KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 02. oktoober 2020.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsivii
) § 152 lg 1 sätestab, et pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale.
§ 152
lg 1 võimaldab kaaspärijal nõuda, et määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Kohus jagab hageja ja L C G Ni pärijate vahel kaasomandi (AÕS § 77 lg 2) ning hageja ja kostjate vahel L C G Ni pärandvara (
§-d 184, 152 jj).
§ 152
lg 1 järgi on pärandvara jagamise eelduseks pärandvara koosseisu kuuluvate asjade, õiguste ja kohustuste väljaselgitamine. L C G N suri 06.11.
- Seega tuleb kohaldada enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadust. L C G Ni surma ajast tulenevalt on muutunud otsuse põhjendava osa punktis 4 loetletud hageja ja L C G Ni ühisvara hulka kuulunud asjad hageja ja L C G Ni pärijate kaasomandiks. Pooled ei ole tuginenud sellele, et kõrvale tuleb kalduda abikaasade osade võrdsusest. Seetõttu on hageja ja L C G Ni ühisvara hulka kuulunud asjad hageja kaasomandis ½ suuruses mõttelises osas ja hageja ning kostjate kui L C G Ni kaaspärijate kaasomandis ½ suuruses mõttelises osas. L C G Ni lahusvara hulka kuuluvad asjad kuuluvad tema pärandvara hulka.
- TsMS § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja esitas tuvastushagi, milles taotles korteriomandi, sõiduauto, Soomes pangas avatud arvetel asuvate summade kuulumine hageja ja L C G Ni ühisvara hulka. Kohus on seisukohal, et kaasomandi lõpetamisele ja pärandvara jagamisele suunatud hagi alusena peab kohus tuvastama asjade kuulumise kaasomandisse ja pärandvara hulka. Seetõttu puudub eraldi tuvastushuvi asjade ühisvara hulka kuulumise vastu. Lisaks eeltoodule ei ole hagiga võimalik saavutada taotletud eesmärki, sest L C G Ni surmaga muutus seni abikaasade ühisomand kaasomandiks. Eeltoodut arvestades jätab kohus hagiavalduse tuvastusnõudes TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
- Kostjad ei vaielnud vastu hageja taotletud kaasomandi ja pärandvara jagamise viisile, kuid ei olnud nõus Soomes asuva kinnisasja mõttelise osa väärtusega ning sellega, et matusekulusid ei loetud kaetuks pärandvara arvel. Hageja on seisukohal, et Soomes asuva kinnisasja mõttelise osa väärtus on 18 000 eurot (tl 41, p 6.3). Kostjad on sellele vastu vaielnud ning leidnud, et kinnisasja mõttelise osa väärtus ei ole tõendatud. Kostjate arvates on kinnisasja mõttelise osa väärtuseks 10 000 eurot (tl 20, p 1.3, tl 51). Kuivõrd kostjad on kinnisasja mõttelise osa väärtusele vastu vaielnud, on hagejal Soomes asuva kinnisasja mõttelise osa väärtuse tõendamiskoormis. Hageja on esitanud tõendina pärandvaraloendi, milles on märgitud pärandvara hulka kuuluvate esemete väärtused (tl-d 8-16). Pärandvaraloendis on märgitud Soomes asuva kinnisasja mõttelise osa väärtuseks 10 000 eurot (tl 13). Pooled ei ole esitanud täiendavaid tõendeid Soomes asuva kinnisasja väärtuse kohta. Kohus on seisukohal, et hageja väide kinnisasja mõttelise osa väärtuse 18 000 eurot kohta ei ole tõendatud. Kohtu hinnangul on pärandvaraloendiga tõendatud kinnisasja mõttelise osa väärtus 10 000 eurot.
