Obsah (4)

§ 227§ 207§ 15§ 73

4-20-2060 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 2. september 2020, Tallinn Väärteoasja number 4-20-2060 (2302,20,003856) Kohtunik Marina

) § 207 lg 1 ja

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning karistati Kar

S § 63 lg 1 ja

§ 227

lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks Menetlusalune isik Gert Karro – isikukood: 37512246024; elukoht: xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja Silvia Kuller RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134, maakohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 27. märtsi 2020. a otsus väärteoasjas nr 2302,20,003856, millega Gert Karrot karistati LKindlS § 81,

§ 207lg 1 ja § 227 1 4-20-2060 lg 2 järgi Kar

S § 63 lg 1 ning

§ 227lg 2 alusel, osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega karistada Gert Karrot LKindlS § 81,

§ 207lg 1 ja § 227 lg 2 järgi Kar

S § 63 lg 1 ja

§ 227lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks.

1. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
2. Karistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb menetlusalusel isikul loovutada juhiluba Maanteeametile viie tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
3. Menetlusaluse isiku Gert Karro kaebus rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Politsei- ja Piirivalveamet koostas
5. märtsil 2020 väärteoasjas nr 2302,20,003856 väärteoprotokolli nr 20200309373401, mille teokirjelduse kohaselt juhtis Gert Karro
6. märtsil 2020 kell 9.53 Harju Maakonnas Tallinnas Suur-Sõjamäe tn, J. Smuuli tee ja Visase tn vahel liikudes Visase tn suunas mootorsõidukit Xxx Xxx reg.nr xxx kiirusega 87 km/h +/-3 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul oli 50 km/h. G. Karro ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 34 km/h. Ta juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli, samuti juhtis liikluskindlustuseta mootorsõidukit. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (

) § 15 lg 1 p-s 2, § 73 lgs 2, majandus- ja kommunikatsiooniministri

1. juuli
2. a määruse nr 77 §-s 6 ja liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 3 lg-s 2 sätestatud nõudeid, pannes sellega toime

§ 227

lg 2,

§ 207lg 1 ja LKindl

S 81 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi
2. märtsi
3. a otsusega karistati G. Karrot LKindlS § 81,

§ 207

lg 1 ja

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest. Teda karistati Kar

S § 63 lg 1 ja

§ 227lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.

Menetlusaluse isiku kaebus

1. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusalune isik G. Karro, kes palub tühistada kohtuvälise menetleja otsuse liiga range karistuse tõttu või määrata karistuseks rahatrahv. Kaebuse esitaja ei nõustu väärteoasjas tehtud otsuses määratud karistusega võtta kaebajalt mootorsõiduki juhtimise õigus ära 4 kuuks. Nimetatud juhtumi asukohas ei märganud kaebaja liiklusmärki ja oli teel tehnoülevaatusele. Kohtupraktikat arvestades on karistus liiga range. 2 4-20-2060
2. Kohtuistungil jäid menetlusalune isik kaebuse juurde, paludes vähendada kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistust ja määrata juhtimisõiguse äravõtmise asemel rahatrahv. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebus ei ole põhjendatud ja palus jätta otsus muutmata ning menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. G. Karro teo kvalifitseerimine

§ 227lg 2 järgi 6.

Väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse kohaselt heidetakse esiteks G. Karrole ette seda, et ta 9. märtsil 2020 kell 9.53 Harju Maakonnas Tallinnas Suur-Sõjamäe tn, J. Smuuli tee ja Visase tn vahel liikudes Visase tn suunas juhtis mootorsõidukit Xxx Xxx reg.nr xxx kiirusega 87 km/h +/-3 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul oli 50 km/h. Ta üetas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 34 km/h. Väärteoetteheite kohaselt rikkus G. Garro

§ 15

lg 1 p-s 2 nõuet, pannes sellega toime

§ 227lg-s 2 sätestatud väärteo.

7.

§ 15

lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

§ 227

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis.

