat Häirekeskusele 31.01.2020 tehtud kõnede helisalvestistega – asub kriminaalasja toimiku tagakaanel – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Martin Tuulik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.