← Eesti

2-20-1078/92

Obsah (9)§ 667§ 238§ 331§ 477§ 654§ 442§ 463§ 172§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 16. oktoober 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-1078 Tsiviilasi Vaidlustatud mää

) § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 2 alusel suhtluskorra määramise osas osaliselt tühistada ning uue määrusega suhtluskorda muuta ja täpsustada. Lisaks tuleb määrust täiendada otsustusega esialgse õiguskaitse abinõude tühistamise kohta. Määrus jääb muutmata vanemate ühise hooldusõiguse ja menetluskulude jaotuse osas. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt ning vanemad ja kohaliku omavalitsuse asutused kannavad ise oma menetluskulud ka ringkonnakohtus, aga lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda. 15. Esmalt lahendab ringkonnakohus seni veel lahendamata menetluslikud taotlused. 15.1. Ema soovis määruskaebuse lahendamist istungil.

§ 667

lg 3 esimene lause sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks. Maakohus on menetlusosalised vajalikus ulatuses ära kuulanud ja kaebuse saab lahendada toimiku materjalide põhjal. 15.2. Ema esitas määruskaebuses taotluse tõendite kogumiseks ning palus nõuda Maksu- ja Tolliametilt andmed isa sissetuleku kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole taotlus põhjendatud, sest kohus lahendab hooldusõiguse ja lapsega suhtlemise küsimusi, mitte nt lapse elatise nõuet. Käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt ei oma isa sissetulek määravat tähtsust. Seetõttu jääb ema taotlus

§ 238lg 1 p 2, § 652 lg 4 ja § 659 alusel rahuldamata.

15.

  1. Ema ja isa esitasid
  2. oktoobril 2020 täiendavad selgitused ja dokumentaalseid tõendeid. Viidatud menetlusdokumente ringkonnakohus

§ 331

lg-st 1 juhindudes ei menetle ja tagastab need koos lisadega esitajatele, sest menetlemine põhjustaks asja lahendamise viibimist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tõendid asjassepuutuvad, sest nende põhjal ei saa teha kindlaks vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust omavaid asjaolusid. Toimikusse jäävad vanemate menetlusdokumentide väljatrükid, aga lisasid ei trükita ega köideta. 16. Järgmiseks käsitleb ringkonnakohus ema etteheidet, et maakohus jättis vanematele ühise hooldusõiguse lapse kodakondsusega ja/või lapse dokumentide seotud küsimustes. 16.1. Tulenevalt

§ 477

lg-st 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (vt nt Riigikohtu

  1. novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-16, p 14 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika). Hagita menetluses kohaldab kohus esmajoones kaalutlusõigust (Riigikohtu
  2. juuni 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-11, p 11 teine lõik, ja
  3. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19 teine lõik; hagita perekonnaasja kohta nii ka
  4. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik). 16.
  5. Seega on esimese astme kohtul vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise otsustamisel ulatuslik diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui selle teostamisel ületati kaalumispiire või rikuti oluliselt menetlusnorme. Hooldusõiguse vaidluse lahendamisel maakohus diskretsiooni piire ei ületanud ega menetlusõiguse norme ei rikkunud. 16.
  6. Maakohus lõpetas PKS § 137 alusel vanemate ühise hooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise osas ja andis ainuhooldusõiguse selles osas emale. Viibimiskoha määramise õigus hõlmab ka selle otsustamist, kuhu laps reisib (Riigikohtu
  7. veebruar 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-15686, p 18 neljas lõik ja selles viidatud
  8. juuni 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-11, p 19). Kui lapse viibimiskoha määramise õigust ei ole territoriaalselt piiratud, saab isa lapsega välismaale reisida vanemate kokkuleppel või kui taotleb kohtult selleks otsustusõigust. 16.
  9. Seega leidis maakohus põhjendatult, et olukorras, kus emal on ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha määramiseks ja isa ema nõusolekuta lapsega üle piiri minna ei saa, on ennatlik anda ühele vanemale hooldusõigus lapse kodakondsusega seotud küsimustes. Maakohus märkis õigesti, et laps peaks täiskasvanuna saama ise valida, millise riigi kodanik ta soovib olla. 10

