Obsah (6)

§ 37§ 44§ 38§ 152§ 43§ 2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-426 Määruse kuupäev 12. juuni 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu ametnike tegevuse õigusva

) § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus 2 menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja palus kaebuses tunnistada, et kontaktisik ja üksuse juht pidid kohe teavitama Tartu Vangla finants- ja majandusosakonda, et kaebaja kasutuses ei ole enam elektriseadmeid ja kaebaja ei pea enam elektri eest maksma. Lisaks palus kaebaja kohustada vanglat tagastama talle ära võetud raha elektri eest, kuna ta ei ole elektrit kasutanud. Kohus mõistab kaebaja nõudeid nii, et kaebaja sooviks on vanglaametnike tegevuse (tegevusetuse) õigusvastasuse tuvastamine teavitamisel ja vangla kohustamine elektriraha tagastamiseks. Kohtu hinnangul soovis kaebaja esitada tuvastamis- ja kohustamisnõude (

§ 37lg 2 p 4 ja p 2).

1. Kohus ei arvesta kaebuse nõudena kaebuse tekstis sisalduvaid kaebaja arutlusi selle kohta, et vangla peaks tasuma kaebajale intressi vabanemisfondi hoiustatud rahast. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja niisuguse nõude vanglale 2-3 aastat tagasi ja vangla keeldus. Ühestki kohtueelse menetluse dokumendist ei nähtu, et kaebaja oleks seoses kaebuse asjaoludega esitanud vanglale nõude vabanemisfondi hoiustatud rahalt intressi maksmiseks. Kaebaja soovis 10.06.2020.a vastuses, et kohus annaks talle täiendavalt aega, et kaebaja saaks esitada dokumente selle kohta, kuidas vangla ei nõustu vabanemisfondist intressi maksmisega. Kuna kaebaja sellesisuline nõue ei ole seotud käesoleva kaebuse esemega ja ei nähtu kohtueelse menetluse dokumentidest, siis ei pea kohus põhjendatuks anda kaebajale aega täiendavate nõuete või dokumentide esitamiseks. Kui kaebaja soovib esitada kohtule nõude vangla kohustamiseks maksta vabanemisfondi kogutud rahalt intressi, tuleb tal enne läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebajal tuleb esitada vanglale sellekohane taotlus (2-3 aastat tagasi esitatud taotlus ja saadud vastus praegu enam kohtusse pöördumise õigust ei anna). Kui vangla taotlust ei rahulda, on kaebajal õigus esitada vaie. Kohtu poole on kaebajal õigus pöörduda siis, kuid vangla on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Tuvastamisnõude tagastamine
2. Kohus tagastab kaebuse tuvastamisnõudes halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

§ 37

lg 2 p 6 kohaselt saab kaebusega nõuda haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalikõiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist.

§ 44

lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks.

§ 38

lg 4 kohaselt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kohtu hinnangul puudub kaebajal õigus esitada iseseisev tuvastamisnõue tuvastamaks, kas ametnikud teavitasid Tartu Vangla finants- ja majandusosakonda õigeaegselt või mitte. Pelgalt huvi veenduda ametnike tegevuse õiguspärasuses ei ole tuvastamisnõude esitamise alusena piisav. Kaebaja õigusi ei riku mitte see, kas ametnikud on teavitanud õigeaegselt, vaid see, et kaebaja vanglasiseselt vabakasutuskontolt on tehtud mahaarvamisi elektriseadmete kasutamise eest ajal, mil ta elektriseadmeid kasutada ei saanud. Kaebaja saab kaitsta enda õigusi kohustamisnõudega maha arvatud rahasumma tagastamiseks, mida ta on ka teinud. Kui kaebaja hinnangul on ametnikud rikkunud enda teenistuskohustusi, saab kaebaja teavitada sellest Tartu Vanglat, kelle pädevuses on otsustada, kas rikkumine toimus ja kuidas rikkumisele reageerida. Kohustamisnõude menetluse lõpetamine 7.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kui 3

