1-20-4663/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

1. august
2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-20-4663 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Meelika Aava, Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. juuli
4. a määrus, millega keelduti XX-le riigi õigusabi andmisest Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kahtlustatav XX (ik XXXXXXXXXXX, viibib Tallinna Vanglas), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu
5. juuli
6. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. XX esitas
8. juulil
9. a Harju Maakohtule riigi õigusabi taotluse, vaidlustamaks advokaadi vahendusel Riigiprokuratuuri määrust lõpetatud kriminaalasjas nr
10. Taotluses esitatud asjaolude kohaselt lõpetas prokuratuur
11. juuni
12. a määrusega eelnimetatud kriminaalasja. XX vaidlustas kriminaalmenetluse lõpetamise
13. juunil
14. a Riigiprokuratuuris. Riigi õigusabi on vajalik, kuna Riigiprokuratuuri määrust saab vaidlustada KrMS § 208 lg 1 kohaselt ainult advokaadi vahendusel. MAAKOHTU MÄÄRUS
15. Harju Maakohus jättis
16. juuli
17. a määrusega XX taotluse rahuldamata ja keeldus riigi õigusabi andmisest. 2.
18. Kõigepealt viitas kohus, et vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg-le 5, on riigi õigusabi taotlust pädev lahendama kriminaalasja kohtueelses menetluses maakohus, kelle pädevuses oleks kriminaalasja menetleda. Järgnevalt märkis kohus, et XX ei ole esitanud nõuetekohast majandusliku seisundi teatist. Samas leidis kohus, et menetlusökonoomiliselt ei ole põhjendatud anda XX-le tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, kuna on selge, et tema taotlus jääks rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p-de 2,5 alusel. 1 2.
19. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. RÕS § 7 lg 1 p 2 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Kohus leidis, et XX esitatud andmete pinnalt ei ole võimalik anda veel hinnangut asja perspektiivile. XX on taotluse esitanud ennatlikult. Ta on vaidlustanud Riigiprokuratuuris kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise otsustuse
20. juunil
21. Samas taotleb ta juba praegu võimaliku negatiivse vastuse jaoks riigi õigusabi korras advokaadi määramist. Riigi õigusabi ei ole põhjendatud määrata enne, kui KrMS § 208 lg-s 1 märgitud olukord käes on. Kohus ei määra riigi õigusabi tingimuslikult ehk olukordadeks, kus pole täpselt teada kas riigi õigusabi korras määratava advokaadi teenuste jaoks üldse vajadust tekib. MÄÄRUSKAEBUS
22. Maakohtu määrusele esitas
23. juulil
24. a määruskaebuse XX, kes taotleb määruse tühistamist ja riigi õigusabi määramist. XX määruskaebus edastati Harju Maakohtu poolt enesekontrolli korras Tallinna Ringkonnakohtule
25. augustil 2020 ja registreeriti ringkonnakohtus
26. juulil
27. Määruskaebuses leiab XX, et kohus rikkus riigi õigusabi seadust, samuti Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (artiklit 6.1), põhiseaduse §-i
28. Kohus oli ebaobjektiivne, pealiskaudne. XX leiab, et kohtul oli võimalik kontrollida tema majanduslikku seisundit. Lisaks selgitab XX, et talle on teises kriminaalasjas määratud kaitsja, mis näitab, et talle on võimalik seda määrata ka käesoleval juhul. Kohus viitas RÕS § 7 lg 2 p-le 5, kuid ei toonud seejuures välja ühtegi põhjust. Kriminaalasjas, milles prokuratuur keeldus kriminaalmenetlusest, on võltsitud asjaolusid. Kuritegu pandi tema suhtes toime
29. mail 2020, talt varastati telefon, anti peksa. Seda tõendavad SMS-id, helifailid. Uurija väidab, et telefon toodi uurimisasutusse leiuna. XX tõendid aga ei võimalda nii arvata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30. Ringkonnakohus leiab, et XX määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
31. Määruskaebusmenetluse eesmärk on kõrgema astme kohtus kontrollida madalama astme kohtu tehtud määruse seaduslikkust ja põhjendatust. Seejuures, KrMS § 390 lg 2 kohaselt vaatab ringkonnakohus määruskaebuse läbi kaebuse piirides. Kuigi määruskaebuses on XX loetlenud rida erinevaid õigusakte ja -norme, mida maakohus
32. juuli
33. a määruse tegemisel rikkus, on need etteheited maakohtu määruses esitatud kohtu argumentidega seostamata ja selliselt paljasõnalised. Kohus lähtus määruse tegemisel nii menetluslikust olukorrast, kui ka seaduses, s.o riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-des 2 ja 5, määratletud riigi õigusabi andmisest keeldumise alustest. Nii tuvastas maakohus, et prokuratuuri määrust, mille vaidlustamiseks XX riigi õigusabi soovis, ei olnud XX riigi õigusabi taotluse esitamise ega maakohtu määruse tegemise aja seisuga veel koostatudki. Määruskaebus sisaldab rohkelt etteheiteid nii maakohtule kui prokuratuurile, kuid eelmärgitud maakohtu tuvastatud asjaolu ehk seda, et riigi õigusabi taotluse esitamisel polnud prokuratuur lahendanud ära tema
34. juuni 2020 kaebust, pole määruskaebuses vaidlustatud. See tähendab, et riigi õigusabi taotluse esitamisel ei olnud XX-le tekkinud KrMS § 208 lg-s 1 sätestatud kannatanu õigust vaidlustada advokaadi vahendusel Riigiprokuratuuri määrust. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 2 kohaselt ei anta aga riigi õigusabi isikule, kel ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Seega lähtus kohus määruse tegemisel asjakohastest faktidest ja seaduslikust alusest XX-le riigi õigusabi 2 keeldumisel. Kaebuses esitatud argumendid eelnimetatud asjaolu ega õiguslikku alust ei adresseeeri. Nii ei ole määruskaebuses esitatud etteheited asjakohased ega tingi maakohtu seadusliku ja põhjendatud määruse tühistamist. Ringkonnakohus märgib selgitavalt, et eelduslikult on Riigiprokuratuur vahepealsel ajal võtnud lõpetatud kriminaalasjas nr 20730000230 seisukoha XX kaebuse osas. Nii ei saa ringkonnakohus välistada, et pärast maakohtu määruse tegemist on XX-le tekkinud KrMS § 208 lg 1 alusel õigus vaidlustada Riigiprokuratuuri määrust advokaadi vahendusel. See aga kujutab endast uut olukorda ja tähendab XX poolt ka uut otsustust, s.o kas ta soovib niisugust määrust vaidlustada, ehk uut riigi õigusabi taotlust.
35. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus XX määruskaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu
36. juuli
37. a määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3