- Kostjad ei ole vaidlustanud matusekulude tekkimist ja matusekulude suurust 1136,67 eurot. Kostjad on leidnud, et hageja ei ole tõendanud matusekulude kandmist oma lahusvara arvel. Kohtu hinnangul ei ole kostjad põhistanud ja tõendanud oma väidet ega näidanud, millise pärandvara osa arvel on matusekulud kantud. Seetõttu ei ole hagejal tekkinud koormust tõendada, et matusekulud 5
(7)kanti tema lahusvara arvel. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjate vastuväide tõendatud ega anna alust pärandvara teistsuguseks jagamiseks.
- Kohus on eelneva põhjal seisukohal, et kokku on jagatava vara väärtus 142 056,07 eurot, mis koosneb Eestis asuva korteriomandi väärtusest 100 000 eurot, sõiduauto väärtusest 6000 eurot, Soome pankades asuvatel arvetel olevast rahast 15 635 eurot ja 7753 eurot, mootorpaadi väärtusest 2500 eurot, väikepüssi väärtusest 168,07 eurot ja Soomes asuva kinnisasja mõttelise osa väärtusest 10 000 eurot. Hageja kaasomandiosa väärtus on 64 694 eurot (100 000:2+6000:2+15 635:2+7753:2=64 694). Pärandvara hulka kuuluvate asjade väärtus on 77 362,07 eurot (100 000:2+6000:2+15 635:2+7753:2+2500+168,07+10 000=77 362,07). Iga kaaspärija osa pärandvarast on eeltoodut arvestades 25 787,36 eurot (77 362,07:3=25 787,36). Matusekuludest 1136,67 eurot on iga kaaspärija osa 378,89 eurot (1136,67:3=378,89). Sellest tulenevalt on iga kaaspärija õigustatud pärandvarast saama 25 408,47 eurot (25 787,36-378,89=25 408,47). Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja on õigustatud kaasomandi lõpetamisel ja pärandvara jagamisel saama asju väärtuses 90 102,47 eurot (64 694+25 408,47=90 102,47). Kostjad on õigustatud saama kokku asju väärtuses 50 816,94 eurot (25 408,47x2=50 816,94).
- Hageja on taotlenud kaasomandi lõpetamisel ja pärandvara jagamisel, et tema ainuomandisse jäetakse Eestis asuv korteriomand väärtusega 100 000 eurot ja sõiduauto väärtusega 6000 eurot. Hageja taotleb, et tema kanda jäetakse matusekulud 1136,67 eurot. Kohus leiab, et hageja taotletud vara väärtuse kindlakstegemisel tuleb asjade väärtusest maha arvestada kostjatele langev osa matusekuludest 757,78 eurot (378,89x2=757,78). Eeltoodust tulenevalt on vara väärtus, mille endale jätmist hageja kaasomandi lõpetamisel ja pärandvara jagamisel taotleb, 105 242,22 eurot (100 000+6000-757,78=105 242,22). Hageja on taotlenud kaasomandi lõpetamisel ja pärandvara jagamisel, et kostjate ühisomandisse jäetakse Soome pankades avatud arvetel asuvad rahasummad 15 635 eurot ja 7753 eurot, Soomes asuv mootorpaat väärtusega 2500 eurot, Soomes asuv kinnisasja mõtteline osa väärtusega 10 000 eurot, ilma väärtuseta väikepüss ja püstol ning haavlipüss väärtusega 168,07 eurot. Eeltoodust tulenevalt on vara väärtus, mille kostjate ühisomandisse jätmist hageja kaasomandi lõpetamisel ja pärandvara jagamisel taotleb, 36 056,07 eurot (15 635+7753+2500+10 000+168,07=36 056,07). Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hageja taotletud viisil kaasomandi lõpetamisel ja pärandvara jagamisel saavad kostjad 14 760,87 euro võrra vähem vara, kui neil oleks õigus saada (50 816,9436 056,07=14 760,87). Seega peaks hagejate taotletud viisil kaasomandi lõpetamisel ja pärandvara jagamisel panema hagejale kohustuse maksta kostjatele välja nende osa rahas, milleks on 14 760,87 eurot.
