← Eesti

2-19-13639/18

Obsah (7)§ 375§ 428§ 429§ 431§ 432§ 173§ 164

2-19-13639 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Taotlus Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming Edasikaebamise kord Pärnu Maako

) § 477 lg 1 kohaselt kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 375

lg 1 kohaselt, kui kohus leiab, et ühes hagiavalduses esitatud nõuete või hagi ja vastuhagi eraldi arutamine võimaldab asja kiiremat läbivaatamist või lihtsustab menetlust oluliselt või kui hagid on liidetud põhjendamatult, võib ta määrusega eraldada nõuded iseseisvaks menetluseks. 6. Kohus võtab esmalt seisukoha esitatud põhiavalduse- elatise nõudest loobumise osas. Hagejad on kohtule esitanud taotluse elatise nõudmise hagist loobumiseks ning kostja ei ole hagist loobumise osas vastuväiteid esitanud. Lisaks on kostja D. on kohtule 13.11.2019.a teatanud, et ei soovi enda esitatud hooldusõiguse üleandmise avaldusest loobuda. Poolte vahel kohtusse esitatud haginõudest loobumise osas hagimenetluse poolte vahel vaidlus seega puudub. Kohus võtab loobumise vastu, mistõttu käesolev menetlus elatise nõudes kuulub lõpetamisele

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

§ 429

lg 2 järgi kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Sama paragrahvi lõike 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus edastas 13.11.2019.a D.ile hagejate taotluse. Kohus palus kostjal esitada seisukoht hageja esitatud avalduse osas. D. teatas 13.11.2019.a kohtule, et kostjal ei ole vastuväiteid hagist loobumise avaldusele, sest kostja meelest see ei olnudki põhjendatud. 7.

§ 431

lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 8. Avaldaja esitatud hooldusõiguse lõpetamise avaldust menetleb kohus hagita menetluses, mille osaliste ring ei kattu hagimenetluse osalistega ning avalduses menetluse jätkamine ei täida antud juhul

§ 375lg 1 toodud eeldust.

Eeltoodust tulenevalt eraldab kohus tsiviilasjast nr 2-19-13639 D.i avalduse C.u vastu ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning laste hooldusõiguse üleandmiseks avaldajale iseseisvasse menetlusse ja saadab selle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantseleisse uue tsiviilasja registreerimiseks. 9. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 juhindudes määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab

§ 164lg 1 tulenevalt poolte endi kanda.

Kohus märgib, et kuigi alaealised hagejad on antud menetluses hagist loobunud, oleks alaealiste hagejate suhtes äärmiselt ebaõiglane, kui jätta menetluskulud hagist loobumise korral hagejate kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Elatise hagi esitamine on riigilõivu vaba. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt puuduvad pooltel välja mõistetavad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.