Obsah (10)

§ 432§ 150§ 661§ 190§ 430§ 428§ 429§ 173§ 168§ 180

2-19-139103 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht 04. november 2020. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-139103 Lääne-Nigula vald (vallavalitsuse ka

§ 432). Saata määrus menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

1. Vastavalt kompromisslepingule jätta käesolevas tsiviilasjas poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda.
2. Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu summas 613,20 eurot jätta riigi kanda.
3. Hagejal on õigus taotleda ½ riigilõivu tagastamist

§ 150lg 2 p 1 ja 2 alusel.

Edasikaebamise kord Käesolev kohtumäärus ei ole edasikaevatav, sest pooled on välistanud määruskaebuse esitamise õiguse

§ 661lg 4 alusel.

Asjaolud Hageja esitas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus edastas võlgnikele makseettepaneku. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, mistõttu 19.02.2020 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale lahendamiseks hagimenetluses. 20.02.2020 määrusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud. Hagiavaldus 05.03.

1. a esitas hageja Lääne-Nigula vald (vallavalitsuse kaudu) lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja L L vastu. Hagiavalduse kohaselt asus kostja õppima XXX kooli 2018/2019 õppeaastaks ning 07.10.
2. a sõlmis alaealise lapse L L seaduslik esindaja K A hagejaga XXX kooli õpilaskodu majutuslepingu. Lepingu kohaselt oli tasu õpilaskodu kasutamise eest kuus 63,26 eurot ja päevatoiduraha 2,20 eurot. Kostja õppis XXX koolis kuni
3. maini
4. a ja majutusleping lõpetati poolte kokkuleppe
5. maist
6. a. Kostja ei tasunud korrektselt osutatud teenuste eest perioodil 01.10.
7. a kuni 31.01.
8. a kogusummas 341,64 eurot. Lisaks ei ole kostja koolile tagastanud ka 3 raamatut, mille eest hageja esitas 25.06.
9. a kostjale arve kaotatud raamatute eest summas 42,27 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 02.07.
10. a. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjat hageja kasuks välja mõista XXX Õpilaskodu kohatasu ja 2 2-19-139103 toitlustamise võlgnevus summas 341,64 eurot ja kahju kaotatud õpikute eest summas 42,27 eurot, kokku summas 383,91 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Kompromissleping 02.11.
11. a esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromisslepingu. 1.Kompromissi objekt: 1.
12. Pärnu Maakohtu menetluses on Lääne-Nigula vald hagi L L'i XXX õpilaskodu kohatasu ja toitlustamise võlgnevuse summas 341,64 eurot ja kahju kaotatud õpikute eest summas 42,27 euro nõudes. 1.2 Menetlusosalised on saavutanud Hageja poolt hagiavalduses esitatud nõude täitmise osas käesoleva kompromissi (edaspidi „kompromiss“) alljärgnevatel tingimustel. 1.
13. Hageja loobub kahju kaotaud õpikute eest summas 42,27 eurot, nõudest. 1.
14. Kostja kohustub tasuma hagejale võlgnevuse XXX õpilaskodu kohatasu- ja toitlustamise eest kokku summas 341,64 eurot maksegraafiku alusel järgnevalt: Iga kuu
15. kuupäevaks 14,21 eurot, esimene makse on hiljemalt 14.11.2020.a. summas 14,21 eurot ja viimane 14.10.2022.a. summas 14,81 eurot ehk kokku tasub kostja hagejale 23 makset, iga makse summaga 14,21 eurot ja 1 makse summaga 14,81 eurot.
16. Pooled lepivad kokku, et kostja tasub võlgnevuse Lääne-Nigula Vallavalitsuse arvelduskontole nr EE021010602005778000, viitenumber: 103897 ja selgitus „võlgnevus õpilaskodu kasutamise eest“.
17. Kui kostja jätab maksegraafikust kaks järjestikust makset makset õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele.
18. Juhul kui maksepäev langeb laupäevale, pühapäevale või riiklikule pühale, tuleb makse teha nendele järgneval esimesel tööpäeval.
19. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
20. Pooled taotlevad

§ 190

lg 7 alusel, et kohus vabastab kompromissi sõlmimise tõttu kostja riigi õigusabi kulude riigile hüvitamise kohustusest.

