← Eesti

3-20-1016/3

Obsah (7)§ 44§ 45§ 47§ 121§ 43§ 249§ 62

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1016 Määruse kuupäev 29.05.2020 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Xi kaebus tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus kaebaja paigutam

§ 44

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes enda õiguste kaitseks.

§ 45

lg 2 esimese lause järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamiskaebuse esitamiseks peab esinema rehabiliteeriv või preventiivne huvi (Seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde, lk 11). Kohtule ei nähtu, et kaebajale jalutuskäikude mittevõimaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks esineks põhjendatud huvi. Jalutuskäikude piiramine Tartu Vanglas oli tingitud erakorralistest asjaoludest ning isegi, kui need peaksid uuesti esinema, tuleb kaebajal vaidlustada enne kohtusse pöördumist konkreetset tema õigusi piiravat haldusakti. Kui isik on vaidemenetluses haldusakti vaidlustanud, siis saab kohus ka vaidemenetluse kestel vajaduse korral esialgset õiguskaitset kohaldada. 2 8. Kohtule tühistamis-, kohustamis- ja ka hüvitamiskaebuse esitamiseks tuleb kaebaja läbida kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-tele 5 ja 8. Kohus ei saa võtta menetlusse kaebust, kui kaebajal on läbimata vangistusseadusest tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus (

§ 47lg 1).

  1. Seega ei aita kohtu arvates kaebaja õiguste kaitsele kaasa Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine. Tartu Vangla kinnitas 29.05.
  2. a kohtule, kaebaja ei ole vangla poole pöördunud oma väidetavate õiguste rikkumiste osas. Kohtu hinnangul on kaebajal tõhusamad vahendid, et oma õigusi kaitsta, mistõttu ei ole tuvastamiskaebuse esitamine käesolevas asjas põhjendatud ega lubatav.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et Xi tuvastamiskaebus kuulub tagastamisele

§ 121lg 2 p 1 alusel ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu.

10. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse nõuetekohase kaebusega. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 11. Kuna Xi kaebus kuulub tervikuna tagastamisele ning käesolevalt ei toimu ka vaidemenetlust vanglas, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamise formaalsed eeldused täidetud vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 249 lg-tele 2 ja

  1. Esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav.
  2. Kohus leiab, et Xil on esialgse õiguskaitse vajadus ka ära langenud. Tartu Vangla teatas kohtule, et vanglas lõpetati jalutuskäikudele saatmise piirangud karantiiniosakonnas alates 25.05.
  3. Tartu Vangla direktori 22.05.2020 käskkirja nr 1-1/77 alusel võimaldatakse alates 25.05.2020 ka karantiiniosakonnas viibivatele isikutele 1 tund värskes õhus viibimist. Seega isegi, kui kaebuse esitamise hetkel (24.05.2020) võis kaebajal olla esialgse õiguskaitse vajadus, siis praeguseks on vajadus ära langenud.
  4. Kohus selgitab, et Tartu Vangla direktori 22.05.2020 käskkirja nr 1-1/77 on võimalik vaidlustada, esitades vangla kaudu vaide Justiitsministeeriumile 30 päeva jooksul käskkirja kättetoimetamisest. 14.

§ 249

lg 3 teise lause kohaselt jätab esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel kohus taotluse läbi vaatamata. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus Xi esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

  1. Kaebaja esitas kaebuses menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei ole taotluse lahendamiseks vajadust ning kohus jätab kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse läbi vaatamata.
  2. Kaebaja on koos kaebuse kohtule esitanud soovi, et temale antakse advokaat, mida kohus tõlgendab kui taotlust riigi õigusabi saamiseks.
  3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus jätab kaebaja taotluse rahuldamata. Kohtu hinnangul on kaebaja ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on korduvalt esitanud kaebusi kohtumenetluses. 3 Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg
  4. Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.
  5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotleja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
  6. Kohus ei pea vajalikuks koguda asja lahendamiseks täiendavaid tõendeid.

§ 62

lg 2 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kohus selgitab kaebajale, et käesoleva kaebuse juurde on juba lisatud soomekeelne tervisetõend. Täiendava tõendi, mh paikvaatluse läbiviimist ei pea kohus vajalikuks ning jätab kaebaja sellekohase taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.