(11)16.
  1. Eeltoodust tulenevalt jääb vaidlustatud määrus hooldusõiguse osas muutmata, st emal on ainuhooldusõigus viibimiskoha määramise ja haridusküsimuste osas ning muudes küsimustes on vanematel ühine hooldusõigus.
  2. Järgmisena käsitleb ringkonnakohus isa ja lapse suhtluskorda. 17.
  3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et isa ja lapse suhtluskorra määramine on põhjendatud. Määratud suhtluskorda tuleb teatavas osas täpsustada ja muuta. Maakohus ei arvestatud kõiki esiletoodud asjaolusid ja asjaomaste isikute, sh lapse huve. 17.
  4. Maakohus ei põhjendanud, miks peaks peale lahendi jõustumist esimese kahe kuu jooksul toimuma isa ja lapse suhtlemine erinevalt edaspidisest. Maakohus märkis, et laps käib lasteaias või koolis ja tal on huvitegevused ning puhkepäevadel on lapsel võimalik isaga pikemalt koos olla. Ema tõi kaebuses esile, et lapse vähim koormatud ajad on esmaspäeva õhtu ja laupäev. 17.
  5. Lapse huvides on suhtluskorra määramisel järgida eesmärki, et lapsel püsiks tihe side lahusoleva vanemaga. Seetõttu on õige maakohtu seisukoht, et isa ja laps peavad kohtuma iga nädal. Kuna lapse vaba aeg on tihedalt sisustatud, on kõigi asjaomaste isikute huvides, et laps kohtub isaga igal nädal samal ajal. Erinev kokkusaamiste aeg võib tekitada lapses segadust ja asjatuid pingeid vanemate vahel. Arvestades lapse ajakava on põhjendatud isa ja lapse kohtumised määrata iganädalaselt laupäeviti kell 11–
  6. Lapsega koos olles peab isa arvestama lapse päevakavaga ning vajadusel viima last trenni, võistlustele, kursustele jne. 17.
  7. Suhtluskorra alusel kohtub laps isaga laupäeviti ning pühapäevad jäävad emale ja lapsele omavahel vaba aja veetmiseks. Ema valis ainuisikuliselt lapse huviringid ja trennid. Kui ema leiab, et tal on lapsega koosolemiseks liiga vähe aega, tuleb tal lapse ajakava üle vaadata. 17.
  8. Isa esitas oma elukoha kohta vastuolulisi andmeid, seetõttu ei olnud Lasnamäe LOV esindajal võimalik kontrollida, mis tingimustes laps isa juures viibib. Kohtul puuduvad andmed isa elukoha kohta, mistõttu ei saa määrata suhtluskorda nii, et laps viibib öösel isa juures. 17.
  9. Maakohus leidis asjakohaselt, et isal peab olema lisaks võimalus lapsega suhelda telefoni või muude sidevahendite teel. Sel viisil suhtlemist ei saa siiski väga täpselt reguleerida ja ema ei peaks tegema isale takistusi lapsega sidevahendite teel suhtlemiseks igal lapsele sobival ajal. Kuivõrd lapsel on esmaspäeva õhtud vabad, siis kindlasti peab oleme tagatud isale võimalus lapsega telefoni või muu sidevahendi teel suhtlemiseks esmaspäeva õhtuti kell 19–
  10. 17.
  11. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga suhtluskorra taotluse lahendamisel.
  12. Tulenevalt maakohtu resolutsiooni osaliselt muutmisest koostab ringkonnakohus

§ 654lg-st 2² juhindudes kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

19.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga mh rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.

§ 463

lg 2, § 477 lg 1 ja § 477¹ lg 2 teise lause järgi tuleb sellest juhinduda ka hagita asja menetlust lõpetava määruse koostamisel. Maakohus ei võtnud vaidlustatud määruses seisukohta esialgse õiguskaitse abinõude kohta. Selle puuduse saab ringkonnakohus omal algatusel kõrvaldada. Esialgse õiguskaitse abinõud tuleb tühistada, sest määruse jõustumisega langeb ära ajutise hooldusõiguse ja suhtluskorra vajadus. 20. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda.

§ 172lg 1 esimese lause järgi tuleb samal viisil jaotada kaebemenetluse kulud.

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Lapse esindaja tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega. 21.

§ 696lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. /allkirjastatud digitaalsel/ Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.