Obsah (5)

§ 133§ 121§ 45§ 55§ 100

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1913 Määruse kuupäev 30. aprill 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Nikolai Lebedevi kaebus Tartu Vangla 09.10.2019.a vaideotsuse nr 1

) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

§ 133

lg 1 kohaselt peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja vaidleb vastustajaga selle üle, mis saab kaebaja kambrist ära võetud 91 pastapliiatsist. Nende esemete väärtus ei saa kuidagi ületada 1000 eurot. Sisulisest aspektist on vähese intensiivsusega riivega tegemist siis, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I seletuskiri, lk 22). Sellise olukorraga ongi praeguses asjas tegemist. 2 Kaebaja õiguste riivet ei muuda

§ 121

lg 2 p 21 tähenduses intensiivseks see, et kaebaja väitel võis pastapliiatsite kollektsioneerimise keelamine ning sellest tekkinud vaidlus põhjustada talle rahutust, peavalu ja stressi. Ebameeldivusi ja vaidlusi tuleb elus ikka ette ning need põhjustavad pingeseisundit ja üleelamisi enamusele inimestest. Kui sellest piisaks, et pidada isiku õiguste riivet intensiivseks, siis muutuks

§ 121lg 2 p 21 mõttetuks.

1. Täidetud on ka tingimus, et kohustamisnõude rahuldamine on vähe tõenäoline. Kaebuse rahuldamise eelduseks on see, et tegemist oli kaebajale kuuluvate ja õiguspäraselt tema valduses olnud esemetega. Tartu Vangla kodukorra p 7.1.18 alusel on kinnipeetavale keelatud kirjutus- ja joonistusvahendid, välja arvatud vangla vahendusel soetatud või vanglasse saabudes kaasas olnud töötav ja lahtikäiv või läbipaistvast materjalist sinine pastapliiats, värvipliiatsid ja harilik pliiats, loetletud kirjutusvahendite hulk kokku võib olla 50 tk. Vastustaja tugines kohtueelses menetluses sellele, et pastapliiatsid olid kaebajale keelatud esemed, kuna need ei vasta kodukorra p 7.1.18 nõuetele - paljud neist ei töötanud, ei olnud läbipaistvad või lahtikäivad ning ükski neist ei olnud kaebajal vanglasse saabudes kaasas või vangla vahendusel soetatud.
2. Vastustaja hinnangul omandas kaebaja pastapliiatsid teistelt kinnipeetavatelt. Kodukorra p 8.2.2 kohaselt on kinnipeetaval keelatud võõrandada, saata või teiste kasutusse anda oma isiklikuks tarbimiseks olevaid asju, samuti teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju. Kaebaja ei ole selgitanud, kellelt ja mil viisil ta pastapliiatsid sai. Kaebaja on kinnitanud, et ta ei soetanud neid vangla kauplusest. Kaebaja vaidleb küll vastu sellele, et ta omandas pastapliiatsid teistelt kinnipeetavatelt, kuid põhjendab oma vastuväidet üksnes sellega, et tegemist ei olnud kodukorra nõuetele vastavate pastapliiatsitega ja järelikult ei saanud kinnipeetavatel neid olla. See mõttekäik jääb kohtule arusaamatuks - kui nii, siis ei saa neid ju olla ka kaebajal, aga ometi on esemed olemas. Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et eeltoodud väidet esitades ta ühtlasi möönab, et vaidlusalused pastapliiatsid kodukorra nõuetele ei vastanud.
3. Vangla sisekorraeeskirja § 57 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on õigus hoida isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Kui vastustaja tegi haldusmenetluses kindlaks, et tegemist on vanglas keelatud esemetega, mis ühtlasi ei kuulunud kaebajale, siis ei saanud vastustaja rahuldada ka kaebaja taotlust esemete paigutamiseks kaebaja isiklike asjade juurde. Kohustamisnõude rahuldamine on vähe tõenäoline. Kohus märgib, et vastustaja ei ole lahendanud küsimust, kas kaebajal on õigus tegelda vanglas kollektsioneerimisega. Haldusmenetluses on käsitletud kaebaja kambris olnud keelatud esemeid ning kaebaja taotlust paigutada need esemed tema isiklike asjadena lattu.
4. Kohus ei kahtle iseenesest kaebaja väites, et tal on sarnaseid pastapliiatseid kambris olnud ka varem ning vangla ei ole talle seoses sellega etteheiteid teinud. Eeltoodu ei muuda aga seda, et kinnipeetavale lubatud esemeks on ainult sellised pastapliiatsid, mis vastavad kõigile kodukorra p 7.1.18 nõuetele. Olukord, kus haldusorgan ei ole järjepidevalt ja ühetaoliselt nõudnud õigus- või haldusaktide järgimist ja on talunud tegevusi, mis nendega kooskõlas ei ole, on kahetsusväärne ning kui haldusorgan ühel hetkel otsustab kehtivad nõuded maksma panna, siis tekitab see tavaliselt pahameelt ja vaidlusi. Selline olukord ei ole kuidagi ainuomane 3 vanglale, samalaadseid vaidlusi on olnud praktiliselt kõigis haldusõiguse valdkondades (maksuasjades, planeerimis- ja ehitusõiguse asjades jne). Kohtupraktika on nendes vaidlustes kindlaks kujunenud ning vaidlusi on läbivalt lahendatud nii, et haldusorgani varasem ebaõige halduspraktika ei anna isikule õigust nõuda selle jätkamist. Kaebaja pahameel on tekkinud olukorras inimlikult mõistetav. Kuid see, et vastustaja ei nõudnud varem kaebajalt kodukorra nõuete täitmist, ei anna kaebajale õigust nõuda sellise olukorra jätkumist.
5. Kohus tagastab kaebuse vaideotsuse tühistamise nõudes

§ 121

lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 45

lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kaebaja ei tugine sellele, et vaideotsus rikub tema õigusi sõltumata vaide esemest. Kaebaja ei ole vaideotsusele mingeid eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul vaidlustas kaebaja vaideotsuse põhjusel, et ta ei nõustu vaideotsuses toodud vastustaja põhjendustega ja vastustaja otsustusega vaie rahuldamata jätta. See tähendab, et kui kohus tagastab kaebuse kohustamisnõudes, siis langeb ühtlasi ära kaebaja kaebeõigus vaideotsuse tühistamise nõude esitamisel.

1. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kaebuse tagastamise korral puudub vajadus lahendada kaebaja menetluslikke taotlusi, sh taotlust riigilõivust vabastamiseks.
2. Kaebaja on esitanud käesoleva kohtuasja raames kohtule kokku kuus päringut menetluse käigu ja tehtud menetlustoimingute kohta, viimati 28.04.
3. Kohus on kaebajale vastanud kahel korral. Kohus selgitab kaebajale, et nii käesolevat kui ka kõiki teisi kaebusi lahendab kohus üldises järjekorras ning menetlustoimingute tegemise aeg sõltub eelkõige kohtu töökoormusest. Mõistetav ja põhjendatud on kaebaja soov teada saada, kas tema kaebus on kohtusse jõudnud ja registreeritud. Järgnevate päringute tegemine ei kiirenda mingil moel asja lahendamist. Kohtul on õigus jätta sellised korduvad avaldused tähelepanuta (

§ 55lg 3).

Kaebajal on õigus esitada menetluse kiirendamise taotlus, kui haldusasi on olnud kohtu menetluses vähemalt üheksa kuud ja kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul (

§ 100lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 4