4-20-4068/5

4-20-4068 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.10.2020.a Tallinnas Väärteoasja number 4-20-4068 Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Väärteoasi O Ki väärteoasi LS § 201 lg 2, § 227 lg 1 järgi Menetlusalune isik O K; ik: xxx; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx; xxx. RESOLUTSIOON Lõpetada väärteomenetlus O Ki suhtes väärteoasjas nr 4-20-4068 (2315,20,005070, väärteoprotokoll nr AB1602984) VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel, seoses teos kuriteo tunnuste ilmnemisega. Väärteoasja materjalid edastada Põhja Ringkonnaprokuratuurile kriminaalasja menetlemise korraldamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. Asjaolud 29.09.2020.a on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp saatnud kohtusse väärteoasja materjalid väärteoasjas nr 2315,20,005070 (väärteoprotokoll nr AB1602984) leides, et menetlusalust isikut O Kit tuleks karistada LS 201 lg 2, § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo eest arestiga. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, et planeerida kohtuasja arutamist ning teha kindlaks, milliseid tõendeid tuleb uurida kohtulikul arutamisel, tuvastas, et menetlusalust isikut O Kit on karistatud varasemalt 12.07.2020.a väärteootsusega LS § 201 lg 1, 207 ja LKindlS § 81 alusel; 07.12.2018.a. kohtuotsusega KarS § 4231 alusel, mis on kehtivad karistused. Seda arvestades jääb esiteks selgusetuks see, miks on praeguses asjas isiku tegevus LS § 201 lg 2 järgi väärteona kvalifitseeritud, tuginedes korduvuse (s.o juhtimisõiguseta juhtimise fakti) arvestamisel tõendina enne 07.12.2018.a. kohtuotsust toimepandud 09.09.2018.a episoodile (ka karistus mõisteti enne 07.12.2018.a kohtuotsust ning tegu on karistusregistri väljavõtte kohaselt ka kustunud karistusega – tl 7, 10). Seega on sedastatav, et LS § 201 lg 2 kohane korduvus 06.09.2020.a väärteoprotokolli ja 29.09.2020.a kohtualluvusse saatmise määruse jaoks on tuletatud kustunud väärteokaristusega seonduvast episoodist, seejuures ei ole tegu ka viimase samalaadse teo toimepanemise episoodiga. Teiseks, praeguses asjas kohtule edastatud materjalide pinnalt on põhjust asuda seisukohale, et isik on jätkanud uute samalaadsete süütegude toimepanemist, kuivõrd 06.09.2020.a peeti ta taaskordselt kinni ja kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Eelnevat karistatust arvestades asub kohus seisukohale, et O Ki tegevuses on sedastatavad KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava süüteo – juhtimisõiguseta isiku poolt mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise – tunnused. Kohus rõhutab, et erialakirjanduses on asutud seisukohale, et süstemaatilise juhtimisõiguseta sõidukijuhtimise puhul ei ole oluline see, et analoogselt süstemaatiliste vargustega, peaks kõnealust kuriteokoosseisu moodustavad episoodid olema omavahel ka sisulises seoses. Oluline on tähele panna, et antud koosseisu täitmiseks piisab üksnes selles kirjeldatud teo toimepanemise kordade arvust, sõltumata, kas tegu on faktilise või õigusliku retsidiiviga ning tähtsusetu on ka süütegude vaheline ajavahemik (KarS komm vlj 2015, J. Sootak, P. Pikamäe; lk 1015 p 3.4). Kohus nõustub taolise käsitlusega täielikult, mistõttu ei ole põhjendatud näiteks üks võimalik tõlgendus, et kriminaalmenetlust KarS § 4231 järgi ei alustata, kui isik ei ole antud koosseisu täitvaid episoode toime pannud enam kui üheaastase perioodi jooksul. Sellise seisukoha ebakohasusele viitab juba ainuüksi see, et antud kuriteokoosseisu kehtestamise üheks põhjuseks oli soov karmistada nende isikute karistusi, kes juhtimisõiguse puudumisest hoolimata üha uuesti ja uuesti sõidukit juhivad (SE 554 II seletuskiri, muudatusettepanek nr 41, lk 21). Praktikas on eelnev seisukoht kinnitust leidnud korduvalt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendites, näiteks on leitud, et mootorsõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine eeldab, et isik on enam kui korduvalt, s.o vähemalt kolmel korral juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta. Oluline ei ole seejuures see, kas varasemad teod moodustasid väärteo või vastasid KarS §-s 4231 sätestatud kuriteokoosseisule (RKKKo 3-1-1-75-15, p 8). Sel põhjusel on kohtu hinnangul vajalik jälgida üksnes seda, et uues kriminaalasjas süstemaatilisust iseloomustavad varasemad episoodid (milles isik on varem süüdi tunnistatud) tugineksid kehtivatele karistustele. Ehk teisisõnu, nii kaua, kui isiku kahe eelneva episoodi eest mõistetud karistused (väärteo või kuriteo eest) ei ole kustunud, tuleb iga kolmas taoline rikkumine kvalifitseerida kuriteona. Üksnes sellisel viisil saab saavutada seadusandja tegelikku tahet korduvrikkujate suhtes. Selgusetuks jääb ka see, millega võiks kohtuväline menetleja põhjendada O. Ki (kui kehtivate karistuste järgi vähemalt kolm analoogset süütegu toime pannud isiku) väiksemat süüd või temast lähtuvat väiksemat ohtu võrreldes nende isikutega, kes on varem toime pannud vaid kaks samalaadset väärtegu ja kelle tegu kuuluks kolmandal korral kvalifitseerimisele KarS § 4231 järgi. Seda olukorras, kus O. Ki viimaseks karistuseks oli kaheepisoodilise KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine, mille eest mõistetud tingimusliku karistusega seotud katseaeg lõppes alles mõni kuu enne praegust tegu ning selle eest mõistetud karistus ei ole kustunud. Juba ainuüksi see, et isik on jätkanud pärast samalaadse kaheepisoodilise kuriteo eest mõistetud karistuse kandmise järgselt varasemat käitumismustrit, on märkimisväärne, vajab otsustavat reageerimist, milleks seadusandja on võimaluse loonud ning see tingikski tema suhtes automaatselt uue kriminaalasja alustamise. Vastavalt VTMS § 29 lg 1 p-le 4 tuleb alustatud väärteomenetlus lõpetada, kui teos on ilmnenud kuriteo tunnused. Kohus leiab, et eelpool märgitud põhjustel tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel seoses kuriteo tunnuste ilmnemisega. Seega on ilmnenud väärteomaterjalide pinnalt juba ettenähtav absoluutne menetlustakistus ja kohus ei pea põhjendatuks sellekohase otsustuse lahendamiseks kulutada täiendavat aega kohtuistungi määramisele. Kohus rõhutab, et nüüdseks on tähelepanuväärne ka samadel põhjustel väärteomenetluste lõpetamise arv, seega esineb kohtu hinnangul tungiv vajadus kohtuvälisel menetlejal ning ka prokuratuuril ühtse menetluspraktika väljakujundamiseks. Kohus juhindub VTMS § 29 lg 1 p 4; § 48; § 85; § 107 lg 2. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste Kohtunik