) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Plus Capital esitas 27.03.2020 hagi V A vastu xxx AS ja V. A vahel 05.02.2018 sõlmitud laenulepingust nr xxx tuleneva võla nõudes. Harju Maakohtu 08.04.2020 määrusega kohus võttis hagi menetlusse ning andis V. Ale tähtaja esitada hagile kirjalik vastus. Kostja saatis 08.04.2020 vastuse hagile. Vastus oli saadetud e-kirjaga, mille sisu oli vene keeles. Kirjale oli lisatud inglise keelne dokument. Harju Maakohtu 09.04.2020 määrusega kohus jättis kostja hagivastuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks aega 20 päeva. Kohus saatis Harju Maakohtu 09.04.2020 määruse kostja epostiaadressile (xxx), millelt kostja saatis hagivastuse. Kostja on saanud hagiavalduse koos menetlusse võtmise määruse kätte. Sisulist vastust kostja ei esitanud. Kohus toimetas hagivastuses puuduste kõrvaldamise määruse
lg 1 alusel (kui 2 menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks) kostjale kätte 15.04.2020. Vastamise tähtaeg saabus 05.05.2020. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud. 3. Kohus rahuldab
lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte.
lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Menetluskulud 4. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 450 eurot ja õigusabikulu 420 eurot (koos käibemaksuga) ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 5.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Hagihind on 6595,67 eurot. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli tasuda riigilõivu 450 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu väljamõistmine kostjalt. 6. Kohtuväline kulu on
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 7. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (koos käibemaksuga), on Riigikohtu praktika kohaselt mõistlik (RKTKm 3-2-1-115-14, p 14). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada (
lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.