TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1090 Määruse kuupäev 30. juuni 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X.i taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON Jätta X.i taotl

§ 15lg 8 ja HKMS § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. (taotleja) esitas
2. mail 2020 Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks põhjendusel, et tal on vaja pöörduda erinevate tsiviil- ja haldusasjadega kohtusse. Taotleja selgitab, et kavatseb pöörduda kohtusse Tallinna linna vastu riigihangete ja detailplaneeringute asjus. Taotleja lõppeesmärk on Euroopa Inimõiguste Kohtusse jõudmine. Vaidlused tulevad pikad ja keerulised, tegemist on taotleja jaoks uute valdkondadega ning taotlejal puudub juriidiline haridus. Samuti ei saa taotleja esitada kassatsioonkaebust Riigikohtule.
3. Tallinna Halduskohus tagastas
4. juuni
5. a määrusega riigi õigusabi taotluse osaliselt, s.o osas, kus taotleja soovib esindajat tsiviilasjas. Ühtlasi andis kohus riigi õigusabi taotluse haldusasjas esindaja määramise osas kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. KOHTU SEISUKOHT
6. Riigi õigusabi seaduse (

) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.

§ 7

lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. 3-20-1090 4. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et taotleja on taotluses märkinud võimalikud vaidlusesemed sedavõrd abstraktselt, et nendest ei selgu milliseid konkreetseid haldusakte või toiminguid taotleja vaidlustada soovib. Kohus ei pea siiski vajalikuks jätta riigi õigusabi taotlust taotluse täpsustamise eesmärgil käiguta, sest kohtu hinnangul on kaebajal pikaajaline halduskohtumenetluses osalemise kogemus, mis tingib riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise (

§ 7lg 1 p 1).

Taotleja on varasemalt korduvalt iseseisvalt halduskohtumenetluses osalenud, sh esitanud sadu erinevaid kaebusi halduskohtutele, ringkonnakohtutele ja Riigikohtule (nt haldusasjad nr 3-20-1066, 3-20-1011, 3-20-1002, 3-20-411, 3-19-1282, 3-171191, 3-17-1081, 3-17-924, 3-17-923, 3-17-801, 3-17-799, 3-17-780, 3-17-187 jne). Taotleja on esitanud halduskohtutele massiliselt kaebusi erinevates õigusvaldkondades, vaidlustades mh vanglate, õiguskantsleri, Politsei- ja Piirivalveameti ning Justiitsministeeriumi tegevust. Seega on taotlejal laiaulatuslik halduskohtumenetluses osalemise kogemus.

1. Isegi kui taotlejal on riigi õigusabi taotluses nimetatud valdkondades vähem teadmisi kui nt vangistusõiguses, ei takista see tal oma õigusi kaitsta ja kohtumenetluses osaleda. Halduskohtumenetluses selgitab menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. Kohus on taotlejale eeltoodut varasemalt juba mitmes kohtulahendis selgitanud (vt nt Tartu Halduskohtu
2. mai
3. a määrus asjas nr 3-20-1014, p 8 ja
4. juuni
5. a määrus asjas nr 3-20-1047, p 9).
6. Kohus juhib taotleja tähelepanu ka asjaolule, et haldusasjades võib Riigikohtusse menetlusosaline pöörduda ka isiklikult (halduskohtumenetluse seadustiku § 31 lg 1 ja § 211 lg 5), mistõttu ei vaja taotleja ka selleks riigi õigusabi korras esindaja määramist.
7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X.i riigi õigusabi taotluse

§ 7lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2