KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-19-16073 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. september 2020. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi A Si hagi A Ki vastu võlg

§ 405

) Menetlusosalised Hageja: A S (isikukood xxx, elukoht: xxx ) A K, (isikukood xxx, xxx) Kostja: RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.
2. Välja mõista A Kilt A Si kasuks 277 (kakssada seitsekümmend seitse) eurot.
3. Jätta menetluskulud kostja A Ki kanda ja välja mõista A Kil A Si kasuks menetluskulud 75 (seitsekümmend viis) eurot. EDASIKAEBAMISE KORD 1 Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE
4. Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt laenas hageja
5. aastal kostjale 880 eurot. Kuni
6. aasta märtsini maksis kostja igakuiselt võlga tagasi. Kostja võla jääk on 277 eurot. Hageja pöördus
7. aastal võla kättesaamiseks xxx poole, kuid võlanõudjaga ei ole võimalik enam kontakti saada. 11.11.
8. a avalduses taotleb hageja kostjalt 277 euro suuruse võla väljamõistmist ning xxx konsultatsioonile kulutatud summa 70 euro väljamõistmist, kokku 347 eurot. KOSTJA VASTUS
9. Kostja märgib oma vastuses, et laenas koos oma elukaaslase M K A Silt 800 eurot tagasimaksega 880 eurot, millest tasutud on 603 eurot ja tasumata 277 eurot. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, laenu jäägi 277 euro nõudes.
11. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping summale 800 eurot (koos intressiga 880 eurot) ning selles, et laenust on käesoleval ajal tagastamata veel 277 eurot.
12. Laenu jäägi osas on kostja hagi õigeks võtnud.
13. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. 2
14. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, samuti täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks võlgniku vastu.
15. VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus rakendada kohustust rikkunud võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, samuti nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6).
16. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja laenulepingut ei esitanud, kuid kostja ei vaidlustanud, et ta on laenu tasumisega võlas summas 277 eurot. Kuid kostja ei ole õigeks võtnud laenu sissenõudmisega seotud kulu (70 eurot xxx konsultatsiooni eest) ning hageja ei ole esitanud tõendeid nimetatud kulu kandmise kohta. Seetõttu tuleb hagi 70 euro osa jätta rahuldamata. 11. Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (

§ 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS 12.

§ 405

lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. 12.1. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. 12.2.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulu on riigilõiv 75 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 3