Obsah (4)

§ 341§ 34§ 35§ 46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Villem Lapimaa ja Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 27.04.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-18271 Kohtuasi Eesti

) § 34 lg 21 kohaselt on digitaalallkirjastatud vorm lubatud.

§ 341

lg 5 kohaselt loetakse puudutatud isiku notariaalselt kinnitatud nõusolek võrdseks digitaalallkirjastatud nõusolekuga. 6. Riigikohus on 25.04.2018 otsuses asjas nr 2-15-8579 ja 01.06.2010 määruses asjas nr 3-21-46-10 leidnud, et hüpoteegi lõpetamiseks on lisaks hüpoteegipidaja avaldusele hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks (AÕS § 642 esimene lause) vajalik ka kinnisasja omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek (AÕS § 330 esimene lause). Riigikohtu 25.04.2018 otsuses asjas nr 2-15-8579 on viidatud ka

§ 341

lg-le 1, ja lg 2 p-le 2 ning lg-tele 5 ja 51, mille kohaselt on hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks vajalik hüpoteegipidaja ja puudutatud isiku notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud nõusolek. Selles Riigikohtu lahendis oli tegemist olukorraga, kus hagejad nõudsid hüpoteegi kustutamist kinnistusraamatust. Kohus leidis, et sisuliselt on tegu hüpoteegi lõpetamise nõudega. Riigikohus on oma seisukoha kujundamisel võtnud aluseks

sätted, mis käsitlevad avaldust ja nõusolekut hüpoteegi kustutamiseks. 7. Kohtud on tsiviilasjades nr 2-18-16618 ja 2-18-13537 tõlgendanud asjaomaseid AÕS-i ja

-i sätteid sarnaselt avaldajaga.

1. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel lahendamiseks pädevale kohtunikule. Harju Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ning saatis selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemäärus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
3. Ringkonnakohus selgitab seoses hüpoteegikande kinnistusraamatust kustutamisega, et eristada tuleb õiguse lõpetamise materiaalõiguslikke avaldusi (käsutustehinguid) ja hüpoteegi 2 2-19-18271 kustutamise avaldust. Neist esimest reguleerivad asjaõigusseaduse (AÕS) § 642 ja § 330 ning teist

§ 34ja § 341.

Õigusmuudatus tekib üksnes nende elementide koostoimes. Määruskaebuse esitaja samastab ekslikult kinnistamisavaldust käsutustehinguga.

1. Nimelt on AÕS § 642 esimese lause kohaselt kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta, kui seadus ei sätesta teisiti. Praegusel juhul ei tulene eriseadustest teisiti. Lisaks õigustatud isiku, s.o hüpoteegipidaja avaldusele on AÕS § 330 esimese lause kohaselt hüpoteegi lõpetamiseks vajalik ka kinnisasja omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek (materiaalõiguslik nõusolek lõpetamisavalduse tegemiseks). Seega tuleb hüpoteegi lõpetamiseks esitada materiaalõiguslik avaldus ja nõusolek õiguse lõpetamise kohta, mis peavad olema notariaalselt kinnitatud vormis.
2. AÕS § 642 esimesest lausest tuleneb, et lisaks materiaalõiguslikule käsutusele on õiguse lõpetamiseks vajalik ka hüpoteegi kustutamine kinnistusraamatust. Õiguse kinnistusraamatust kustutamiseks tuleb esitada kinnistamisavaldus, mille võib

§ 34

lg 1 kohaselt esitada nii hüpoteegipidaja kui ka kinnisasja omanik (aga ka mõni samal või tagumisel järjekohal oleva õiguse omaja) ja see võib olla nii notariaalselt kinnitatud kui ka digitaalselt allkirjastatud (

§ 34

lg 21).

§ 341

lg 2 p 2 järgi on hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks vaja esitada hüpoteegipidaja ja hüpoteeki koormavate õiguste omajate nõusolek ning sama sätte lg 4 järgi ka kinnisasja omaniku nõusolek. Nõusolek võib olla notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud (

§ 341lg-d 5 ja 51).

Seega võib kinnistamisavalduse esitada nii hüpoteegipidaja kui ka kinnisasja omanik, kuid sellele tuleb lisada vastavalt hüpoteegipidaja või kinnisasja omaniku nõusolek. Kinnistamisavaldus ja nõusolek kande tegemiseks võivad olla digitaalselt allkirjastatud.

1. Eelnevast tulenevalt ei näe seadus erinevalt kinnistamisavaldusest ette, et õiguse lõpetamise materiaalõiguslik avaldus võiks olla üksnes digitaalselt allkirjastatud. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, nagu võimaldaks kinnistamisavaldusele sätestatud vabam vorminõue eirata käsutustehingule kehtestatud notariaalse kinnitamise nõuet. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 81 lg 1 esimese lause kohaselt, kui seaduses on sätestatud tehingu notariaalne kinnitamine, peab tehingudokument olema kirjalikult koostatud ning tehingu tegija allkiri notari poolt kinnitatud. Sama paragrahvi teise lause kohaselt asendab tehingu notariaalset kinnitamist selle notariaalne tõestamine. Seadus ei võimalda notariaalset kinnitamist asendada tehingu elektroonilise vormiga (TsÜS § 80).
2. Praeguses asjas esitas avaldaja kinnistusosakonnale avalduse hüpoteegi kustutamiseks koos kinnisasja omanike taotlusega kinnisasja hüpoteegi alt vabastamiseks, kuid ei esitanud materiaalõiguslikku avaldust ja nõusolekut (käsutustehinguid) õiguse lõpetamise kohta. Kuna kinnistamisavaldusele olid vajalikud dokumendid lisamata (vt ka

§ 35

lg 1 p 1), jättis kinnistusosakond kinnistamisavalduse õigesti rahuldamata (

§ 46lg 5). 15. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad Ts

MS § 172 lg 2 alusel avaldaja enda kanda. 16. Kohtunik Liis Arraku ajutise töövõimetuse tõttu asendab teda Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p 17 alusel kohtunik Villem Lapimaa. (digitaalselt allkirjastatud) 3