§ 152

lõikes 1 nimetatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Kohtu hinnangul on praeguses asjas kohustamiskaebus muutunud ainetuks. Kaebaja eesmärgiks on saada tagasi elektri eest tasutud raha aja eest, mil ta elektriseadmeid kasutada ei saanud. Vastustaja on teinud otsuse (tl 26), millega raha tagastatakse. Haldusorganil puudub võimalus raha ülekandeid ilma vastava otsustuseta teha, seega on tagastamise vältimatuks aluseks vastava otsuse olemasolu. Raha kantakse otsuse kohaselt tagasi hiljemalt 30.06.2020. Käesoleva määruse tegemise aja seisuga kaebajale raha tagasi kantud ei ole, kuid kohtul ei ole põhjust arvata, et vangla jätab oma otsuse täitmata. Kaebaja avaldas 10.06.2020 avalduses rahulolematust, et raha ei ole veel tagasi kantud ja leidis, et vangla valetab nii kaebajale kui kohtule. Kuid kohus rõhutab, et raha tagasikandmise tähtpäev ei ole veel saabunud. Raha viivitamatuks tagastamiseks kaebajal nõudeõigus puudub. Kohus selgitab kaebajale, et kui tema isikuarvele ei ole 01.07.2020.a seisuga tagasi kantud jaanuaris (2,41 eurot) ja veebruaris (2,84 eurot) maha arvestatud elektrienergia tasu, on kaebajal õigus nõuda Tartu Vangla 20.05.2020.a otsuse nr 6-24/602-4 täitmist. 8.

§ 152

lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust

§ 152

lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse, haldusakti andmata jätmise või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja ei ole 10.06.

1. a vastuses kohtunõudele taotlenud menetluse jätkamist elektriraha mahaarvamise õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kaebaja avaldusest ei nähtu ja kohtule ei ole äratuntav ka sellise nõude esitamise vajadus (põhjendatud huvi). Kuna vastustaja on otsustanud raha tagastada, siis on vastustaja ise jõudnud järeldusele, et mahaarvamine tehti alusetult. Kaebaja soovis küll vangla karistamist valetamise ja menetluse venitamise eest, kuid tal puudub kaebeõigus nõuda vangla abstraktset karistamist. Kohtule ei nähtu, kuidas vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine aitaks kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Kohtul puudub alus arvata, et vangla kordab oma viga ja teeb kaebaja suhtes tulevikus sarnaseid alusetuid mahaarvamisi. Seega ei annaks menetluse jätkamine tuvastamisnõudes kaebajale mingisugust reaalset eelist.
2. Kokkuvõttes lõpetab kohus menetluse kohustamisnõudes. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg 1 p 2 ei ole menetluse lõpetamise korral lubatud uue kaebuse esitamine samas nõudes ja alusel. See tähendab, et kaebaja ei saa uuesti esitada 2020.a jaanuaris ja veebruaris isikuarvelt arvestatud elektrienergia kasutamise tasu tagastamiseks kohustamise nõuet. Menetluse lõpetamine ei takista kaebajal vajadusel esitada Tartu Vangla 20.05.2020.a otsuse nr 6-24/602-4 täitmise nõuet.

1. Kaebuse täienduses märkis kaebaja, et kohtu menetluses on kaebused seoses elektriraha arvestamisega ja seoses asjade äravõtmisega ning kaebaja palus Tartu Vanglalt välja nõuda ja mõlema asja juurde lisada Tartu Vangla vastuse nr 6-24/602-
2. Kohus selgitab kaebajale, et vaidlustatavad haldusaktid, dokumendid, tõendid, avaldused või taotlused tuleb esitada konkreetses haldusasjas. Asja kiiremat ja selgemat menetlemist ei soodusta see, kui kaebaja esitab avaldusi erinevates haldusasjades segiläbi. Kohus mõistab kaebajat nii, et kaebaja märgitud asjade äravõtmisega seotud menetluseks on haldusasi nr 3-20-529, kus kaebaja vaidlustab Tartu Vangla 06.01.2020.a käskkirja nr 6-1/23, millega kaebajale kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid ja keelati isiklike asjade kasutamine. Kui kaebaja hinnangul on Tartu Vangla vastus nr 6-24/602-2 selles haldusasjas vajalik, tuleb tal vastav taotlus esitada haldusasjas nr 3-20-
3. 4
4. Kuna kohus tagastab kaebuse tuvastamisnõudes ja lõpetab menetluse kohustamisnõudes ilma kaebust menetlusse võtmata, puudub kohtul vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Riigi õigusabi taotluse lahendamine
5. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kaebaja on Tartu Vangla kinnipeetav. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest (dtl 46-47) nähtub, et kaebajal puudub raha õigusabi eest tasumiseks. Samas ei ole kaebaja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.
6. Kohus jätab taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on esitanud käesolevas kohtuasjas arusaadava kaebuse kohtule. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline kaitsma oma õigusi iseseisvalt ka edaspidi. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (

§ 2lg 4 ja 5).

Seetõttu ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat, kohus andis kaebajale edasiseks tegutsemiseks juhiseid ka käesolevas määruses. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks Kohtunik 5