RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-15-400
- november 2020 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Hannes Kiris Eduard Mägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmine Tartu Ringkonnakohtu
- mai
- a määrus Eduard Mägi kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Maarja-Liisa Kõiv
- oktoober 2020, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Ringkonnakohtu
- mai
- a määrus muutmata.
- Kaitsja määruskaebus jätta rahuldamata.
- Jätta valitud kaitsjale makstud tasu süüdimõistetu kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Narva Linnakohtu
- novembri
- a otsusega tunnistati Eduard Mägi süüdi kriminaalkoodeksi (KrK) § 101 p-de 2, 3, 7 ja 8, § 115 lg 2 p 2, § 17 lg 4 – § 1151 lg 1, § 2071 lg 3, § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks surmanuhtlus. Riigikohtu
- aprilli
- a otsusega tühistati E. Mägile mõistetud karistus ja talle määrati eluaegne vabadusekaotus. E. Mägi karistusaeg algas
- septembril
- septembril 2019 edastas vangla Tartu Maakohtule materjalid E. Mägi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur süüdimõistetu vabastamist ei toetanud.
- Tartu Maakohtu
- veebruari
- a määrusega jäeti E. Mägi talle mõistetud eluaegse vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhiseisukohad olid järgmised. 3.1 Vangistusest ennetähtaegse vabastamise formaalsed alused on täidetud: E. Mägi on eluaegsest vangistusest ära kandnud veidi üle 25 aasta ning tal on vabaduses kindel elukoht, kuhu saab paigaldada elektroonilise valve seadme. 3.2 E. Mägi vabastamine ei ole sellele vaatamata võimalik. Arvestades E. Mägi kuritegusid, saab ta vabastada üksnes siis, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on üliväike. Nii see aga ei ole: tema retsidiivsusoht on liiga suur ja vabanemisjärgsed elutingimused ning võimalikud lisakohustused seda riski piisavalt ei maanda. 3.3 Vanglas on E. Mägi muutumise nimel kõvasti pingutanud ja läbinud erinevaid ühiskonnastavaid ning rehabiliteerivaid tegevusi. Tal on töökoht ja toetavad lähedased. Ta on abiellunud. Abikaasa töötab küll Soomes, kuid toetab E. Mägi igakülgselt. Samas kätkeb vangistusjärgne elu siiski erinevaid ohte. E. Mägi peab asuma ise enda heaolu nimel pingutama 25 1-15-400 aasta jooksul oluliselt muutunud ühiskonnas. Tal on küll tugiisik, kuid tema lähedased elavad võimalikust vabanemisjärgsest elukohast kaugel. 3.4 E. Mägi pani kuriteo toime alkoholi mõju all. Kohtuistungil avaldatust ning vangla iseloomustusest nähtuvalt mõistab süüdimõistetu alkoholist hoidumise vajadust. Samas ei saa välistada, et süüdimõistetu ei suuda vältida alkoholi uuesti tarvitama hakkamist. 3.5 Süüdimõistetut iseloomustavad positiivsed asjaolud viitavad sellele, et uute kuritegude toimepanemist oodata ei ole. Samas peab karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 alusel arvestama ka kuriteo toimepanemise asjaolusid. Toimepandud tegudest lähtuv ohuprognoos annab küllaldase aluse arvata, et E. Mägi jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. E. Mägi teod olid väga jõhkrad. Tõenäoliselt ei ole Eestis karistust kandmas väga palju inimesi, kes oleksid toime pannud oluliselt raskemaid tegusid. Süüdimõistetu tappis nelja kuu jooksul vähimagi põhjuseta kolm inimest – tegu ei olnud ühel õhtul paljude halbade asjaolude kokkulangemisega. E. Mägil polnud sel ajal ka kuritegelikku minevikku. Tal oli pere ja töö. Kolme asjasse mittepuutuva isiku tapmist, neist ühe vägistamist, laipade peitmist, neilt vara äravõtmist ja hilisemat realiseerimist ei saa pidada ka noorusest tuleneva rumaluse tempudeks. 3.6 Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et E. Mägi on küll range järelevalve tingimustes väga laitmatult käitunud, kuid ei saa olla kindel, et see jätkub nii ka vabaduses.
- Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse E. Mägi ja tema kaitsja, kes taotlesid kohtumääruse tühistamist ning süüdimõistetu vabastamist.
- Tartu Ringkonnakohtu
- mai
- a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ning kaebused rahuldamata. Määruse põhiseisukohad on järgmised. 5.1 Eluaegse vangi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel tuleb hinnata kriteeriumeid, mis ei erine nendest, mida arvestatakse tähtaegset vangistust kandvate kinnipeetavate vabastamise üle otsustades (KarS § 76 lg 4). Nende tingimuste hindamisel on kohtul ulatuslik otsustusruum, mis rajaneb suuresti kohtu siseveendumusel. Erinevalt kaebajatest leidis ringkonnakohus, et maakohus ei ole teinud sellist kaalutlusviga, mis annaks aluse maakohtu määruse tühistamiseks. 5.2 E. Mägi omistab liialt suure tähenduse vangla riskihinnangule. Otsustus tuleb teha KarS § 76 lg-s 4 toodud kriteeriume hinnates, mitte riskiprotsentidele tuginedes. Seda on maakohus ka teinud. Muu hulgas tutvusid mõlemad kohtud E. Mägi vanglatoimikuga ning arvestasid teda iseloomustavaid positiivseid andmeid. E. Mägi vanglakäitumist ja tema pingutusi kajastav nimekiri on pikk. Vangistusaja jooksul pole tal olnud distsiplinaarrikkumisi, ta on töötanud, õppinud riigikeelt, omandanud vaimuliku hariduse, korrektselt järginud individuaalset täitmiskava ning läbinud paljusid vangistuse täideviimise sihtide saavutamiseks mõeldud tegevusi. Süüdimõistetu on teinud heategevuslikku tööd: lugenud sisse audioraamatuid pimedatele lastele ning käinud vanglates noortele kinnipeetavatele preventiivse eesmärgiga rääkimas oma lugu. E. Mägil oleks vabanedes elu- ja töökoht ning lähedased ja tugiisik on valmis teda toetama. 5.3 Samas leidis ringkonnakohus maakohtuga nõustuvalt, et E. Mägi kuriteo asjaolud annavad põhjuse pidada uue kuriteo toimepanemise riski tema enne tähtaega vanglast vabastamiseks liialt suureks. Süüdimõistetu tappis koos kaaslastega kolm inimest. Ühte kannatanut vägistati ning pandi toime sugulise kire rahuldamine ebaloomulikul viisil. Üks tapmine pandi toime julmal ja piinaval viisil, kusjuures kannatanu oli invaliid, toimepanijatele tundmatu ning rünne toimus huligaansel ajendil. Süüdistuse tekstis nimetati peksmist elajalikuks. Kaitsja argument, et E. Mägi oli isikute grupis kõige noorem, ei ole oluline. Kuigi E. Mägi oli tegude toimepanemise ajal täisealine, abielus, tal oli laps ja töökoht, oli ta kuritegude toimepanemisel väga aktiivne. 5.4 Seega oli E. Mägi võimeline kasutama väga ekstreemset vägivalda. Ta ilmutas korduvalt suutmatust kaasa tunda teiste inimeste valule ja ükskõiksust elu vastu. Tema vanglakäitumine, pingutused jm hilisem lasevad aimata, et E. Mägi soovib end muuta. See on küll positiivne, kuid süüdimõistetu vabadusse laskmiseks sellest veel ei piisa. Sarnaselt maakohtuga ei ole ringkonnakohus veendunud, et E. Mägi vabanemine on ühiskonnale turvaline. Kontrolli leevendamine võib süüdimõistetu käitumist väljaspool vanglat muuta. Ka ei pruugi E. Mägi sisemine kurjus olla kadunud 2
(4)1-15-400 vaatamata vangistusaastatele ning läbitud tegevustele. Tema minevikku arvestades võivad potentsiaalsed uued kuriteod olla väga rasked.