- Hageja on hagi esemes taotlenud, et talle pandaks kohustus maksta kostjatele välja nende osa rahas 12 094,19 eurot. Hageja on menetluse kestel olnud nõus kaasomandi lõpetamise ja pärandvara jagamisega selliselt, et ta maksab kostjatele kokku 17 000 eurot (tl 75). Kohtu hinnangul nähtub sellest, et hageja on kaasomandi lõpetamisel ja pärandvara jagamisel valmis omandama korteriomandi ja sõiduauto selliselt, et hageja maksab kostjatele kuni 17 000 eurot. Kohtu hinnangul on seetõttu lubatud kaasomandi lõpetamine ja pärandvara jagamine ka siis, kui kohus määrab kostjatele makstava hüvitise suuremana hageja poolt hagi esemes taotletud hüvitise suurusest, kui hüvitis ei ületa 17 000 eurot. 12.
§ 154
lg 1 sätestab, et kui pärandvara jagatakse vaid ühe või mõne kaaspärija nõudel, jätkavad teised kaaspärijad pärandvarast nendele jääva osa ühist valdamist, kasutamist ja käsutamist. 6
(7)Kostjad on avaldanud, et neile jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel taotleb hageja mootorpaadi, väikepüssi, püstoli ja haavlipüssi kostjate ühisomandisse jätmist (tl 51).
§ 154
lg 1 annab kaaspärijale õiguse taotleda pärandvara jagamist selliselt, et pärandvara ühisus tema ja teiste kaaspärijate vahel lõpetatakse ning teiste kaaspärijate vahel jääb pärandvara ühisus kestma. Hageja on käesoleval juhul taotlenud kaasomandi lõpetamist ja pärandvara jagamist kaaspärijates kostjate suhtes. Kostjad ei ole esitanud vastuhagi, mille alusel kohus saaks kõrvale kalduda hageja taotletud kaasomandi lõpetamise ja pärandvara jagamise viisist. Kohtul puudub seetõttu alus kaasomandi lõpetamisel ja pärandvara jagamisel jätta asju kostjate kaasomandisse või ainuomandisse.
- Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus lõpetab kaasomandi ja jagab pärandvara selliselt, et hageja ainuomandisse jäävad Eestis asuv korteriomand ja sõiduauto ning hageja kanda jäävad matusekulud. Kohus lõpetab kaasomandi ja jagab pärandvara selliselt, et kostjate ühisomandisse jäävad Soome pankades avatud pangakontodel olevad rahasummad, mootorpaat, Soomes asuv kinnisasja mõtteline osa, väikepüss, püstol ja haavlipüss. Kohus paneb hagejale kohustuse maksta kostjatele välja nende osa rahas 14 760,87 eurot.
- TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Kohus määras kaasomandi lõpetamise ja pärandvara jagamise hageja taotletud viisil, kuid mõistis hagejalt kostjate kasuks välja 2666,68 euro (14 760,8712 094,19=2666,68) võrra suurema hüvitise kui hageja taotles. Kohus võtab menetluskulude jaotuse määramisel arvesse, et hageja tegi kostjatele kompromissiettepaneku, mille kohaselt maksab hageja kostjatele hüvitist 17 000 eurot. Kostjad avaldasid, et ei võta seda summat vastu (tl 75). Hageja pakkus kostjatele kompromissina hagis märgitud hüvitise summast suuremat hüvitist ning kostjad ei nõustunud sellise kompromissina. Kuivõrd kohtu määratud hüvitise summa on suurem hagi esemes märgitud hüvitisest, kuid väiksem hageja poolt kompromissina pakutud hüvitisest, on kohus hagi rahuldanud sellesarnases ulatuses, mida menetluses pakkus hageja. Seetõttu jätab kohus menetluskulud kostjate kanda. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et TsMS § 163 lg 2 kohaldamisel ei tule eraldi menetluskulude jaotust määrata kindlaks TsMS § 168 lg 2 alusel hageja tuvastusnõude osas, mille kohus jättis läbi vaatamata. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 7
(7)