Obsah (8)

§ 367§ 657§ 654§ 226§ 218§ 230§ 173§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-116916 Tsiviil

§ 367ja müügilepingu p 2.6 kohaselt põhjendatud.

Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus osaliselt. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse põhinõude 84 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 753,07 eurot osas ning nõustus tasuma viivist seadusjärgses, mitte lepingus kokkulepitud s määras. Lisaks vaidlustas kostja otsust menetluskulude osas. Kostja taotles uue otsus tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 790,80 eurot, viivis ajavahemiku 09.10.2018-14.10.2019 eest 227,12 eurot ning viivis põhinõudelt alates 15.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras põhinõude tasumata summalt päevas. Kostja taotles menetluskulude jätmist nii maa-kui ringkonnakohtus poolte endi kanda.
2. Kostja tõi kaebuses esile järgmised väited:  Maakohus rikkus menetlusõigust. Hageja esindaja diplom ei vastanud seaduses ettenähtud nõuetele.  Hageja esitas arve kauba kohta, mis saadi 07.05.
3. Kostja ei saanud kätte ega kinnitanud nelja EVOR sadeveetihendi ID 600 kauba (kood 676242) kättesaamist. Hageja poolt koostatud pakkelehel puudusid andmed nende kohta. Arvele olid need märgitud põhjendamatult. Hageja ei tõendanud nende esemete üleandmist. Nende esemete eest kostja ei tasunud. Seega ei olnud kohtu seisukoht põhjendatud, et need esemed anti kostjale üle.  Kostja sai kauba mais ja arve septembris. Kostja ei saanud asja lepingutingimustele mittevastavusest hagejale teatada mais, kui ta asja nägi. Kaubaga koos saadud pakkelehel olid saadud kauba andmed õiged. Kostjale ei olnud siis veel teada, et septembris tuleb juurdekirjutusega arve. Ajal, mil kostja kauba vastu võttis, vastas see tema tellimusele - asi vastas suulisele lepingutingimusele.  Raamatupidamise algdokument oli tõend, mille sisu ja vorm pidid vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. Algdokument pidi sisaldama majandustehingu kohta vähemalt majandusliku sisu kirjeldust. Arvel nr 20182931 polnud viidet lepingule ja viivisemäärale. Arve ei saanud olla seotud pooltevahelise müügilepinguga. 5 2-19-116916  Hageja viitas viivisenõudes lepingule, kuid ta ei tõendanud poolte vahel sõlmitud lepingu seost vaidlusaluse arvega. Arvel viivist ei nähtunud. Arvel kajastatavad andmed ja kohustused, pidid olema üheselt arusaadavad kõigile.  Kostja väljastas ise enda jaoks tõendi pealkirjaga „kliendi arvežurnaal“. Hageja märkis dokumendis arve summa taha aadresse, mis ei saanud olla hagejale teadaolevad andmed kostja majandustegevuse kohta. Dokumendis ei olnud ühtegi viidet müügilepingule. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit, selle kohta, et leping oleks üles öeldud või lõppenud, kuid „kliendi arvežurnaalis“ ei olnud alates kostjale vaidlusaluse arve esitamist enam ühtegi kannet.  Hageja ei tõendanud ettemaksu arve olemasolu (kostja tegi hagejale ettemakse). Pooled ei kaubelnud mais 2018 omavahel enam vaidlusaluse müügilepingu alusel. 07.05.2018 saadud kauba tasumisega seotud asjaolud ei ühtinud pooltevahelise lepingu p-ga 5.
4. Lepingus ei olnud juttu ettemaksetest, mida kostja väidetavalt tegi. Vastustaja seisukoht
5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei vaidlustanud maakohtu otsust põhivõlgnevuse 790,80 euro (vaidlustas 84 eurot) ja viivise 227,12 eurot (vaidlustas 753,07 eurot) väljamõistmise osas. Samuti nõustus kostja tasuma põhinõudelt viivist seadusjärgses määras. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus jõustunud. 14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada, vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud põhivõlgnevuse summat 84 euro ulatuses, muuta maakohtu otsust väljamõistetud viivise suuruse osas ning jaotada tuleb uuesti menetluskulud. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja pooled kannavad kumbki ise oma menetluskulud apellatsiooniastmes.

