2-20-3600 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Tsiviilasja number 2-20-3600 Määruse tegemise aeg ja koht 15. september 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasi KR Haldus OÜ väljakuulutam

) § 3 lg 2 kohaselt pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta käivaid erisusi.

1. TsMS § 4 lg 4 kohaselt kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
2. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 7.

§ 31lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Lg 2 esimese lause kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus.

§ 15

lg 3 p 7 kohaselt kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused. Kohus leiab, et kuigi

§ 178

lg 2 kohaselt on kompromiss pankrotimenetluses võimalik pärast pankroti väljakuulutamist, ei ole see füüsilisest isikust võlgniku puhul, juhul kui sellega on võimalik vältida tema pankrotti, välistatud ka pankrotiavalduse läbivaatamise tulemusena. Eeltoodust tulenevalt kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromissi on võimalik ka pankrotiavalduse menetluses kinnitada. Kohus leiab, et võlausaldaja ja võlgniku vaheline kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele. Kui võlgnik vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 8.

§ 23

lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu 2-19-15954 ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 23

lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa.

§ 150

lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

1. Kohus leiab, et ajutise halduri Kristo Tederi nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Ajutise halduri tunnitasu 80 eurot jääb seadusega sätestatud piiridesse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri Kristo Tederi tasu suuruseks 480 eurot, millele lisandub käibemaks 96 eurot. Kohus kinnitab ka ajutise halduri vajalikud kulud summas 25 eurot, millele lisandub käibemaks 5 eurot. Tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ kasuks. Ajutise halduri tasu ja kulud summas 606 eurot maksta välja Themis Õigusbüroo OÜ poolt 24.03.2020 Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud deposiidisumma 1500 eurot arvelt OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo (registrikood 11455318) arvelduskontole nr xxx.
2. Seoses kompromissi sõlmimisega taotleb võlausaldaja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist, aga samuti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud deposiidi jäägi tagastamist (pärast deposiidi arvel ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist ajutisele haldurile). Kohus leiab, et võlausaldaja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu ja ülejäänud deposiidi tagastamiseks kuulub rahuldamisele. Themis Õigusbüroo OÜ on 05.03.2020 tasunud võlausaldaja eest Rahandusministeeriumi kontole riigilõivu 300 eurot ja 24.03.2020 võlausaldaja eest Rahandusministeeriumi kontole pankrotimenetluse kulude katteks 1500 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

§ 11

lg 2 kohaselt deposiidina selleks ettenähtud kontole tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt

§ 146lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 6 sätestatule.

Eeltoodust tulenevalt kuulub Themis Õigusbüroo OÜ-le tagastamisele pool võlausaldaja eest tasutud riigilõivust, st 150 eurot ja ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud deposiidist pärast ajutise halduri tasu ja kulude väljamaksmist ülejäänud summa, st 894 eurot. 11. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kompromisslepingu pooled on soovinud vähendada määruskaebuse esitamise õigust ühele päevale. Sellest tulenevalt kohus vähendab määruskaebuse esitamise õigust ühele