- Ringkonnakohtu määrusele lisas eriarvamuse üks ringkonnakohtunik, kes leidis, et E. Mägi vabanemise üle pidanuks otsustama alles siis, kui süüdimõistetule oleks tehtud ekspertiis. Eriarvamuses esitatud seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 6.1 E. Mägi puhul on üliväike uute kuritegude tõenäosus samastatud teoreetiliste uute kuritegude tõenäosusega. Ilmselt tingis selle E. Mägi suur süü. Selline samastamine ei ole aga õige ning selliselt pole ennetähtaegne vabastamine sisuliselt võimalik, kuna teoreetiline uute kuritegude toimepanemise oht jääb alati. 6.2 Kohtud pole nimetanud olulisi ohutegureid, mille alusel E. Mägi vabastamata jätta. Küll aga on terve hulk E. Mägi õiguskuuleka elu kasuks rääkivaid asjaolusid. Ei ole välistatud, et toime pandud tegude ajal elas süüdimõistetu läbi mingit piiratud ajalist faasi (ca neli kuud) – enne ja pärast on ta käitunud korralikult. On ka mõningane võimalus, et tegude toimepanemise ajal ei olnud E. Mägi veel küps inimene ning ta muutus pärast seda paremuse poole. 6.3 Võimalikke E. Mägiga seotud ohte peaks hindama spetsialist. Seadus ei välista ennetähtaegse vabastamise asjades süüdimõistetule ekspertiisi tegemist. Seega tulnuks E. Mägile teha ekspertiis ja selle alusel tema võimalikku ohtlikkust hinnata. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse E. Mägi kaitsja, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistamist ning E. Mägi vabastamist või asja uueks arutamiseks saatmist. Kaitsja hinnangul on kohus ebaõigesti hinnanud asjaolusid ja analüüsinud sisuliselt vaid E. Mägi varasemaid kuritegusid. Vanglatoimikus on E. Mägi kohta palju positiivset teavet, mida tulnuks arvestada. Oluline on ka E. Mägi vanus tegude toimepanemise ajal, kuriteo toimepanemine grupis ja
- aastatel, mil kuritegevuse tase oli kõrge. Ringkonnakohus kordas üksnes maakohtu järeldusi. On arusaamatu, mida tuleks veel teha selleks, et veenda kohut E. Mägit tingimisi enne tähtaega vabastama. Kokkuvõtvalt on kohtud analüüsinud E Mägi minevikku, mitte praegust olukorda. Kaitsja nõustub ka eriarvamuses märgituga ja leiab, et kohus pidanuks ekspertiisi tegemist kaitsjaga arutama. Riigikohus peaks andma suunised KarS §-de 76 ja 77 kohaldamiseks eluaegsete vangide ennetähtaegse vabastamise asjades. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Praeguses asjas ei ole vaidlust, et eluaegse vangistusega karistatud E. Mägi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks on täidetud KarS § 77 lg-s 1 sätestatud formaalsed tingimused. Määruskaebuse lahendamiseks tuleb otsustada, kas kohtud andsid ennetähtaegse vabastamise sisulistele eeldustele põhjendatud hinnangu.
- KarS § 77 lg 2 kohaselt arvestatakse eluaegse vangistusega karistatud isiku tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel KarS § 76 lg-s 4 sätestatut. Järelikult ei erine eluaegset vangistust kandva kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused tähtajalist vangistust kandva isiku omadest. Eluaegset vangistust kandva kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa siiski mööda vaadata mõistetud karistuse võimalikest eripäradest – eeskätt sellest, et vangistus on olnud väga pikk ja isik tavaelust ebatavaliselt kaua eemal. Seetõttu ei saa sellise isiku vabastamisel tingimata eeldada, et teda ootab pärast pikka vangistust vabaduses pere, lähedased ja/või usaldusväärne suhtlusringkond. Nõustumisväärne on maa- ja ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt peab eluaegset vangistust kandva isiku ennetähtaegseks vabanemiseks olema kinnipeetava retsidiivsusrisk (s.o hinnang isiku soodumusele uusi kuritegusid toime panna) eriti väike, sest potentsiaalsed uued kuriteod võivad olla väga rasked.