1. Kiirusmõõturi LaserCam4 (salvestuse ID 003774) salvestise andmetest nähtub teo toimepanemise aeg ja koht. Sealt tuleneb, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati
2. märtsil 2020 kell 9.53 mõõteseadet LaserCam4 (nr LE1148). Sõiduki kiiruseks mõõdeti 87 km/h. Sellel teelõigul on lubatud kiirus 50 km/h. Mõõtemääramatust +/-3 arvesse võttes ületas menetlusalune isik kiirust mitte vähem kui 34 km/h. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd kasutatud on taadeldud mõõtevahendit ning järgitud on sealjuures mõõtemetoodikat. Taatlustunnistuse TTRS-19/00089 kohaselt oli kiirusmõõtur LaserCam4 (nr LE1148) taadeldud
3. aprillil
4. Majandus – ja taristuministri
5. detsembri
6. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisa p.7.2 kohaselt on liiklusjärelevalves kiirusmõõturite taatluskehtivusajaks 1 aasta. Seega väärteo toimepanemise ajal, s.o
7. märtsil 2020 oli kiirusmõõteseadmel kehtiv taatlustunnistus.
8. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et ta ületas lubatud kiirust ning tunnistab süüd. Ta arvas, et kiirusepiiranguks võis seal olla 70 km/h. Ta teadis, et asub linnas ja et kui ei ole märki, siis kehtib sõidukiirusena 50 km/h. Ta kiirendas valgusfoori juures, ei pannud tähele, ei vaata kogu aeg spidomeetrit. Kohtu hinnangul pani menetlusalune isik G. Karro teo toime hooletusest. Karistusseadustiku (KarS) § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Tähelepaneku käitumise korral oleks 3 4-20-2060 G. Karro pidanud teadma, milline on kõnesoleval teel kiirusepiirang ja et ta ületas kiirust vähemalt 34 km/h. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
9. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 15

lg 1 p-s 2 sätestatud nõuet ja pani sellega toime

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

G. Karro teo kvalifitseerimine

§ 207lg 1 järgi 11.

Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt samuti ette ka seda, et ta juhtis 9. märtsil 2020 kell 9.53 Harju Maakonnas Tallinnas Suur-Sõjamäe tn, J. Smuuli tee ja Visase tn vahel liikudes Visase tn suunas mootorsõidukit Xxx Xxx reg.nr xxx, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik väärteoprotokolli kohaselt

§ 73lg-s 2 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.

juuli 2011. a määruse nr 77 §-s 6 sätestatud nõudeid, pannes sellega toime

§ 207lg-s 1 sätestatud väärteo.

12.

§ 73

lg 2 kohaselt peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18. juuli 2011. a määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 6 sätestab ülevaatusele esitamise tähtajad. Nimetatud paragrahvi punkti 4

2 kohaselt esitatakse üle kümne aasta vanune M1-, L3e-, L4e-, L5e- ja L7e-kategooria sõiduk korralisele ülevaatusele hiljemalt 12 kuu möödumisel viimasest ülevaatusest. Maanteeameti liiklusregistris sõiduki taustakontrolli väljatrükilt nähtub, et sõidukil Xxx Xxx registreerimisnumbriga xxx puudus kontrollimise hetkel (päringu teostamise ajal), s.o

1. märtsil 2020 kell 8.14 kehtiv tehnoülevaatus. Tehnoülevaatuse andmetest nähtub, et viimane korduv ülevaatus Amserv Viljandis oli
2. septembril 2018 ning tehnoülevaatus kehtis kuni
3. augustini
4. Sõiduki tehnilistes detailandmetest nähtub muuhulgas, et sõiduauto Xxx Xxx kuulub M1 kategooriasse ning esmane registreerimine (Eestis registreerimine) on aset leidnud
5. märtsil 2007, seega tulenevalt määruse § 6 p-st 4 esitatakse M1 kategooria sõiduki korralisele ülevaatusele hiljemalt 12 kuu möödumisel viimasest ülevaatusest. Seega puudus väärteo toimepanemise ajal menetlusaluse isiku poolt juhitud sõidukil Xxx Xxx registreerimisnumbriga xxx kehtiv tehnoülevaatus (viimasest kehtivusajast oli möödunud ca 7 kuud).
6. Seoses menetlusaluse isiku kohtuistungil esitatud väitega, et ta sõitis tehnoülevaatusele, märgib kohus järgmist.

§ 73

lg 74 sätestab, et kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist võib liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, Maanteeameti teenindusbüroosse või parkimiskohta. Kohtuistungil selgitas G. Karro, et ta alustas sõitu Tallinnas Kirsi tänavalt, mis on Mustamäel. Siis ta sõitis vanalinnas ja Suur4 4-20-2060 Sõjamäel, et võtta kontorisse mõned asjad ja siis sõitis tehnoülevaatusele Jürisse. Suur-Sõjamäe teel ta peatati. Ta oli teel Jürisse läbi Lagedi. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et tegemist ei saanud olla

§ 73

lg-s 74 sätestatud olukorraga, sest menetlusalune isik ei sõitnud mööda lühimat teed lähimasse tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti. Samuti selgitas ka G. Karro kohtuistungil, et sõitis konkreetsesse ülevaatuspunkti, sest see oli ainus, mida ta teadis.