§ 654

lg st 2² alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 15. Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et hageja lepingulise esindaja haridustase ei vasta

is ettenähtud nõuetele.

§ 226

lg 1 sätestab, et kohus kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Menetlusosaline võib nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Lepinguline esindaja võib

§ 218

lg 1 p 2 alusel kohtus olla isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Vabariigi Valitsuse 06.06.2005 vastuvõetud määruse nr 120 Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20.08.1991 antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus (jõustunud 12.06.2005) § 12 lg 1 p 1 sätestab, et magistrikraadile vastavaks loetakse Eesti Vabariigi haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab vähemalt 4-aastase nominaalkestusega ja enne 01.06.2002 Eesti hariduse infosüsteemi kantud bakalaureuseõppe õppekava läbimisel 6 2-19-116916 väljaantud bakalaureusekraadi tõendav diplom. Hageja seaduslikule esindajale anti 1996. aastal Tartu Ülikooli poolt baccalaureus artiumi kraad õigusteaduse erialal. Hageja lepingulise esindaja haridus on võrdsustatud magistrikraadiga. Hageja esindajal on

kohaselt õigus osaleda kohtumenetluses lepingulise esindajana.

1. Hageja esitas kostja vastu lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 mõttes. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et poolte vahel oli vaidlusaluse 03.09.2018 arve esitamise ajal kehtiv müügileping. Müügilepingu p-de 7.1 ja 7.
2. kohaselt leping jõustub sõlmimise kuupäevast ja kehtib kuni 31.12.
3. Juhul, kui üks pool ei teata teisele poolele 30 päeva enne lepingu tähtaja möödumist kirjaliku teatega, et ta ei soovi lepingu pikenemist, pikeneb edaspidi leping samadel tingimustel 1 (ühe) aastaste tähtaegade kaupa. Lepingu p 7.
4. kohaselt võisid pooled lepingu olenemata põhjustest igal ajal ennetähtaegselt üles öelda esitades 30 päeva enne vastaspoolele kirjaliku ülesütlemise avalduse. Lepingu ülesütlemise toimumist või lõppemist esitatud tõendite alusel pole tuvastatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab, et maakohus tuvastas nõuetekohaselt lepingulise suhte jätkumise poolte vahel.
5. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja poolt tellitud tooted andis hageja kostjale üle 07.05.2018 pakkelehega, st enne arve esitamist. Arve sisaldas EVO sadeveetihendit ID 600 (4 tk), mida pakkelehel kirjas polnud. Pooled vaidlevad, kas nimetatud sadeveetihendid anti kostjale üle ning kas hageja saab nõuda nende eest arvel märgitud tasu. Müügilepingu p 1.
6. kohaselt määratakse müüdavate toodete sortimendid ja kogused vastavate tellimuste ja tellimuste kinnitustega. Tellimust ja selle kinnitust asendavad nende puudumisel arved ja/või saatelehed. Asjakohased dokumendid moodustavad lepingu lahutamatu osa. Tellimuste esitamine võis toimuda nii kirjalikult kui suuliselt vastavalt lepingu p-le 2.
7. Lepingu p 4.
8. esimese lause kohaselt antakse tooted üle ja võetakse vastu sortimendi ja koguse järgi vastavalt saatelehele. Käesoleval juhul esitas hageja tõenditena saatelehe ja arve, mis ei olnud aga omavahel kooskõlas. Ühtegi muud tõendit (nt tellimuse kinnitust) hageja sadeveetihendite üleandmise kohta ei esitanud. Hageja pole tõendanud mh ka seda, et kostja tellis talt täiendavalt 4 EVO sadeveetihendit ID
9. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et käesoleval juhul sai lugeda põhjendatuks, arvestades pooltevahelisi ärisuhteid, kauba üleandmist kostjale.

§ 230lg 1 kohaselt pidi hageja tõendama vaidlusaluste tihendite üleandmist tõendama.

