KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa, Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 23. september 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-18304 Tsiviilasi

§ 175

lg 1 järgi kui pärast pärimistunnistuse tõestamist ilmneb selle ebaõigsus, tunnistab notar selle asjast huvitatud isiku notariaalselt tõestatud avalduse alusel või omal algatusel kehtetuks. Vastavalt

§ 175

lgle 4 kui notar keeldub pärimismenetluses tõestatud tunnistust kehtetuks tunnistamast, võib õigustatud huviga isik nõuda kohtus tunnistuse kehtetuks tunnistamist. Tunnistuse kehtetuks tunnistamise hagi esitatakse isiku vastu, kes on õigustatud isik tunnistuse kohaselt. Pärimisregistri kohaselt ei ole võlgnik pärandaja pärijaks. Pärandaja pärijateks on kostjad II ja III. Võlgnik suri 2. juunil 2019. Võlgnik ei jõudnud pärandaja pärandit vastu võtta või sellest loobuda, mistõttu on tema pärijatel õigus pärandist loobuda sama tähtaja jooksul, mille jooksul neil on õigus pärima õigustatud isiku pärandist loobuda (

§ 120

). Kuna kohtule ei ole teada, kes on võlgniku pärijad, siis puudub hagejal õiguslik alus esitada hagi ka kostjate II ja III vastu.

§ 130lg 3 esimese lause järgi on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused.

MÄÄRUSKAEBUS 3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tervikuna tühistada ja teha uus määrus, millega võtta hagi kostjate II ja III vastu menetlusse ja rahuldada hagi tagamise taotlus. Maakohus rikkus materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme ja tuvastas ebaõigesti asjaolud. Maakohus leidis ebaõigesti, et kui notar keeldub pärimismenetluses tõestatud tunnistust kehtetuks tunnistamast, võib hageja nõuda kohtus tunnistuse kehtetuks tunnistamist. Hageja 2

§-le 170 ja selgitas, et ta ei saa notarilt infot selle kohta, kes on pärandaja pärandi vastu võtnud, kes on pärandist loobunud ega infot pärandaja pärandvara koosseisu kohta. Pärandaja pärijad on kostja II ja nende kaks tütart – võlgnik ja kostja III. Võlgnik teadis juba 2013. a-l, et pärandaja oli surnud. Eluliselt on ebausutav, et ta ei teadnud aastaid oma isa surmast ega võtnud tema pärandit vastu kolme kuu jooksul pärast surma. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-17-12712 selgitanud, et pärimistunnistusel ei ole õigustloovat tähendust. Pärand läheb pärijale üldõigusjärgluse põhimõtte kohaselt üle seaduse jõul pärandi avanemisel ehk pärandaja surmaga (

§ 1

lg 1, § 3 lg 1, § 4 lg 1, § 130 lg 1).

§ 119lg 1 kohaselt on pärandist loobumise tähtaeg kolm kuud.

Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Kui pärija tähtaja jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Võlgnikul on hageja ees täitmata kohustused. Kohtutäitur on koostanud

1. juunil 2016 varaliste nõuete/õiguste arestimise akti, millega täitur arestis kõik võlgniku varalised õigused, mis tulenevad pärandaja pärandvara pärimisest. Pärandi hulgas on korteriomand, millest võlgnikule kuulub 1/6 suurune mõtteline osa. Võlgniku pärimismenetluse algatamise teade avaldati Ametlikes Teadaannetes
2. novembril
3. Võlgniku pärija OO võttis vastu võlgniku pärandi ja teda saab menetlusse kostjana kaasata. MENETLUSE EDASINE KÄIK
4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjatele tähtaja sellele vastamiseks. Kostjad vastust määruskaebusele ei esitanud.
5. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 kohaselt tühistada osas, milles maakohus keeldus hagi kostjate II ja III vastu menetlusse võtmast ja jaotas menetluskulud. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud osas, milles maakohus jättis hagi kostja I vastu menetlusse võtmata. Hageja määruskaebus tuleb TsMS § 664 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata osas, milles hageja vaidlustab hagi tagamata jätmist.
7. Kuigi hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tervikuna tühistada, ei ole ta määruskaebuses palunud hagi kostja I vastu menetlusse võtta. Ka määruskaebuse põhjendustest saab järeldada, et hageja ei vaidlusta maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis hagi kostja I vastu menetlusse võtmata. Hagejal ei saa olla ka õiguslikku huvi kostja I vastu hagi esitamiseks, kuivõrd kostja I ei ole vaidlusaluse õigussuhte osaliseks. Seega jääb maakohtu määrus kostja I vastu esitatud hagi menetlusse võtmisest keeldumise osas muutmata.
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult jätnud hagi, milles hageja palus tuvastada, et võlgnik oli pärandaja pärija, kostjate II ja III vastu menetlusse võtmata. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt saab hagi jätta menetlusse võtmata üksnes juhul, kui see on hagis esitatud asjaoludel õiguslikult perspektiivitu. Seejuures ei saa kohus hinnata tõendeid. Praeguses asjas on hageja hagis välja toonud asjaolud, et võlgnik oli pärandaja tütrena tema pärija ning et võlgnik teadis pärandaja surmast juba alates pärandi avanemisest, mistõttu oli tema jaoks möödunud