§ 73

lg-s 74 sätestatud nõuete täitmiseks pidanuks ta selgitama välja lähima tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti. 14. Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud kavatsetult (KarS § 16 lg 4). Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et ta teadis, et tema poolt juhitaval sõidukil ei olnud ülevaatust. Juhil on kohustus enne sõitma asumist veenduda, et liiklusseaduses sätestatud nõuded on täidetud, sh liikluses kasutatava mootorsõiduki tähtaegse tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimine. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Seega on menetlusalune isik G, Karro pannud toime

§ 73lg-s 2 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.

juuli 2011. a määruse nr 77 §-s 6 sätestatud kohustuste rikkumise ja seega

§ 207

lg-s 1 sätestatud väärteo, s.o tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise. G. Karro teo kvalifitseerimine LKindlS § 81 järgi

1. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse G. Karrole ette, et ta juhtis
2. märtsil 2020 kell 9.53 Harju Maakonnas Tallinnas Suur-Sõjamäe tn, J. Smuuli tee ja Visase tn vahel liikudes Visase tn suunas mootorsõidukit Xxx Xxx reg.nr xxx, mis oli liikluskindlustuseta. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LKindlS § 3 lg-s 2 sätestatud nõuet, pannes sellega toime LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritava väärteo.
3. Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja Eesti Kindlustusseltside Liidu päringu vastusest nähtub, et sõiduki Xxx Xxxi registreerimismärgiga xxx kindlustuskaitse kehtivuse lõpptähtaeg oli
4. detsembril 2019 kell 23.
5. Seega väärteo toimepanemise ajal, s.o
6. märtsil 2020 ei olnud menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõidukil kohustuslikku liikluskindlustust. Kindlustuskohustus on sätestatud LKindlS §-s 3, mille lõike 2 kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust (edaspidi koos liikluskindlustus). LKindlS § 4 p 1 kohaselt tuleb kohustusliku liikluskindlustuse leping sõlmida sõiduki suhtes, mis on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris, välja arvatud vanasõiduk ja võistlussõiduk, mida ei kasutata liikluses. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki näol on tegemist sõidukiga, mida tuleb registreerida liiklusregistrist ja sellise sõiduki suhtes laieneb kohustusliku liikluskindlustuse nõue.
7. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et temale teadaolevalt oli sõidukil kindlustus peal, kuid tuli välja, et ei olnud. Kohtu hinnangul pani menetlusalune isik G. Karro teo toime hooletuse vormis. Juhil on kohustus enne sõitma asumist veenduda, et liiklusseaduses sätestatud nõuded on täidetud, sh sõidukil kohustusliku liikluskindlustuse olemasolu. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Seega on menetlusalune isik G. Karro pannud toime LKindlS § 3 lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumise ja seega LKindlS §-s 81 sätestatud väärteo, s.o liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise. 5 4-20-2060 Karistus 18.

§ 227

lg 2 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

§ 207lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. LKindl

S § 81 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. 19. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik G. Karro on temale omistatud väärteod toime pannud väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüksarvatud väärteod on toime pandud ühe teoga KarS § 63 lg 1 mõttes. Vastavalt KarS § 63 lg-le 1, kui isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Raskeima karistuse näeb ette

§ 227lg 2, mistõttu tuleb karistust kohaldada selle sätte alusel. 20. Karistuse mõistmisel lähtub kohus Kar

S § 56 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid.

§ 227

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis. G. Karro sõidukiiruse ületamine (34 km/h) jääb antud juhul

§ 227lg 2 kontekstis keskmise määra lähedale.