Hageja ringkonnakohtu hinnangul seda ei teinud ja selles osas jäi hagi tõendamata. Maakohus oleks pidanud jätma hagi vaidlusaluste toodete osas koguhinnaga 84 eurot rahuldamata (hind 70 eurot + 20% käibemaks 14 eurot). Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 220 lg-d 1 ja 3, kuna need sätted reguleerivad üleantud asjade lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Käesoleval juhul vaidlesid pooled selle üle, kas asjade üleandmine üldse toimus. Seetõttu polnud alus maakohtul alust VÕS § 220 lg 1 ja 3 ning ka § 76 lg 4 kohaldamiseks.

1. Hageja viivisenõude aluseks sai olla seadus või leping, mitte hageja poolt väljastatud arve. Pooled leppisid lepingu p-s 5.4 kokku, et arve tasumisest alusetu keeldumise või tasumisega viivitamise eest on müüjal õigus nõuda viivist 0,1% tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Leping on lepingupooltele VÕS § 8 lg 2 kohaselt täitmiseks kohustuslik. Seetõttu rahuldas maakohus õigesti hageja viivisenõude. Viivise tasumise kohustus ei tulene üksnes viivisemäära märkimisest arvel ja ka vastupidi, viivise märkimata jätmine arvel ei vabasta kostjat viivise tasumise kohustusest, kui selline kohustus on kostjal tulenevalt lepingust või seadusest. Samuti ei kohusta raamatupidamise seaduse § 7 algdokumendile viivise märkimist. Kostja toodud väited ei anna ringkonnakohtule alust muuta maakohtu otsust viivise määra osas, sh edasiulatuva viivise määra osas. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja õigesti viivise lepingust tuleneva määraga. 7 2-19-116916
2. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ja vähendab põhivõlgnevuse summat, siis tuleb muuta ka maakohtu poolt väljamõistetud viivise summat. Ringkonnakohus lähtub maakohtu arvutuskäigust (otsuse lk 6 pöördel ja 7), kuna pooled ei olnud seda vaidlustanud ja muudab arvutuskäigus põhivõlgnevuse summat 84 euro võrra väiksemaks (põhinõude rahuldamata jäetud ulatus). Viivise arvestus, viivise määr 0,1% päevas tasumata summalt on kokku 964,34 eurot:          09.10.2018-17.10.2018, summa 5 740,80 eurot, 9 päeva – 51,67 eurot; 18.10.2018-11.12.2018, summa 4 740,80 eurot, 55 päeva -260,74 eurot; 12.12.2018-16.01.2019, summa 3 740,80 eurot, 36 päeva -134,67 eurot; 17.01.2019-26.02.2019, summa 3 490,80 eurot, 41 päeva -143,12 eurot; 27.02.2019-05.04.2019, summa 2 490,80 eurot, 38 päeva -94,65 eurot; 06.04.2019-14.05.2019, summa 1 990,80 eurot, 39 päeva -77,64 eurot; 15.05.2019-07.06.2019, summa 1 740,80 eurot, 24 päeva – 41,78 eurot; 08.06.2019-15.08.2019, summa 1 240,80 eurot, 69 päeva -85,62 eurot; 16.08.2019-14.10.2019, summa 1 040,80 eurot, 60 päeva -74,45 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse, tingib see maakohtu menetluskulude jaotuse muutmist (

§ 173lg 3).

Menetluskulud maakohtus jäävad

§ 163lg 1 alusel 5% ulatuses hageja kanda ja 95 % ulatuses kostja kanda.

1. Hageja menetluskulud olid maakohtus 745 eurot (riigilõiv 250 eurot ja lepingulise esindaja kulud 495 eurot). Maakohus määras hageja menetluskulud kindlaks rahaliselt, leides, et hageja põhjendatud ja vajalikud kulud olid kokku 720 eurot. Maakohtus kostjal puudus lepinguline esindaja ja kohtutoimiku materjalide kohaselt puudusid kostjal maakohtus menetluskulud. Seega määrab ringkonnakohus kindlaks, et hageja enda kanda jääb 36 eurot ja kostja kanda 684 eurot hageja kuludest.
2. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad kaebuse osalise rahuldamise korral

§ 163lg 1 kohaselt poolte endi kanda.

Tulenevalt ringkonnakohtu kulude poolte endi kanda jätmisest pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) 8