Obsah (5)

§ 430§ 428§ 432§ 173§ 168

2-19-11824 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming Menetlusliik Edasikaebamise kord Pärnu

§ 430

lg 2 sätestatud asjaoludest ja § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

1. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
2. Pärnu Maakohtul tagastada PlusPlus Capital AS-ile (arveldusarvele EE082200221053320710, viitenumbriga 24619370) ½ hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust s.o 100 eurot.
3. Edastada määrus menetlusosalistele ja täitmiseks Pärnu Maakohtule ½ riigilõivu tagastamiseks.
4. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte enda kanda. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU PÕHJENDUSED 2 2-19-11824
5. PlusPlus Capital AS esitas 07.08.2019.a Tartu Maakohtule hagiavalduse J.P. vastu. Tartu Maakohus võttis 08.08.2019.a hagiavalduse menetlusse ning andis 25.09.2019.a asja kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtule.
6. Hagiavalduses esitatud asjaoludest tulenevalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmiti liitumisleping kliendinumbriga
7. Kostja asus teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale perioodi
8. november kuni
9. november 2016.a teenuste kasutamise eest 01.12.2016.a arve nr 2017169805 summas 702,40 €, mille eest kohustus kostja tasuma 18.12.2016.a. Vastavalt hagiavaldusele hagejal õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist (s.o 15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018) hagejale teadaolevale kostja aadressile. Elisa Eesti AS on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018.a hagejale. Hagiavalduses palub kohtul kostjalt välja mõista põhivõlg 702,40 eurot, viivised 473 eurot, sissenõudekulu vastavalt VÕS §1132 lg 2 summas 30 eurot, viivis 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, s.o riigilõiv summas 200 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 420 eurot ning viivis menetluskuludelt. Hageja esitas 29.11.2019.a kohtule poolte hageja esindaja allkirjastatud kompromissi. Kostja allkirjastas kohtule esitatud kompromisslepingu 29.11.2019.a kohtukantseleis.
10. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. 4.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Hageja ja kostja vahel kirjalikult sõlmitud kompromiss on esitatud kohtule 29.11.2019.a, mille kohaselt on pooled jõudnud kokkuleppele võlgnevuse tasumises osas. 5. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga vastavalt

§ 430lg-le 1.

Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 6. Kohus selgitab, et - tulenevalt

§ 430

lg 8 saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses toodud alustel, kompromissist taganeda või selle üles öelda saab 3 2-19-11824 õlaõigusseaduses nimetatud alustel üksnes hagi esitamise teel täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks. - tulenevalt

§ 432

ei saa hageja peale menetluse lõpetamist uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (sh. juhul kui menetlus on lõpetatud kompromissiga). 7.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte enda kanda ning kostja tasub hagejale ½ riigilõivust ning hüvitab 100 euro ulatuses hageja esindaja lepingulised kulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm kohtunik 4