- Kolleegiumi hinnangul on maa- ja ringkonnakohus E. Mägi vabastamata jätmist argumenteerinud põhjalikult, veenvalt ning kooskõlas kohtupraktikas väljendatud põhimõtetega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a otsus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 16, 20). Kohtute siseveendumuse kujunemine on lahendite põhjal selgelt jälgitav. Arvestatud on nii E. Mägi 3
(4)1-15-400 eeskujulikku käitumist kinnipidamisasutuses, tema senist elukäiku tervikuna kui ka toime pandud kuritegude asjaolusid.
- Sarnaselt tähtajalist vangistust kandvate süüdimõistetutega ei saa eluaegsete kinnipeetavate ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendada kuriteo raskuse ja selle eest mõistetud karistusega. Küll aga tuleb KarS § 76 lg 4 kohaselt ennetähtaegse vabanemise materiaalsete eelduste kontrollimisel arvestada konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolusid, millena tuleb mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad retsidiivsusriski ja võimaliku uue kuriteo raskust mõjutada (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- juuni
- a määrus nr 1-14-5339/95, p 12). Et eluaegne vangistus ei ole ajaliselt määratletud, ei kajastu süüdimõistmise aluseks olnud tegudes sisaldunud ebaõigus karistuse pikkuses nii, nagu see on tähtajalise vangistuse puhul. Seetõttu on eluaegset vanglakaristust kandva süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel iseäranis oluline arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid. Nende asjaolude kaalumine ongi vajalik otsustamaks, missuguseid potentsiaalseid riske isiku varasem käitumismuster endas kätkeb (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- märtsi
- a määrus nr 1-09-14104/142, p 22). Seega on ka mõistetav kohtute argumentatsioon, et E. Mägi jätkuvat kinnipidamist õigustavad mh tema süüdimõistmise aluseks olnud tegude asjaolud, mis ei võimalda hinnata süüdimõistetu retsidiivsusriski veel sedavõrd väikseks, et annaks aluse tema vangistusest ennetähtaegseks vabanemiseks. Nii maa- kui ka ringkonnakohus on möönnud, et eeskujuliku käitumise jätkumisel võib E. Mägi vabanemine tulla kõne alla edaspidi.
- Alates
- juulist 2019 on vangistusseaduse (VangS) § 20 lg-s 2 sätestatud võimalus paigutada eluaegset vangistust kandev kinnipeetav avavanglasse, kui ta on karistusajast ära kandnud vähemalt 23 aastat. Otsustades eluaegset kinnipeetavat enne tähtaega mitte vabastada ja leides, et selline vabastamine on siiski võimalik edaspidi, saab kohus vajadusel juhtida kinnipidamisasutuse tähelepanu võimalusele suunata isik avavanglasse. Karistuse kandmine avavanglas annab ühest küljest süüdimõistetule võimaluse harjuda leebema kinnipidamisrežiimiga, teisalt aga saab vanglateenistus jälgida süüdimõistetu käitumist vähem kontrollitud keskkonnas. Seega on avavanglasse suunamine mõistlikuks vaheetapiks enne lõpliku vabastamise otsustuse tegemist. Kaitsja esitatud andmetel on E. Mägi nüüdseks Tartu Vangla
- juuni
- a otsusega avavanglasse paigutatud.
- Viimaks märgib kolleegium, et kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg 3 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel võib süüdimõistetule küll ekspertiisi määrata, kuid ekspertiisi tegemine on põhjendatud üksnes juhul, kui selleks esineb selgepiiriline vajadus (vrd nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- oktoobri
- a otsus nr 1-17-5760/47, p 11). Praeguse asja materjalides ei ole viiteid E. Mägi vaimse seisundiga seotud probleemidele ega põhjendatud kahtlusi, mis nõuaks ekspertiisiga kummutamist. Seega ei saa E. Mägile ekspertiisi tegemata jätmist kohtutele ette heita.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
- mai
- a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt jääb seetõttu valitud kaitsjale makstud tasu süüdimõistetu kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)