1. Kompromissi p 7 mitterahuldamise korral, palun jätta kompromiss kinnitamata.
2. Pooled on teadlikud tagajärgedest, mis tulenevad

§-st 432 ja paluvad menetluse tsiviilasjas nr.2-19-139103 lõpetada.

1. Pooled loobuvad edasikaebe õigusest. Kohtu seisukoht
2. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 3 2-19-139103 3. Pooled kinnitasid kompromisslepingus kohtule, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Hageja on kompromisslepingus osaliselt loobunud nõudest kostja vastu summas 42,27 eurot, s.o kahjunõue kaotatud õpikute eest. 4.

§ 428

lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagejapoolne hagist osaline loobumine ei kahjusta kostja huve, mistõttu kohus võtab vastu hageja loobumise hagist kostja vastu kaotatud õpikute eest kahjutasu nõudes summas 42,27 eurot. 5.

§ 661

lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus soovivad pooled

§ 661lg 4 alusel välistada määruskaebuse esitamise õiguse.

6. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi ja menetlus asjas tuleb lõpetada kompromissi kinnitamise ja hagist osalise loobumise tõttu. 7.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 8.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 9. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 9.1.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et menetlusega seotud menetluskuludest jäävad poolte endi kanda Seega on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuses ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 9.2. Kohus selgitab hagejale, et hagejal on

§ 150

lg 2 p 1 ja 2 alusel õigus taotleda ½ menetluses tasutud riigilõivu tagastamist kui pooled sõlmivad kompromissi või hageja loobub hagist. Hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 100 eurot, millest ½ on 50 eurot. 9.3. Pooled on taotlenud kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu riigi kanda jätmist

§ 190

lg 7 alusel, mis sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude 4 2-19-139103 riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 9.3.1. Kohus leiab, et käesolevas asjas puudub alus

§ 190lg 7 kohaldamiseks, kuna kohus on 03.06.2020.

a määrusega määranud L. L'ile riigi õigusabi andmise käesoleva tsiviilasja kohtumenetluses, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 8 p 1 alusel. Seega puudub kostjal riigi õigusabi tasu hüvitamise kohustus riigi ees. 9.3.

1. Kohus tugineb seejuures Riigikohtu 13.02.
2. a lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, kus Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud (p 23), et kui kostjale on määratud RÕS § 8 p 1 alusel riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, siis kostjal ei ole menetluse kestel ega ka pärast võimalikku apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist ei riigi õigusabi korras määratud advokaadi tasu ega kulutuste hüvitamise kohustust

§ 190lg 2 ja lg 5 esimese lause alusel.

Selliselt muutis kolleegium oma varasemat teistsugust seisukohta (vt Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-8-09, p 19). Menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) kohaldatakse

§ 180

lg 4 järgi tsiviilkohtumenetluse seadustikus riigi menetlusabi kohta sätestatut üksnes niivõrd, kui riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kolleegiumi arvates sisaldub riigi õigusabi seaduses erikord riigi õigusabi korras kantud kulude riigi õigusabi saajalt väljamõistmiseks. RÕS § 15 lg 5 ja § 16 lg 1 järgi tuleb juba riigi õigusabi määramisel vastavalt RÕS §-le 8 kindlaks määrata, kas riigi õigusabi saaja peab saadud õigusabi eest ka midagi edaspidi riigile maksma. Seega peab riigi õigusabi saajale juba riigi õigusabi saamisel olema selge, mis tingimustel ta seda kokkuvõttes saab. Kui riigi õigusabi antakse hüvitamiskohustuseta, tähendab see kolleegiumi arvates, et hüvitamiskohutust ei tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend tema kahjuks. Kui kohus soovib jätta võimaluse, et kaotuse korral mõistetakse riigi õigusabi saajalt kulud riigi kasuks välja, tuleb riigi õigusabi anda hüvitamiskohustusega ja täpsustada, et hüvitamiskohustus on üksnes juhul, kui lahend kohtumenetluses tehakse riigi õigusabi saaja kahjuks. Hüvitamiskohustusega riigi õigusabi andmisel on kohtul

§ 190

lg-t 7 kohaldades võimalik isikut ka hüvitamiskohustusest vabastada või seda kohustust leevendada. 9.4. Eeltoodust tulenevalt jäävad kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud summas 613,20 eurot (sh käibemaks) riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Eve Grass kohtunik 5