§ 119lg 1 järgi pärandist loobumise tähtaeg.

Nende asjaolude õigsust eeldades ei ole hagi õiguslikult perspektiivitu. Ringkonnakohus märgib, et pärimistunnistusel ei ole õigustloovat tähendust (vt nt Riigikohtu 9. oktoobri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-12712, p 3

§ 1761lg 1 teise lause kohaselt üksnes informatiivne tähendus.

Hageja on ka välja toonud asjaolu, et tal on võlgniku vastu nõue, mille täitmiseks on algatatud täitemenetlus. Sellises olukorras on hagejal TsMS § 368 lg 1 mõttes õiguslik huvi tuvastamaks, et võlgnik on pärandaja pärija, kuna pärandvara arvel võib olla võimalik hageja nõue võlgniku vastu rahuldada. Hagejal on õiguslik huvi esitada tuvastushagi kostjate II ja III vastu, kes on pärandaja teised pärijad ja seega vaidlusaluse õigussuhte osalised. Maakohus saab asja lahendades selgitada, kas hageja soovib ka võlgniku pärija kui samuti vaidlusaluse õigussuhte ühe osalise menetlusse kaasamist. Hageja on määruskaebuses sellisele soovile viidanud.

1. Kaebaja taotleb hagiavalduse menetlusse võtmist ringkonnakohtult. Selline taotlus rahuldamisele ei kuulu, kuna hagiavalduse menetlusse võtmine kuulub maakohtu pädevusse (TsMS § 11 lõige 1, § 9 lõige 1, § 372 lõige 1). Ringkonnakohus saadab tsiviilasja tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS § 390 lg 1 ei näe ette õigust esitada määruskaebust määruse peale, millega maakohus jättis hagi tagamata. Seetõttu tuleb jätta hageja määruskaebus selles osas läbi vaatamata.
3. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu asjaolule, et maakohus ei ole teinud otsustust hageja teise nõude osas, mille hageja on sõnastanud järgmiselt: „Tunnistama GG, ik XXXXXXXXXX, korteriomandit 1/6 mõttelise osa suurus , mis korter aadressil XXX.“ Nõude sõnastusest ei ole üheselt selge, mida hageja selle nõudega soovib ja maakohtul võib olla vajalik lasta hagejal seda nõuet enne menetlusse võtmise otsustuse tegemist täpsustada.
4. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on põhjendamatult jätnud lahendamata hageja kohtuniku suhtes esitatud taandamisavaldused. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse lahendab TsMS § 663 lg-te 4 ja 5 kohaselt esmalt määruse teinud maakohus. Seega olukorras, kus maakohtu menetlust lõpetava määruse peale on esitatud määruskaebus, menetleb maakohtunik jätkuvalt asja ning taandamisavaldused tulnuks lahendada. Seejuures ei oleks maakohus tohtinud TsMS § 28 lg 2 järgi enne taandamisavalduse lahendamist asja lahendada, st määruskaebust rahuldamata jätta ja ringkonnakohtule edastada. Asja uuesti lahendades peab maakohus lahendama ka taandamisavaldused.
5. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus TsMS § 173 lg 1 järgi asja menetlust lõpetavas lahendis. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin / allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa / allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav 4