Tegemist on karistusõiguslikult ühe teoga. Samas on menetlusalune isik oma teoga pannud toime kolm erinevat liiklusalast rikkumist, näidates sellega hoolimatust talle seadusega pandud kohustuste suhtes, mistõttu hindab kohus isiku süüd keskmise määra lähedaseks. Isik on aga süüd tunnistanud ja väljendanud kahetsust, mida kohus peab võimalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna (KarS § 57 lg 1 p 3). (Vaidlustatud otsuses karistuse mõistmisel ei ole kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku teos karistust kergendavaid asjaolusid tuvastanud). Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

1. Karistusliigi valikul võtab kohus arvesse menetlusaluse isiku karistusregistri andmeid, mille kohaselt on G. Karrol kaheksa kehtivat karistust liiklusalaste rikkumiste eest. (
2. veebruaril 2018 MKS § 154 lg 1 alusel määratud karistus on karistusregistri andmetel täidetud
3. märtsil 2019, mistõttu on see karistus praeguseks kustunud). Kehtivatest karistustest kaks viimast on määratud samuti mootorsõiduki juhtimise eest lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Mõlema rikkumise eest on menetlusalusele isikule karistuseks määratud rahatrahv, millised on aga karistusregistri andmetel tasumata. Seega on tegemist isikuga, kes aasta jooksul on toime pannud kolm samalaadset rikkumist. Märkimisväärne on ka tõik, et karistusregistri andmetel on G. Karrol tasumata rahatrahve mitmeid, sh ka mitme aasta tagusest ajast. Seda tunnistas kohtuistungil ka menetlusalune isik. Eelnevalt mõistetud karistused – rahatrahvid – ei ole soovitud mõju avaldanud ning isik jätkab samalaadsete rikkumiste toimepanemist. Nõustuda tuleb kohtuvälise menetlejaga selles, et kuivõrd G. Karrot on juba korduvalt rahatrahviga väärteo toimepanemise eest karistatud, samuti ei ole rahatrahvid tasutud, ei ole järjekordse rahatrahvi mõistmine põhjendatud ega karistuse eesmärkidest lähtudes õigustatud. Seega soostub maakohus kohtuvälise menetlejaga ja asub seisukohale, et karistusliigina on põhjendatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. 6 4-20-2060
4. Kohtuvälise menetleja otsusega keskmisest määrast kõrgemas määras mõistetud põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist neljaks kuuks ei pea kohus aga arvestades isiku süü suurust ning kaebuses esitatud asjaolusid proportsionaalseks. Nagu kohus eelnevalt mainis, tuleb põhikaristus mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Arvestades, et G. Karro sõidukiiruse ületamine jääb

§ 227

lg 2 piirmäärasid arvesse võttes keskmise määra lähedale ning esineb ka karistust kergendav asjaolud (puhtsüdamlik kahetsus), peab kohtu hinnangul mõistetav karistus jääma sanktsiooni keskmisesse määra. Olles tuvastanud G. Karrol keskmise määra lähedase teosüü ja asjaolu, et isikut on ka varem samalaadse teo eest karistatud, annab see aluse põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamiseks. Kohtu hinnangul tuleb eripreventiivsetel kaalutlustel arvestada ka seda, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine ja karistuse pikkus isikule mõjub. G. Karro teenib sissetulekut raskeveoki juhina. Ehkki karistuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Seega, võttes arvesse menetlusaluse isiku süü suurust, isiku kaebuses esitatud väiteid, pidades silmas eripreventiivseid aga ka üldpreventiivseid kaalutlusi, peab kohus võimalikuks kergendada menetlusalusele isikule mõistetud karistust ja karistada G. Karrot mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks.

1. Kaebuses toodud põhjenduste kohaselt kaotab menetlusalune isik juhtimisõiguseta oma töö ja ta ei oska mingit muud tööd Eestis leida. Eelpool nimetatud põhjused ei ole juhtimisõiguse äravõtmist välistavad asjaolud karistusseadustiku mõttes. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Pidades silmas asjaolu, et menetlusalune isik on aasta jooksul toime pannud kolm samalaadset liiklusalast rikkumist, siis pidi ta teadma, et sellisele teole võivad järgneda nii rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena ja sellest võivad olla tingitud ajutised ebamugavused edasise elu korraldamisel. Samas õigustab nimetatud asjaolud kohtu hinnangul juhtimisõiguse äravõtmist lühemaks kui esialgselt määratud neljaks kuuks. Lühiajalise põhikaristuse kohaldamisel ei ole välistatud tööandjaga kokkuleppe saavutamine, et vältida töösuhte lõpetamist.
2. Lisaks selgitab kohus, et väärteokaristused kustuvad aasta jooksul alates karistuse täitmisest. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta. Seega on rahatrahvi karistusregistrist kustumine seotud selle tasumisega. Kuna G. Karro rahatrahvid on tasumata, ei ole need ka karistusregistrist kustunud.
3. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2, tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt G. Karrole määratud karistuse osas ja rahuldab kaebuse osaliselt. Kohus mõistab G. Karrole karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks. (allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste 7